Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. 3) MITTEKLASSIKALINE LOOGIKA – jaguneb omakorda üldistatud loogikateks(nt modaalloogika, interrogatiivloogika jt.) ning hälbinud loogikateks(intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt.). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist(nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõesväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid
Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele.
(lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks? Tooge näiteid teadmuse esitamise ja arutluse meetodite kohta, mis on ja mis ei ole loogikad. Kas loogika selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia.
XIX sajandi teisel poolel hakkas arenema kaasaegne loogika, mis tunneb rohkem loogikareegleid kui Aristotelese loogika. Kaasaegset loogikat tuntakse ka nime all matemaatiline loogika. Kaasaegse loogika jaotatakse klassikaliseks loogikaks ja arvukateks mitteklassikalisteks loogikateks. Klassikaline osa koosneb lausearvutusest ja predikaatarvutusest ning peab kinni Aristotelese loogika kolmest põhiseadusest. Mitteklassikalised loogikad aga kas rikuvad mõnda neist kolmest põhiseadusest või siis tegelevad küsimustega, mida varem polnud põhjalikult uuritud. Seejuures on nii mõnegi mitteklassikalise loogika juuri leitud juba antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest. Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks: 1. Järeldusõpetus e. süllogistika 2. Otsustusõpetus 3. Õpetus kategooriatest Esimeseks sammuks loogiliselt korrektse mõtlemise teel võiks olla loogilise mõtlemise
vale: teiste sõnadega, B ÚØA. Kui kuu peal lehmi pole, siis on lause ``'kuu peal on lehmi' 'ma olen kolm meetrit pikk''' formaalselt õige, A ja B põhjuslik suhe pole seejuures oluline. Lisaks mainitud klassikalisele loogikale on olemas hulk erinevaid mitteklassikalisi loogikaid, kus väidete tõesus ja loogikatehete nagu Ú ja täpne tähendus on defineeritud hoopis teisiti. Mitmed mitteklassikalised loogikad püüavad tabada elementaarsete loogikatehete nö igapäevast tähendust, nagu näiteks järeldussuhte põhjuslikku iseloomu. Näiteid: Lause ``kui 'A ja B', siis A'' pannakse kirja kui (A &B) A. Ülalmainitud järeldusreegli saab kirja panna kui ((A B) &A) B Vaatame järgmisena olukorda, kus meil on teada, et kehtivad järgmised kolm lausearvutuse keeles esitatud väidet:
Mõned antropoloogid võrdlevad nõiakunsti teadusega, näiteks teooriad ja eksperimendid. MÕTLEMISVIISID Durkheim ja Mauss olid kõige varasemad antropoloogid, kes uurisid sisemisi suhteid sotsiaalsete organisatsioonide ja mõtlemis mustrite vahel. Antropoloogiliselt jagatakse objektid, inimesed, loomad jne erinevatesse kategooriatesse. See on oluline osa ühiskonna teadussüsteemist. Pikka aega üritasid antropoloogid näidata, et erinevate süsteemide loogikad on seoses taimede ja looduse kasutamisega. See idee jäeti maha õigepea. Anomaaliaid seostatakse tavaliselt ohu ja reostusega. TOTEMISM Totemism teaduste süsteem, kus iga sub-grupp ühiskonnas, tavaliselt klann, omab spetsiaalset rituaalset suhet loodusliku klassi fenomenina, tavaliselt taimed või loomad. Antropoloogid pööravad totemismi puhul suurt tähelepanu tootemitele, milleks võivad olla taimed, loomad, isegi lipud
viisil. Kogud: ,,Tule mu koopasse, mateeria" (2007), ,,Heureka" (2008), ,,Kunstiteadlase jõulupuu" (2010), ,,Must tomat" (2013) viimane luuleraamat praeguse seisuga. ,,Keelepuhtuse deklaratsioon" on kõige märgilisem Kangro tekst. Keeleluulest sotsiaalse luule suunas. Üsna valdavalt naisluuletajate teema. Kangrol ei tule otseselt feminism välja, aga leiab ikka. Kangro luuletustes sotsiaalne ja poliitiline kallak. Teksti loogikad on erinevad. Kangro luulel fraasitasandil ei pruugi olla midagi eriskummalist. Kangrol fraas on selge ja puhastatud. See, kuidas suurem tervik moodustub, tekib mõttekohti või pausi. Ütlemata jätmine, teatav elliptilisus on omane. Äkiline kontrast, mis on Kangrole oluline. 24. Mida on eesti uuemas urbanistlikus luules peetud ,,tõeliseks eluks" ja kuidas seda kujutatakse (fs'i ja/või Jürgen Rooste jt loomingu näitel)? Selle sajandi alguses, fs'i luulekogu (2004) tollal algatas laine
Seda võib isegi tõlgendada nii, et ütleja jätab vaatluse alt välja maailmad, kus asjaolud on teistmoodi. Tavakeeles kasutatakse siiski teadlikult ka olukordi, kus alus on väär. Nt: Kui põrsal oleks küüned, siis roniks ta puu otsa. Ema ütleb rüblikule: Kui sa hoiad särgi puhtana, siis saad sa kommi. Ta ei kavatsegi kommi anda, teades, et sellist vajadust ei tekigi. Selliste lausete analüüsiga tegelevad tänapäevased loogikad, klassikalise loogika alla need ei mahu. (Probleemi võite lähemalt uurida, kasutades otsinguks märksõna ,,counterfactual conditional", nt käsitletakse sealjuures olukordi, kus väär alus võib olla tõsi mingites võimalikes maailmades) Tingiv süllogism ehk hüpoteetiline süllogism (ik hypothetical syllogism) on süllogism, mille suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide.
on väljend lause sama tähendusega, mis propositsioon (väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat.
on väljend lause sama tähendusega, mis propositsioon (väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat.
Isa pöördus (hädavajadusest, of necessity) kristlusesse aastal 1818, kui juutidel keelati teenida avalikes ametites. Õppis juurat, teoloogiat, filosoofiat. Doktoritöö "Demokritose ja Epikurose natuurfilosoofia erinevus" Jena ülikoolis. Tema toonased teoloogilised teadmised teeksid temast ka täna teoloogias tugeva tegija... · Mõjutatud saksa filosoofiast ja inglise poliitilisest ökonoomiast (majanduses toimivad omad seadused ja loogikad nt Adam Smith, hindade isereguleerimine turumajanduslikus süsteemis). (Õpetaja) Hegeliga sarnaselt: individualismi kriitika; dialektika. Vs Hegel: 1. natsionalism pole oluline, mitte rahvuskultuurid pole sotsiaalse ajaloo peamised üksused, vaid sotsiaalsed klassid. Ka ei poolda ta Hegeli konservatismi ja revolutsioonivastast hoiakut. 2. Ajalugu ei muutu mitte ideede (Vaimu) arengu, vaid majandussuhete (materiaalsete suhete) arengu läbi
annaabi.ee 
