Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut Päikesevalguses mõjuvad just süvend ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Kunsti kõrgaeg 27001000a.eKr Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Vanas Egiptuses sätiti surnute juukseid soengusse juuksegeeliga (2300 3500 a. ) ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni
1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid. Koopamaalid olid värvilised, domineerisid must, punane, kollane ja valge. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest- värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Koopamaalidel oli arvatavasti maagiline tähendus. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada jahiõnne ja lisada loomade arvukust.
Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Need katsid tempilte seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Lisaks reljeefile levis ka seinamaal. Hieroglüüfid- piltkiri, mis koosneb osalt mitmetest figuuridest (loomad, inimesed), mistõttu pole selget piiri kirja ja üksnes pildina mõeldud reljeefi vahel. Ainuke tõsine katse murda vana kunsti põhimõtteid tõimus Uue Riigi vaarao Amenhotep IV e. Ehnatoni ajal.
Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Ehnatoniaegne kunst Uue riigi ajal esimene katse muuta kunsti traditsioone toimus vaarao Amenhotep IV e. Ehantoni ajal. Preestrid hakkasid ohustama vaarao võimu jaAmenhotep IV kehtestas uue riigi usundi. Ainujumalaks kuulutati Ato
Kehad olid kaunistatud redelimustriliste triipudega. Loomadel olid avatud lõuad ja nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. See on Jellingi kruus Taanist. Pildil on näha Jellingi stiilile omast loomafiguuride põimumist koos Oserbergi stiili meenutavate viinamarja väetidega. Pindmine kehade dekoratsioon seevastu näitab kindlat serva täppide reaga. Jäsemetel on näha selget kinnitus kohta kehaga ning jalad on ähmased ja
Abu Simbeli kaljutempel. Haudehitis Kuningate org, mis oli kaljuseintesse raiutud. Puutumatuna säilinud Tutanhamoni haud. Egiptuse kujutav kunst on seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraid ja jumalusi ranged, suursugused ja üldistatud. Nt sfinks Giza suurte püramiidide juures. Ka on mykerionse ja ta naise kuju gizast. Egiptuse reljeef oli enamasti madaleljeef, sageli ka süvendreljef. Inimese ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe. Seinamaal. Maaling: noored neiud peol. Samamoodi nagu skulptuuris, olid lihtrahva ja loomade maalid palju vabamad ja elavamad. Ehnatoni-aegne kunst. Memnose koloss istuva vaarao kuju. Aton kulutati ainujumalaks. Teda kujutas suur päikeseketas. Vaarao nimeks sai Ehnaton. Ta tegi uues pealinna 350 km Niilusest allapoole. Atoni templites polnud salapäraseid ruume. Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kõiki ruume.
Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks peetaksegi väikest reljeefplaati, mis kannab nime Narmeri pallett. See on umbes 3000 aastast e.Kr., kujutised on kahel pool, umbes 60 cm kõrge. Reljeefil on kujutatud vaarao Narmerit (arvatavasti Menese vanem nimi) Egiptust ühendamas. Lõunamaises rikkalikus päikesevalguses mõjuvad just süvend- ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride on lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Hieroglüüfid on teatavasti piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest (loomad, inimesed), mistõttu meie silmis pole selget piiri kirja ja üksnes pildina mõeldud reljeefide vahel. 8 9
annavad tunnistust Altamira maalide kõrgemast tehnilisest tasemest võrreldes enamiku teiste koopamaalidega. Tehnilistest oskustest annavad tunnistust ka kujutatud loomade õiged proportsioonid. Koopa ülejäänud osas on veel üheksa galeriid. Keskmistes galeriides leidub mustaga värvitud või graveeritud piisoneid, kitsi, tarvaid, hobuseid, hirvi ja metssigu. Peale loomafiguuride võib mainida ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja "makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega (viie sõrmega) veetud jooni. Need on võibolla Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Viimane galerii on tuntud "Hobusesaba" (Cola de Caballo; galerii X) nime all. See on väga kitsas 50 meetri pikkune koridor, mille
Siis leiama ka vaaraode täisfiguure nad on tardunud sirges poosis, vasakjalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käedtihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel on pisut nagu üleolev naeratus, kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhub veelgi kujutatava tähtsust. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahel olid hieroglüüfid (piltkiri), mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Enamasti näeme egiptuse reljeefidel inimest üsna ebaloomulikus poosis. Inimene on kujutatud pika sammuga astumas, jalad on nähtud ainult küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Lisaks levis ka seinamaal, mis reljeefikunstist pm vähe erines. Neid mõlemaid üheskoos nimetati pinnakunstiks. Echnaton (valitses 14.saj e.m
kasutas moodulina nn väikest küünart kaugust küünarnukist põidla tipuni. Skulptuurid, mis kujutavad inimesi ja loomi on väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti on nad puidust ja värvilised. Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeed). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Lisas levi ka seinamaal, mis erines esimesest põhimõttest vähe. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses. Nagu skulptuuriski, oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne kujutamine
otsevaates. Kirjelda Egiptuse templit! Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne,pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Iseloomusta vaaraode skulptuure! Skulptuuris oli tunda kahte suunda: jumalad ja vaaraod. Olid ranged, suursugused ja üldistatud. Iseloomusta lihtinimeste skulptuure! Olid elavamad ja loomulikumad. Kirjelda egiptuse reljeefe! Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimeste ja loomafiguuride vahele lükati hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Missuguse põhjapaneva ümberkorralduse tegi vaarao Ehnaton usuelus? XIV sajandil e.Kr tuli võimule vaarao Amenhotep IV, kes reformis usku ja asutas uue pealinna Ahet- Atoni, mis sai uue ainujumala Atoni kultuse keskuseks. Uue jumala auks võttis vaarao omale Echnatoni nime. Echnatoni-aegse kunsti omapära on seotud tema reformidega. Atoni kujutuseks on
Kogu Vana- Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid. * Reljeefkunst omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe. Hieroglüüfid piltkiri. * Levis seinamaal Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone aga hoidis kujutamast elu kogu selle liikuvuses. Lihtrahva ja loomade kujutamine vabam. Egiptuse poos rõhutas väärtust. Kuna lihtrahvas ja loomad polnud nii väärtuslikud kujutati neid vabamana. Värvid ei jäljenda
mille külgedele ta joonistas kavandatud kuju vaated. See aitas saavutada selge, kindla vormi. Ei kujutata riidevolte, juuste lehvimist jne. Inimeste kujutamisel kujunes välja kindel kaanon mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised. Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid
annaabi.ee 
