Pavel Loskutov 2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju
juba 21-aastaselt maailma kolmas mees 5000 meetri jooksus!) ja Ülo Kriisa. Kümnendivahetusel tõusis uue maailmaklassi jooksjana Selliku 3 kõrvale Karikose õpilane Toomas Turb. Viimasteks medalitoojateks lagunevast impeeriumist osutusid aga takistusjooksjad Mati Uusmaa (treener Aleksander Tsikin) ja Aivar Tsarski. Pavel Loskutov Viimasel ajal on Eestis üks kuulsamai pikamaajooksjaid Pavel Loskutov. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Treeningprogrammid Treeningprogramm peab olema välja töötatud vastavalt sportlase individuaalsetele
vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste toimunud EMil jõudsidsenine lagiteatavasti medalini ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit. kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma
3.48,99 R. Fosti 2002 3.51,23 T. Nurme 2004 3.53,10 R. Mitt 2003 3.53,11 T. Lillelaid 2003 3.54,39 R. Ütsmüts 2002 3.55,67 M. Metsma 2001 3.57,65 S. Treufeld 2003 (3.58,62) V. Koselev 2001 3.59,51 R. Rünk 2002 Meeste 5000 meetri jooks 2001-2004 13.46,61 P. Loskutov 2001 14.23,63 M. Pirksaar 2001 (14.36,77) V. Koselev 2002 14.43,67 K. Tiislär 2001 14.48,73 A. Saveljev 2004 14.53,5 T. Tarm 2002 14.58,65 R. Ütsmüts 2002 15.01,57 H. Sarapuu 2002 15.03,73 E. Kilki 2004 15.11,84 S. Tserepannikov 2003 3 Meeste 10 000 meetri jooks
president Samaranch on sündinud Barcelonas. Atlanta 19. Juuli 4. August 1996 Olid pühendatud kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale. Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin.
Paraku paranes Karpaki koht alles tuule tugevnedes. Siis oli aga juba hilja. Andrei Inesin, jahilaskmise kaarraja 18.Kokkuvõttes polegi tulemus nii halb, ent kaks suve tagasi maailmameistriks kroonitud mehelt oodati sekkumist medalikonkurentsi. Kaie Kand, seitsmevõistluse 34.Kolmandal suurvõistlusel järjest tabavad teda võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad. Pavel Loskutov, maratonijooksu 75.Raske on anda positiivset hinnet, kui sportlane on lõpetajate hulgas eelviimane. Kahju, et juhuslik koer röövis juba enne võistlust võimaluse lõpetada rivi keskel. Taavi Peetre, kuulitõuke 26.Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski. Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning
Lipgart, N.A. Astrov, V.A. Dedkov, V.A. Grachev, A.M. Krieger, L.V. Kostkin, Y.N. Sorochkin, V.K. Rubtsov. GAZ tehase töötajad ei säästnud ennast töötades tagalas rinde heaks egiidi .Kõik rinde heaks, kõik võidu heaks all. Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (1900-1982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: - 176 221 mootorsõidukit, - umbes 12 000 tanki,
A. Lipgart, N.A. Astrov, V.A. Dedkov, V.A. Grachev, A.M. Krieger, L.V. Kostkin, Y.N. Sorochkin, V.K. Rubtsov. GAZ tehase töötajad ei säästnud ennast töötades tagalas rinde heaks egiidi K õik rinde heaks, kõik võidu heaks all. Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (19001982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: 176 221 mootorsõidukit, umbes 12 000 tanki,
sek. Eesti rekord on 57,34 sek ja selle püstitas Tiia Eeskivi. Maratonijooks: Sai endale nime 490.a.e.kr. Ateena sõduri poolt jooksuga läbitud distantsi järgi Maratonist Ateenasse. Kurnatusest ta suri pärast teate üleandmist.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Paula Radcliffe poolt kelle ajaks oli 2:15.25. Eesti rekord on 2:27.04 ja selle püstitas Jane Salumäe. 3000m takistusjooks: 3000 m takistusjooksus starditakse kaarekujulise stardijoone tagant ühisel rajal. Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed
Kuid esialgu jääb Jänesel tiitlivõistlustel osalemise tasemest tublisti vajaka. Tarmo Jallai, 110 m tõkkejooksu 38. 14,16 Alles mõni nädal enne MMi jooksmise võimalusest kuulnud Jallai polnud tiitlivõistluseks piisavalt treeninud. Kindlasti jättis USAs õppiva ja treeniva mehe ettevalmistusele jälje talvine seljavigastus. Fakt, et koduses Eestiski leidub temast kiirem tõkkesprinter, räägib samuti enda eest. Pavel Loskutov, katkestas maratonil Kuumas ja kõrge õhuniiskusega Osakas oli kogenud maratoonari põrumine aimatav. Pealegi tunnistas mees ise, et pole enam parimate päevade tasemel. Samas on maratonis varemgi vanad mehed tegusid teinud, Loskutovi tõusmine paremate päevade lähistele pole võimatu. TURIST Marek Niit, loobus võistlemisest Tegelikult pole võimalik Niitu milleski süüdistada. Vigastatud mees sõitis Jaapanisse
m/s km/h m/s 1 3,6 km/h 1/3,6 1 Ülesanded: 1. Milline on kolmest antud kiirusest on kõige suurem ? a) 72 km/h b) 25 m/s c) 1560 m/min. 2. Ratturi kiirus 16,2 km/h. Kui pika vahemaa läbis rattur 2 ja ¾ minutiga ? 3. Tartu sügisjooksu 99 põhidistantsi, 23 km, võtja Pavel Loskutov läbis selle ajaga 1 tund, 11 minutit ja 7 sekundit Milline oli tema distantsi läbimise kiirus ? 4. Vastuvoolu liikuv mootorpaat läbib 18 km vahemaa 1,5 tunniga. Millise ajaga läbib paat sama vahemaa vastupidises suunas, kui jõevoolu kiirus on 3 km/h 1.1.3. Mitteühtlane liikumine. Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt. Seega toimub mitteühtlane liikumine. Näiteks autoga sõites ühest punktist teise kiirus pidevalt muutub.
annaabi.ee 
