Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist) 3. Hüved (nagu Popperis on argumendid) Opositsioon ei pruugi vastu vaielda probleemile, kuid peab ümber lükkama plaane ja hüvesid või tooma välja kahjud. Kas loomaaedade keelustamine on põhjendatud? JAH 1. Loomade piinamine * Halvad elutingimused Loomad peavad päevast päeva kükitama kitsastes puurides. Loomad peaksid elama vabas looduses, kus neil on piisavalt ruumi ja oma territoorium, sest see on nende loomusele omane. Loomaaedades lahutatakse sageli emasloom oma poegadest ning pojad kasvavad üles ilma vanemateta, samas kui vabas looduses oleks pojad oma ema ja isa hoole all.
mõtlema, milleks tal seda või teist asja tulevikus vaja läheb. Kas ruutjuure arvutamine saab mulle tavapäraseks või unustan ma selle täielikult? Kas ma ikka tahan teada, kui kiiresti kukub tammeleht viie meetri kõrguselt ja milline on tõenäosus, et ta kukub täpselt viie meetri kaugusele puutüvest? Mida rohkem noored õppimiseks põhjuseid otsivad, seda rohkem jääb see unarusse, sest nad ei suuda leida argumente, miks nad peaksid õppima. Veeparkide ja loomaaedade külastused ning ekskursioonid moodustavad suurema osa koolirõõmust. See kõik toob väikese vahelduse õpilase osaliselt rutiinsele päevale. Õppimiste, väljaskäimiste ning sõprade vahele on toodud ka midagi, mis pole loodud noorte enda poolt. See on õpetajate meetod stimuleerida noorte inimeste huvi õpingute vastu. Üks suurimaid koolirõõme on kindlasti vaheajad, mis kindlustavad aju ning noore enda
kariloomadele tugevat konkurentsi toidu osas. Seetttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. ks kahest sebra alamliigist - Equus zebra hartamannae on juba peaaegu vljasuremise rel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna lheduses asuvas rahvuspargis Luna- Aafrika vabariigis. Jrk- jrgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste klastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba
Kolmandaks hakkab EER rakendama otsedemokraatiat, see tähendab omavalitsuste ja riigitasemel rahvaalgatuslike referendumite seadustamise. Erakonna Eestimaa Rohelised programm kirjutati kokku entusiastide poolt ning see pole mitte halvem võrreldes teiste erakondade programmiga, loomulikult on ka neil vastuolusid põhikirjas, kus on seatud eesmärgiks ,,vähendada inimeste põhjustavat mõju loodusele", see tähendab loomade kiibistamise, lindude rõngastamise, loomaaedade tegevuse jms. lõpetamise. Erakonna arvates aitaks kõige kiiremini seda lubadust täita neutronpomm, mis lõpetaks kõik inimesed ja inimtegevuse mõju keskkonnale, üldiselt leiti, et oleks vaja korraldada programmi arutelu erakonna liikmete laiemal osavõtul. EER liikmete arutelul on teemaks olnud erakonna sisemine areng, arutati, kas on vajalik taotleda jagatud arusaama ja ühisosa vaid osa erakonna liikmete poolt tingimustes, kus teised
Piison Pürg e. euroopa piison (Bison bonasus) Ühed ürgsemad loomad imetajate peres, kes on püsinud peaaegu muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikute aegadest saati. Pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) hävitati loodusest täielikult 20. sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa Euroopa leht- ja segametsavööndist. Inimasustuse laienedes pürgade levila ahenes. Veel keskajal elasid pürjad koos käesolevaks ajaks välja surnud ürgveiste ehk tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa sügavates metsades. Kesk-Euroopas hävitati pürjad XVIII sajandil. XIX sajandil olid pürgadest järele jäänud vaid kahe alamliigi riismed. Euroopa pürja (B. b
põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias. KAITSE Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud. Metsistunud kaamelite populatsioone võib leida veel vaid Austraalias. Kas tead, et... *Kaamelid erinevad muudest imetajatest ka vereliblede ehituse poolest: need pole mitte ümmargused, vaid ovaalse kujuga. *Kaamelitel on rumal komme sülitada vedelat maoeritust kõige peale, mis neile ei meeldi. Sellega üllatavad nad ka loomaaedade külastajaid. *Kaameleid kutsutakse ,,kõrbelaevadeks" nende pisut kõikuva sammu pärast, ent ka seetõttu, et nad on kõrbe ainsaks transpordivahendiks. *Kaamel on suurepäraselt kohastunud eluks kuivades piirkondades, kus vett napib, seetõttu on suuteline kümne minuti jooksul ära jooma sada liitrit vedelikku.
Okaapipoeg hakkab kuue kuu möödudes tahket toitu sööma, ent veel pool aastat saab ta ka emapiima. Pojad iseseisvuvad alles üheksa kuu vanusena. Kas tead, et... - Okaapi võlgneb oma omapärase nimetuse Kongo põliselanikele pügmeedele, kes nimetasid teda ''okhapiks''. - Okaapi keel võib olla isegi 35 cm pikkune, seetõttu ulatub loom temaga silmade ja kõrvadeni, kasutades keelt nende puhastamiseks. - Okaapi on äärmiselt puhas loom. Seda kasutavad ära loomaaedade talitajad: kui nad peavad loomale andma mingit ravimit või vitamiini, puistavad nad selle tema seljale. Loom lakub selle sealt ise ära, et end puhtaks teha. - Okaapi toodi esmakordselt loomaaeda aastal 1918, ent esimesed õnnestunud katsed seda looma pidada läksid korda alles 1950-ndatel aastatel. - Vabas looduses maskeerib okaapi kaitsevärvus looma nii hästi, et teda pole näha juba 25 m kauguselt. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Loomariigis''
Sealsetes piirkondades esinev salaküttimine ja jätkuv metsade maharaiumine mõjutavad populatsiooni edaspidist suurust. Kunagi oli Sumatra saar troopikametsaga kaetud paradiis, ideaalne elupaik tiigritele, aga praeguseks on u. 80% metsadest maha raiutud. Elupaikade vähenemine tekitab ka siin konflikte tiigri ja inimese vahel. näiteks 1988. a. tapeti ühes Sumatra provintsis tiigrite poolt 11 inimest. Loomaaiad Loomaaedades elavate tiigrite olukord on pisut parem. Kolm aastat on Indoneesia loomaaedade ühendus (Indonesian Zoological Parks' Association) tegelenud "Tiger Global Conservation Strategy" projektiga. Selle eesmärgiks on tagada tiigrite eksisteerimine maakeral säilinud loomaliikide nimistus ka tulevikus. Pilt 4 tänu Smithsonian National Zoological Park Photography: Jessie Cohen; NZP
seemnepankades jm). Põhjused: haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi säilimiseks liiga väike või kahaneb edasi; väljasuremise vältimiseks ainus võimalus liigi kaitsmine inimese järelevalve all kontrollitud tingimustes; tehistingimustes kasvanud isendeid saab perioodiliselt loodusesse viia, et tõhustada in situ kaitset; Probleemkohad: ● Väga kulukas ja keerukas (loomaaedade ülalpidamiskulud) ● Iga programmiga kaitstakse vaid üht liiki korraga (looduses aga lisaks ka kooslust), ei taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses ● Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada ● Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht ● Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad ex situ tingimustega (nt. loomadel suurem usaldus inimese vastu)
botaanikaaedades, seemnepankades jm). Põhjused: haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi säilimiseks liiga väike või kahaneb edasi; väljasuremise vältimiseks ainus võimalus liigi kaitsmine inimese järelevalve all kontrollitud tingimustes; tehistingimustes kasvanud isendeid saab perioodiliselt loodusesse viia, et tõhustada in situ kaitset; Probleemkohad: Väga kulukas ja keerukas (loomaaedade ülalpidamiskulud) Iga programmiga kaitstakse vaid üht liiki korraga (looduses aga lisaks ka kooslust), ei taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad ex situ tingimustega (nt. loomadel suurem usaldus inimese vastu)
Ex-situ tegevuse alatüübid: ● Loomade/taimede tehisasurkonnad • Krüopangad ///seemne ja munarakkude säilitamine/// • DNA – pangad • Seemnepangad – taimede puhul • Embrüo siirdamine • Tüvirakkude pangad - kloonimine Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS! Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi • Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid • Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid • Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes. Tehisasurkonna geneetilise mitmekesisuse säilitamise rusikareeglid: Suurenda rajajate arvu; Suurenda kasvukiirust asurkonna loomise perioodil; Paaritamised peavad baseeruma MK väärtustel. Ex- situ loomaaias- problemaatilisus: Keskendumine vaid geneetilise informatsiooni säilitamise vajadusele.
annaabi.ee 
