Sokrates oli Ateena filosoof. Tema arvates oli filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Platon oli vanakreeka filosoof ja Sokratese õpilane. Tema arvates oli kõige tähtsam ideedeõpetud ehk see et asjad on mööduvad nähtused aga idee on jääv. Ideaalne riik oli tema arvates võimekate filosoofide poolt juhitud. Aristoteles oli vanakreeka filosoof ja Platoni õpilane. Ta oli loogikareeglite kirjapanija. Süstematiseeris varem tekkinud filosoofide ideed ja tegevused. Epikuros oli vanakreeka filosoof ja atomist. Uskus, et kõik koosneb aatomitest ja et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks ja vabaneda kannatustest. Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom ning Aleksandria raamatukogu juht. Arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi.
13.Mis on mateeria? Kõik see (aine), mida me suudame näha, kuulda ja tunda 14.Mida ütleb küllaldase aluse reegel? Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15.Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17.Mida ütleb samasuse reegel? Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 18.Mis kaasneb loogikareeglite järgmisega/nende eiramisega? Loogikareeglite järgimisega kaasneb arusaam, eiramisega kaasneb mitte arusaam. 19.Mis on eksistentsialism, milline on eksistentsialisti maailmavaade ja millised tegurid on kujundanud? Eksistentsialism on 19. sajandi maailmavaade, et juhus on paisanud meid maailma, kus on kannatused. Selle on kujundanud inimese võõrandumine. 20.Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism; nimeta suundade ilminguid. Ühetaolisust modernism 21
6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemustpuudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Kuidas olev on? -olev on alati liikuv (Herakleitos). Milles oleva olemus seisneb? (Platon) Mis on olev? Algus, millest kõik tekib. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? -Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub?
On asjalik. 13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav. 14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud. 15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine
12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult
73. Mida ütleb küllaldase aluse reegel? V: väited peavad olema põhjendatud. 74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? V: kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 75. mida ütleb samasuse reegel? V: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 76. Mis kaasneb loogikareeglite järgimisega/nende eiramisega? V: üksteise mõistmine ja üheselt arusaamine, valesti mõistmine. 77. Mis on eksistentsialism, milline on maailmavaade ja millised tegurid on selle kujundanud? V: irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias, inimest täidab hirm ja tülgastus, mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud.
kuulub ta loogika olulisemate uurimisobjektide hulka. 1.2.2 Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine ehk deduktsioon Järeldamise mõistel ja järelduste tegemisel on loogikas fundamentaalne koht: loogikat huvitav mõtlemisprotsess on reeglina suunatud lihtsatest faktidest või väidetest keerulisemate järeldamisele. Seetõttu on suur osa loogikas sagedamini kasutatavatest reeglitest ka esitatud järelduse vormis: ühe või mitme väite tõesusest järeldub hoopis uus väide. Loogikareeglite kasutamist uute väidete järeldamiseks nimetatakse sageli nende väidete tuletamiseks ehk tõestamiseks. Inimene ja muu elusloodus on keeruliste järelduste tegemise jaoks palju halvemini kohastunud kui uute umbkaudsete reeglite õppimisele. Järelduste tegemine võtab palju aega, kuna enamikes olukordades on meil kasutada suur hulk erinevaid reegleid, ning neid reegleid saab kombineerida väga mitmel viisil. Tulemuseni püüdlemine sarnaneb
Sotsiaalne rollimäng leiab aset 5-7 aastaste mängudes. Sotsiaalse rollimängu sisuks on rollisuhted mängijate vahel. Mängu ilmub spetsiifiline kõne, mis on suunatud teistele rolli täitjatele (Saar 1997:140-141). Rollimängu areng D. Elkonini järgi: Hindamiskriteeriumid: 1. Mängude põhisisu 2. Rolli olemasolu ja iseloom 3. Mänguliste toimingute iseloom 4. Lapse suhtumine loogikareeglite rikkumisse Esimene etapp (3-4 aastased) : 1. Esemetega tegutsemine 2. Roll aimatav, ise laps seda ei nimeta 3. Toimingud ühetaolised ja koosnevad reast korduvatest operatsioonidest 4. Teine etapp (4-5 aastased) : 1. Tegutsemine esemetega 2. Võetud rolle nimetatakse ja tegutsemisel lähtutakse põhiliselt neist 3. Toimingute arv kasvab ja nad on loogiliselt seotud 4
ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis
MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel
- Mida hõlmab Õ inimese jaoks; - Kuidas sisustatakse jurisprudentsi ja Õteadust tervikuna; - Kuidas kujutatakse ette normiteoreetiliselt ja keelefilosoofiliselt keele, Õe ja inimkäitumise (nii aktiivses kui passiivses mõttes) suhet. Lahendusi vaieldavatele probldele on võimalik leida Mutli Level Approach'i abil. Formaalse loogika ja moodsa keelefilosoofia areng on toonud kaasa uue suuna: ulatuslike loogikareeglite käsutamisele allutatud normi- ja str. iteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad Õe ja Õteaduse põhiproblde keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele Ões ja jurisprudentsis. 1 Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja
õigustus, ergutus. Õiguskaitsvad normid määravad sunni liigi ja määra õigusrikkumise eest. Struktuurielemendid on dispositsioon, hüpotees ning sanktsioon. Hüpotees eluline asjaolu, dispositsioon kirjeldab olukorda, milline peaks välja nägema õiguspärane käitumine, sanktsioon riikliku sunni liik ja määr lihtne Kui......, siis ..... keeruline Kui ...., siis .... ja ...... alternatiivne Kui ......, siis ..... või ...... Loogiline struktuur loogikareeglite ja tingmärkide kohalselt näeb välja selline lihtsa hüpoteesi ja dispositsiooni korral (H-hüpotees; D-dispositsioon) (H ( D) & H ( D Kui sa valetad, siis lähed vangi. Sa valetad. Sa lähed vangi. (H ( D) & (H ( (D Kui sa valetad, lähed vangi. Sa ei valeta. Sa ei lähe vangi. Normi üldtunnused Üldisus, üldkohustuslikkus (mitte sund, vaid ühiskonna kokkulepe), formaalne määratletus. Eritunnused - loomine riigi poolt, garanteerimine riigi poolt. 1.3
kujunemine selline, mis on eetiline ja selle läbi leitakse inimeste jaoks parim lahendus (konkreetne aeg, konkreetne ruum). Õiguslike otsustuste langetamisel ei tohiks jätta ka kõrvale mõtet isikute kokkukuuluvusest. Loogilised meetodid: terminoloogiline meetod Sõnastamine (terminoloogiline meetod) on loogilis-tehniline meetod: väljendi iseloomu selgitamine termini vajalikkuse tuvastamiseks, mõiste määratlus loogikareeglite alusel: termini suhtestamine üldmõistega, mõiste mahu määramine jne, mõistele lühikese sõnalise vormi andmine, mõiste liigi arendamine iseseisvaks soomõisteks (üldistav mõiste, kategooria e. liik). Termineid vajatakse igas süsteemis lisaks definitsioonidele ja mõistetele. Termin hõlmab mõistet, olles maksimaalselt lühike keelemärk mingi mõiste tähistamiseks. Termin ei või olla meelevaldne, sest siis ei oleks võimalik selle abil mõista väljendatavat mõistet. Termini
(dialoogi) raames kahtluse alla ei seata. Kahtluste tekkimisel võib tekkida vajadus täpsustada konteksti ja eraldi tõestada nii eeldusi kui ka loogilist skeemi. Lühemalt: tõestus on protseduur, mille jälgimine tekitab kuulajas veendumuse, et tõestatav väide või tõestatavad väited on tõesed või tõenäoliselt tõesed. Allpool käsitletakse peamiselt ratsionaalsusele pretendeerivat argumenteerimist, mille puhul on tavaks loogikareeglite järgimine ning üldsuse poolt omaks võetud faktide ja printsiipidega arvestamine. Järgnevalt ei käsitleta otseselt õiguslikku argumentatsiooni. 5 Näib, et matemaatilise tõestuse parim ingliskeelne vaste on proof ning argumenteerimise kaudu tõestust võib tõlkida inglise keelde ka kui argument. Ingliskeelne sõna argument tähendab eesti keeles vaidlust, väitlust, väidet või argumenti (põhjendit), ent seda võib tõlkida ka tõestuseks väitluse kaudu või arutluseks
annaabi.ee 
