Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool,
Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kaubanimetustes: gruusia tee, viru leib , haapsalu rätt, hollandi juust, soome kelk 6.Riiginimed: Eesti Vabariik , Rootsi Kuningriik, Ameerika Ühendriigid 7.Perioodikaväljaannete nimed: Päevaleht, Sirp, Meie Meel, Õpetajate Leht, Postimees, Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti
12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus) 13) Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu) Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse : 1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad 2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused 4) Rahva- ja hõimunimetused 5) Tähtpäevade, pühade nimetused, aastanimetused 6) Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus) Ainsuse osastav Mitmuse osastav e i i e u e u a i
2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7. Taime- ja loomanimetused: sügisõun, kuldrenett, lambakoer, võilill, hundinui 8. Ameti- ja aunimetused: arhitekt, direktor, härra, kunstnik, kuningas, meer, president · ! Erilise austuse märgina: Tema Kõrgeausus, Walesi prints, Tema Pühadus paavst Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama 9. Õppeained: inglise keel, füüsika 10. Usundid: budism, luteri usk, muhamedi usk, hinduism, kristlus 11. Isikunimi üldkasutatava nimetusena: barbi, brauning, frits, gobelään, mardisant,
selle nn sodiaagiga on seotud kolm kummalist fakti. Esiteks on need 12 looma Hiina riigi pika ajalooga võrreldes suhteliselt hiline lisandus astroloogias; teiseks ei ole need sümbolid tõenäoliselt hiina algupära ja kolmandaks ei ole 12 looma tsüklil lääne sodiaagiga muud ühist kui sümbolite arv 12. Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma: · Rott 16. veebruar 1996 2. veebruar 1997 · Härg 7. veebruar 1997 27. jaanuar 1998 · Tiiger 28. jaanuar 1998 15. veebruar 1999 · Küülik 16. veebruar 1999 4. veebruar 2000 · Draakon 5. veebruar 2000 23. jaanuar 2001 · Madu 24. jaanuar 2001 11. veebruar 2002 · Hobune 12. veebruar 2002 31. jaanuar 2003 · Lammas 1
võrokesed, slaavi hõimud Tallinn rahvused jaapanlane, eestlane asutuste, koolide, seltside, liitude ametlikud nimed üritused olümpiamängud, laulupidu, vabariiklik Eesti Rahvusraamatukogu kõnevõistlus tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik) Taevase taime-ja loomanimetused sügisõun, hundikoer Rahu väljak ameti- ja aunimetused arhitekt, kuningas, president ajalehed, ajakirjad, almanahhid lasteleht Mõmmi õppeained inglise keel teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms usundid budism, luteri usk Kuku raadio isikunimi üldnimetusena morse, napooleonikook, barbi asutuste nimed Tehnikaülikooli majandusteaduskond
Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre. Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tene 'i kultuur, Saaremaa dolomiit. · Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig; 2) loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, here fordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun; 3) keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; 4) rahva-ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. · Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka
,raamatud,etendused,kunstiteosed,filmid,saated,fotod,muusikapalad(,,Kui on meri hülgehall"),mängud, mis pole nimetused(Reis ümber maailma") *aretatud taimesordid: Jõgeva kollane *telesaated: ,,Osoon" *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU
KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed.
tuleviku-Eesti poole. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Tartu murre, Saaremaa dolomiit, Maroko apelsin, Rootsi laud, Türgi saun. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) Taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 2) Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriinio, herefordi veis, jorksiri siga. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 3) Keelenimetused: eesti, hispaania, Kanada eesti keel, Briti inglise keel 4) Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. (rahvuskuuluvuse
Kohanimi: New York, araabia maad!!! Perioodilise väljaande nimi: Õhtuleht, Pere ja Kodu Auhinna nimi: Suure Vankri auhind, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, Maarjamaa Risti orden Kauba nimi: kakao Meie Mark Ürituse nimi: Pimedate Ööde festival Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu Kohanimi täiendina: Tallinna kilud, Muhu seelik, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Türgi saun, Mulgi kapsad(mulgikapsad) Taime-ja loomanimetused: peipsi siig, damaskuse roos Loomatõunimetused: tori hobune, kolorado mardikas Hõimud: papua hõimud Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“ Kirjandusteose pealkiri: „Tõde ja õigus“ Kunstiteose pealkiri: „Poiss kalaga“ Filmiteose pealkiri: „Viimne reliikvia“ Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine
2007" Seadused: 1996. aasta määrus nr 318 ,,Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine" (vrd energiaseadus, isikuandmete kaitse seadus, jäätmeveoseadus) Taimesordid: mitteerialases tarvituses (ilukirjanduses, ajalehes): kartul ,,Jõgeva piklik", õunasort ,,Liivi kuldrenett". Erialakirjanduses kasutatakse jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun'. VÄIKE ALGUSTÄHT Taime- ja loomanimetused: saaremaa robirohi, jaapani seeder, siberi orav Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino Keelenimetused: eesti, hispaania keel Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud NB! prantsuse maalikunstnik (maalikunstnik on prantsuse rahvusest, prantslane) Prantsuse maalikunstnik (maalikunstnik Prantsusmaalt, ei pruugi olla prantslane). Sarnaselt: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, jaapani kunst, vene ballett
Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas, LiivaHannus, Metsa-Märt, Murde-Kai, Müha-Jüri, Rehe-Liisu (-Tõnu), Uba-Ants, Vingu- Laska · inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats, ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä) · loomanimetused, nt herneunt, härg (pull, sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk (koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi, saunahani (kerisel), viläsusi · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa,
mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia. lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena. (kaevunäkk, kotivana, kummitus, tont) Olendite nimes võis kajastuda isikunimed (Koti-mats, Koti-Toomas), inimest tähistavad üldnimed (kotivana, kolumats) ja loomanimetused (kaan, merekaru), tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad (mumm, koll), nimetused,mis kirjeldasid välimust (verihammas)
Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3); 14 2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3); 3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti