8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure .
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u
Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . sellepärast ka palsameeriti et keha säiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob. Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja Ülikuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep
ühendatud figuurid, valgus, vari, hele-tume, rahu, Vermeer van Delft (1632- 1675) suletus, keskendatus, kiirgavad värvid 17. saj barokk Prantsusmaa Arhitektuur: klassitsistlik põhitoon, Arhitektuur: profaanarhitektuur, lossiarhitektuur, oluline Louis Le Vau (1612-1670) siseruumide mugavus ja otstarve Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Skulptuur: vanad prantsuse renessansi Charles Le Brun (1619-1690) traditsioonid, antiikkunsti mõjud, itaalia Skulptuur:
pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik) o De Toledo, de Herrera o Escoriali loss Eesti: o Tagasihoidlik o Mustpeade maja fassaad SKULPTUUR: o Tervikuna gootist järsku lahtiütlemist ei toimunud o Gooti element vaibus järk-järgult Itaalia: o Lorenzo Ghiberti (1378-1455) - Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse
mille tuntuimateks vara- ja kõrgrenessansi esindajateks olid van Eycki vennad, Robert Campin, Hugo van der Goes, Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem. Skulptuurikunsti roll oli oluliselt väiksem, peamiselt pöörati tähelepanu hauamonumentidele. Arhitektuuris valitses hilisgootika ja renessanssi segu, renessanssist võeti üle vaid kaunistuselemente. Prantsuse kunsti jõudis renessanss varakult ja peamiselt väljendus see monumentaalstiilises arhitektuuris. Oluline oli just lossiarhitektuur nt Amboise’i loss, Blois’ loss, Chambordi loss ja tuntuimad arhitektid Lescot, Delorme ja Bullant. Skulptuurid on jõuliselt realistlikud ja ka maalikunstis säilib omapärane stiil. Saksamaal ei toimunud gootlikest iluideaalidest loobumine nii lihtsalt, aga ka sealgi toimus renessansi ideede poole liikumine nii maali-, kui ka (veidi vähem) skulptuurikunstis. Tuntuimateks nimedeks on Martin Schongauer, Albrecht Dürer, Hans Holbein vanem ja Matthias Grünewald
Peamiselt sündmused valitsejate elust. täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile. Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud. Pärsia kunst. 6. saj 4.saj eKr. Aleksander Suur. Templid puuduvad. Olid tulekummardajad. Rituaale viidi lävi lahtise taeva all. Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia Uus riik HilisEgiptus 525 332 eKr = Egiptus pärslaste käes 15501075 eKr 1075525 eKr
Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksnes nende abil võib prantsuse renessanss-stiilis losse kergesti eristada täiesti lameda katusega itaalia palazzodest. (Prantsusmaa kliima erineb Firenze kliimast; siin tuleb maju kütta, seega peab katus ka kõrged korstnad ära mahutama või peitma.) NB! Suurenda pilte! Chenonceau' loss Cheri jõe sillal Lossiarhitektuur arenes käsikäes aia- ja pargikunstiga. Tasapisi hakkas ka itaaliapärane aiakultuur omandama prantsuslikku sarmi ja elegantsi. Pügatud hekid ja lilleklumbid moodustavad sümmeetrilisi mustreid. Tihti jääb külastajal mulje, et ta viibib maapealses paradiisis - sedavõrd harmoonilised tunduvad lossi eksterjöör7 ja interjöör8, aed, lilleparterid9, taamal laiuvad viinapuuistandused. Siinsamas lookleb Loire või mõni tema lisajõgi, mis peegeldab oma vetel lossi torne ja tornikesi
16. sajand) ja klassitsismis (18.19. sajandi vahetus). Klassitsis mi üks haru, ampiir (eriti Prantsus maal ja Vene maal) lausa jäljendas VanaRoo ma kunsti (Napoleoni le m mikaeg!). EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on o mased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhiees märgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Arhitektuur Elamu ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsai mad on hauaehitised. Se e on seotud usuga arvati, et ini mese hing, vai mne teisik elab peale sur ma edasi. Hingel peab ole ma koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävine ma, tehti ini mesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli sa muti vaja kaasa panna mitmesuguseid ese m eid. Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr
tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde, määratlematuse seisundi, sest rakursid muutusid pidevalt olenevalt vaataja asukohast. Fassaadide kujundus on rahutu ja liigendusega ja rikkaliku dekooriga. Palju kasutatakse
annaabi.ee 
