linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu. See on püstitatud tundmatute rahvaste poolt, kuid hiljem kasutasid seda rituaalide läbiviimispaigana keldid. Megaliitehitisi on leitud ka Iirimaalt, ja Prantsusmaalt. Prantsusmaal Carnac'is ja Bretagne poolsaarel asuvad dolmenid
4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-
loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami teadust:jumalasõna,õiguseteadus,grammatika,ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm
Peatellijaks kirik. Romaani stiil Gooti stiil Ähvardav Imetlev Hoiatav Austav Hingeelu kujutav Õndsustunnet väljendav Hingeelu kujutav Korralisem, selgem, harmoonilisem. Ornamentika Stiliseeritud taime- ja loomamotiivid Tõetruu looduse jäljendamine Abstraktne (geomeetriline) motiiv Abstraktne motiiv (erinevad siirud) 14.-16. Saj skulptuuri- ja maalikunsti iseseisvumine PRANTSUSMAA Chartres'i katedraal. Pühakud. Figuuride näod realistlikud, isikupärased. Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised. Reimsi katedraal.
arenevad. kasutamine kompositsiooni osadena, aia piireteks või veekogudeks. Saksamaa, Austria, Eeskujud ja aednikud Itaaliast. Koomilised motiivid, idamaiseid Hekklabürindid eksitamiseks, Sama. Holland eeskujusid metallist linnud- pügatud loomamotiivid loomad, üllatus-purskkaevud. hekkskulptuurid. Barokk 16.-18. saj: Suurejoonelisem Prantsusmaal. Louis Palee kõrgemal astangul, ansambli Vormiaktiivsus, lilli vähe. Sama. nn prantsuse park, XIV Versailles: ansambel, park servas. Mastaapide tajumiseks Hekid-ornamendid, puiesteed. prantsuse stiil olemasolevasse metsa
Lääne Euroopa kunst varajasel keskajal 4-6 saj toimus Euroopas hõimude liikumine mida ajaloos tuntakse suure rahvasterändamise nime all. Võimsaim ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes välja 5 -6 saj. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Merovindide 481-751dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7 saj sisetülide tõttu kaotab Frangi riik suure osa oma territooriumist. Kõrgel järjel tarbenõud jne. Neid kaunistati stiliseeritud ornamentidega. levinud. loomamotiivid . Merovingid unustasid kivist ehitamise. Karolingide aegne kunst 8-10 sajand. Frangi riigi ühtsuse ja võimsuse taastas karolingide dünastia. Frangi riik: prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- Saksamaa, Põhja. ja Kesk Itaalia, Kirde Hispaania. Aastal 800 sai Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski Karl Suure valitsemiseajaga. Olles ise kirjaoskamatu moodustas ta õukonnas nn akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga,
Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011 Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim -karjane isikulised hinged(väed) / vaimolendid -hoidja -haldjas -jumal Animatism oli kvantiteedid (hulk) Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. (toonela-eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht) · 35-40 000 aastat tagasi- animismi teke. Ürgne kunst: loomamotiivid, jahikunst, ruudustikud, täpid, käemotiiv kui teispoolsuse sümbol. · Inimene seostab reaalse maailma ja sümbolid ja hakkab elama kahes maailmas korraga. Nt loodus > tekst loodus->tekst tekstist mis on loodusest-> tekst mis on tekstist mis on loodusest · mõtlemine muutub Mitmedimensiooniliseks : Dualistlik eksistents-kõiki asju on maailmas vähemalt kaks. Kaks surma, kaks sündi, kaks inimest , 4 neeru jne.
Valitses Merovingide dünastia(481-751) 7 saj kaotas Franki riik sisetülide ja välisvaenlase pealetungi tõttu suure osa oma valdustest. Läänerooma riigi langusega hävis kõrgeltarenennud antiikkultuur. Kadus arusaaminine kunstit ja unustusse jäi kirjaoskus. Peaaegu täiesti ununesid kiviehituse traditsioonid, sest hõimud, kes polnud paikse eluviisiga ei vajanud kultuslhooneid ega kindlusid. Kõrgel järjel oli metalli tööötlemine- relvad, ehted, tarbenõud. Levinud olid loomamotiivid ja kasutati fantaasiaküllastes kombinatsioonides palevordamenti. Väga osavalt ühendati metalli värviliste kivimite või klaasisulamiga. Skulptuur esines madal reljeefina. Kirja oskuse ja raamatu kunsti arenemisel oli tähtis osa kloostril. Seal kirjutati käsikirju ümber, koostati kroonikaid ja grammatikaid.raamatud , eriti kirikuteenistuseks vajalikud teosed olid keskajal suures lugupidamisesja neid austati võrdselt pühaku säilmetega. Ainus maaliliik on sellest ajast miniatuurmaal.
Värvide kasutamine ei teeninud naturalistlikke eesmärke, dekoratiivsed pinnad saavutati selge, tugeva ja ereda värvigammaga. Kuld oli alati võimu ja väärikuse sümbol. Värv sai oluliseks ka mosaiikide ja freskode loetavusel – kõigel oli oma spetsiifiline värvigamma. Ornament. . Dekoratiivseid ornamente kasutati enamasti põrandamosaiikides. Kõiki pindu kattev ornamentaalne kujundus tähendas rikkalikkust. Taimsed motiivid stiliseeriti kerajateks vormideks, loomamotiivid esinesid ornamendis võimu sümbolina. Ornamentaalne kaunistus moodustus ka võlvidele ja kaartele paigutatud pühakuid kujutavate medaljonide reast. Sarnaste motiivide rütmiline kordumine andis piltkujutistele ornamentaalse iseloomu. Mööbel. Võrreldes kreeka ja rooma mööbliga oli bütsantsi mööbel lihtsam ja rohmakam, seda varjatakse rikkalike ülemaalingute ja kullatisega. Mööblist olid enam levinud istemööbli mitmesugused variandid, sh ka klapp-taburet
kaeti seinad siidiga. Pidulikumates ruumides kasutati erivärvilist marmortahveldist koos pannoode ja reljeefidega. interjöörides alustati Genuas enamasti seinakateteks ja mööblikangasteks mõeldud polükroomsete taimedisaini kudumite tootmist - jardiničre velvet. Edasi arenes vaibakunst, eriti moes olid nn verduur-vaibad ( verduur pr.k – rohelus), millele oli tüüpiline lopsakate taimemotiivide, metsamaastike kujutamine, lisandusid ka heraldilised kompositsioonid ning loomamotiivid. Interjööri uhkuseks olid suguvõsade vapid. Interjööris kasutatud värvid, dekoor ja muud kaunistused said olulist lisa barokiajastu mööblist. Klassitsistliku joonega baroki sisekujunduses kasutati ka Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 2 eelpoolnimetatud võtteid, tervikuna jäi aga Hollandi, Inglise, Skandinaavia 17.-18. sajandi
(814-840) päris isa võimu, kuid ta pojad jagasid Verduni kokkuleppes (843) Karl Suure impeeriumi kolmeks, millest hiljem kujunevad Saksa-Rooma riik, Prantsuse kuningriik ja Itaalia kuningriik. Merovingidedünastia 5-8 sajand. Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Karolingide dünastia 8-10 sajand. Võeti eeskujuks antiikaeg. see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja
annaabi.ee 
