KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaavaldiste erikujud file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 11 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaavaldiste erikujud Review of attempt 1 Started on Thursday, 1 December 2011, 06:26 PM Quiz navigation Completed on Thursday, 1 December 2011, 06:31 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 5 mins 8 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 20.00/20.00 Grade 100.00 out of a...
. . . xn } ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ r /¯¯ A Numbrimärkidena 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nimetatakse ka "konstant 0" ja "konstant 1" , et rõhutada nende erinevust muutujatest xi . Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja Kontrollida eelpoolsete avaldiste x1 x¯2 w x2 ja x1 w x ¯1 x2 t tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel loogilist võrdsust nende tõeväärtustabelite võrdlemise teel u omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 . u
Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi: esimene loogikaelement on: VÕI-EI element (NOR-element) teine loogikaelement on: JA-element (AND-element) kolmas loogikaelement on: VÕI-element (OR-element) neljas loogikaelement on: JA-EI element (NAND-element) viies loogikaelement on: EI-element (invertor) Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline loogikaavaldis vastab igale skeemile? vasakpoolsele skeemile vastab loogikaavaldis nr. 4 keskmisele skeemile vastab loogikaavaldis nr. 6 parempoolsele skeemile vastab loogikaavaldis nr. 1 Küsimus 4 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline loogikaavaldis vastab igale loogikaelemendile ? esimesele loogikaelemendile vastab avaldis nr. 3
Klassid, täielikud süsteemid, baasid Mis on jääkfunktsioon? Millest oleneb jääkfunktsioonid muutujate arv? Jääkfunktsioon on funktsioon, kus avaldises on osad tema muutujad asendatud konstantidega 0 või 1.Muutujate arv oleneb sellest, kui mitu muutujat on asendatud konstantidega. Mis on shannoni arendus? Millised liigid on olemas? Shannoni arendus on loogikaavaldise üks erikuju. On olemas 2 liiki, disjunktiivne arendus ja konjuktiivne arendus. Milline loogikaavaldis on täieliku shannoni arenduse tulemuseks? Alles ei jää mitte ühtegi muutujat xi, ehk jääkfunksioon väärtustub konstandiks 0 või 1. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi tähistatakse? Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? Vt tähiseid, tunnuseid jn lk 272-273 Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne? Kui f(00)+f(01)+f(10)=f(11) Mis on loogikafunktsiooni süsteem?
Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0,1}. Millest loogikaalgebra koosneb? Koosneb loogikaväärtustest 0 ja 1 ning võretehetest konjuktsioon ja disjunktsioon. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0,1} Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Nimetatakse konstant 1 ja konstant 0 Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon loogikaavaldis on loogikamuutuja xi, konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 definitsiooni vaata lk 154 Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? On samaväärne tehtega konjuktsioon. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja inversioon. Esimesel kahel 2, inversioonil 1, unaarne.
teine loogikaelement on: kolmas loogikaelement on: neljas loogikaelement on: viies loogikaelement on: Question 3 Milline loogikaavaldis vastab igale skeemile? Correct Mark 1.00 out of 1.00 Lehekülg 1/5 24.11.2012 19:38 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaelemendid digitaalskeemides file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%...
FIXED(number,decimals,no_commas) teisendab teksti numbriks TRIM(text) eemaldab tekstist “lisa”tühikud CLEAN(text) eemaldab tekstist juhtsümbolid CODE(text) tagastab (vasakpoolseima) märgi koodi CHAR(number) tagastab koodile (number 1..255) vastava märgi 5 Loogilised funktsioonid Võimaldavad esitada tingimuslike valemeid. IF(tingimus;avaldis1;avaldis2) tingimus - võrdlus või loogikaavaldis võrdlus märgid: < <= > >= = <> avaldis1, avaldis2 - suvalised avaldised, võivad sisaldada IF-funktsiooni. =if(x<=0;3*sin(x+2);cos(x/3)-5) =if(palk<=500;0;0,26*(palk-500)) =if(x<2;x+3;if(x<=5;x/5-1;2*sin(x))) AND(loogikaavaldis{;loogikaavaldis}) - tagastab väärtuse TRUE ("tõene"), kui kõikide avaldiste väärtused on tõesed OR(loogikaavaldis{;loogikaavaldis}) - tagastab väärtuse TRUE ("tõene"), kui vähemalt ühe avaldise väärtus on tõene
MS Excel. Loogikafunktsioonid. =IF(loogikaavaldis;väärtus kui tõene;väärtus kui väär) kasutame väärtuste ja valemite tingimusekontrolliks. Loogikaavaldise kirjutamiseks võime kasutada neid sümboleid: = - võrdne <> - mitte võrdne > - suurem >= - suurem võrdne < - väiksem <= - väiksem võrdne Näide 1. Tingimus: Kui Arv1 on suurem kui Arv 2, siis lahtris on tulemus (väärtus kui tõene):
kõikjale määratud funktsioon on : Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka . . . sisesta õige termin : Vastus: bijektsioon Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: orienteeritud graaf järjestatud paaride hulk naabrusmaatriks aritmeetikaavaldis loogikaavaldis Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale : Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised relatsioonide omadused on olemas ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: antisümmeetria antidistributiivsus antirefleksiivsus antitransitiivsus kommutatiivsus sümmeetria antikommutatiivsus antiaktiivsus aktiivsus
Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka . . . sisesta õige termin : Vastus: bijektsioon Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid ? vali kõik õiged : Valige üks või mitu: loogikaavaldis järjestatud paaride hulk aritmeetikaavaldis naabrusmaatriks orienteeritud graaf Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 kas väide on õige või vale : Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas Valige üks: Tõene Väär
. . . nad mõlemad on loenduvad hulgad . . . nad koosnevad täpselt samadest hulgaelementidest . . . nende mõlema elementideks on täisarvud . . . nad mõlemad on lõplikud hulgad . . . nad mõlemad on lõpmatud hulgad Küsimus 18 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Vali kõik viisid / vahendid, mida kasutatakse hulkade esitamiseks: Vali üks või enam: Hasse diagramm tõeväärtust omava lause kaudu, mis on tõene iga hulgaelemendi korral hulgaelementide täielik loetelu loogikaavaldis numbriline kümnendesitus hulgaelementide osaline loetelu, millest nähtub mingi regulaarne seaduspärasus tõeväärtustabel Venni dagramm koos hulgaelementidega Küsimus 19 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Hulgaelementide loetelut esitatakse Vali üks: [ nurksulgude vahel ] { loogsulgude vahel } ( tavaliste sulgude vahel ) Küsimus 20 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale ? tühi hulk ja universaalhulk on iga hulga osahulkadeks. Vali üks:
Vastus: baassüsteem Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Valige üks: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? esimene süsteem on : implikatiivne baas teine süsteem on : Reed-Mulleri baas kolmas süsteem on : Boole'i disjunktiivne baas neljas süsteem on : Shefferi baas viies süsteem on : Boole'i konjunktiivne baas kuues süsteem on : Peirce'i baas
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised on loogikafunktsiooni võimalikud esitusviisid ? Vali üks või enam: osaline järjestussuhe Hasse diagramm tõeväärtustabel Grassmani valem Venni diagramm hulk loogikaavaldis numbriline kümnendesitus Küsimus 2 Õige - Hinne 3,00 / 3,00 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Konjunktiivne Normaalkuju (KNK) on mis disjunktsioonide konjunktsioon saadakse tõeväärtustabeli 0de piirkonnast Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale?
juhul kui disjunktsiooniga liidetavaid loogikaväärtusi 1 on avaldises rohkem kui liidetavaid loogikaväärtusi 0 ; Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas nimetatakse loogikafunktsioonide (minimaalset) täielikku süsteemi, kus suvalise funktsiooni väljajätmisel sellest süsteemi täielikkus kaob? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baas Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Vali üks: iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ?
hulgaelementide täielik loetelu tõeväärtustabel tõeväärtust omava lause kaudu, mis on tõene iga hulgaelemendi korral loogikaavaldis Hasse diagramm Küsimus 5 Õige Hindepunkte 2,00/2,00 vali õiged: hulkade ühend on hulkade liitmine ja selle tehte tulemuseks olev hulk on (üldjuhul) suurem kui operandideks olnud hulgad Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mitu tükki saab igat elementi hulgas sisalduda? (sisesta arv) Vastus: 1 Küsimus 7 Õige
hulk {0,1}. 2. Millest loogikaalgebra koosneb? Loogikaalgebra koosneb loogikaväärtuste hulgast {0,1}, millele on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon (¯) ja binaarsed tehted konjunktsioon (∧) ja disjunktsioon (∨). 3. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada üksnes väärtusi {0 1} 4. Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Konstant. 5. Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon. Loogikaavaldis on loogikamuutujatest, konstantidest ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis muutujate väärtustamisel omandab samuti väärtuse 0 või 1. 6. Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? Tehtemärgi puudumine tähendab konjunktsiooni. 7. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igaühel on? Lausearvutuses kasutatakse 5 loogikatehet: 1 unaarne ja 4 binaarne
Select one: True False Question 14 Vali kõik viisid / vahendid, mida kasutatakse hulkade esitamiseks: Correct Mark 1 out of 1 Select one or more: loogikaavaldis numbriline kümnendesitus tõeväärtust omava lause kaudu, mis on tõene iga hulgaelemendi korral hulgaelementide täielik loetelu hulgaelementide osaline loetelu, millest nähtub mingi regulaarne seaduspärasus Hasse diagramm
Correct vali kõik õiged : Mark 1.00 out of 1.00 Select one or more: naabrusmaatriks aritmeetikaavaldis loogikaavaldis orienteeritud graaf järjestatud paaride hulk Question 11 kas väide on õige või vale : Correct Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas Mark 1.00 out of
Correct vali õige : Mark 1.00 out of 1.00 Select one: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2
False Question 5 Millised on loogikafunktsiooni võimalikud esitusviisid ? Correct Mark 1.00 out of Select one or more: 1.00 loogikaavaldis Venni diagramm Hasse diagramm Grassmani valem numbriline kümnendesitus hulk tõeväärtustabel
x1 ( x1 x2 ) x2 = x1 (x1 x2 x1 x2 ) x2 = x1 (x1 x2 x1 x2 ) x2 = x1 x1 x2 x1 x1 x2 x2 = 0 x1 x2 x2 =x2 x1 x2 x1 x2 x2 = x2 x2 = 1 x2 (x1 x2 )( x2 x3 )= (x1 x2 x2 x2 )( x2 x3 )= (x1 x2 x2 )( x2 x3 )= x2 ( x2 x3 )= x2 x2 x2 x3 = 0 x2 x3 = x2 x3 (x1 x2 )(x1 x3 x2 )= (x1 x2 x1 x2 )( x1 x3 x2 )= (x1 x2 x1 x2 )( x1 x3 x2 )= x1 x2 x1 x1 x2 x3 x1 x2 x2 x1 x2 x1 x1 x2 x3 x1 x2 x2 = x1 x2 x1 x2 x3 0 0 x1 x2 x3 x1 x2 = x1 x2 x1 x2 3.Lihtsustada etteantud loogikaavaldis DNK-ks põhiseoste ja tehete asendusseoaste abil: (x1x2x3x4 x3x4 x1x3 )(x1 x4 )(x1 x4 )= (x1x2x3x4 x3x4 x1x3 )(x1 x4 )(x1 x4 )= =(x1x2x3x4 x3x4 x1x3 )(0 x4x1 x1x4 0)= x3x4x1 x1x3x4 = x1x3x4 x1 x4 x3 (x1 x2)(x1x2 x4 )= x1 x4 x3 (x2 x1 )(x1 x2 x4 )= x1 x4 x3 x2x1 (x1 x2 x4 )= = x1 x4 x1 x2 x3 x1 x2 x2 x1 x2 x1 x1 x2 x1 x4 x4 x3 x4 x2 x4 x1 x4 =x1 x2 x4 x1 x2 x3 x3 x4 x2 x4 x1 x4
laused_1 siis laused_1 [ Else [ muidu laused_2 ] laused_2 ] tõene tingimus väär End If [ lõpp kui ] ... laused_1 laused_2 ... tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False Mitmerealine If-lause võrdlus : avaldis - üldjuht :avaldis: võrdlustehe mitmene x =valik 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... If ting_1loogikatehted: Then Or, And, ..
laused_1 laused_2 laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis , väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogukatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else
laused_1 laused_2 laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else
2693,6 4032 1890 824,32 5743,08 250 Meetrid Soodustus 10% 110 5% Andmete valideerimine (Data, Validation) Määratakse kriteerium väärtuse kontrollimiseks väärtuse piirid (min väärtus, max väärtus) nimekiri, millest väärtus valitakse loogikaavaldis (kui väärtus = TRUE, siis on andmed õiged) Kõikides määrangutes (miinimum, maksimum, jms) saab viidata lahtrile Teated abistav sisestamiseks veateade Vt. Tabel Katted Põrandakatte liigid (et saaks valida liiki tabelis Katted) Laminaat Linoleum Parkett PVC Töölehe kaitsmine Töölehe lahtreid saab kaitsta sisestamise eest Vajalik selleks, et mitte rikkuda valemeid ja muud infot, mida ei ole ettenähtud muuta
T konjunktsioon : & konstant 1 : 1 01 1 . . . . ja kus sulud on lahtikorrutatud (ehk sulge enam pole) 11 1 1 1 1 Reed-Mulleri polünoom on seega (sulgudeta) loogikaavaldis süsteemis a {& 1} 10 1 1 ik polünoomis ei sisaldu tehteid disjunktsioon ja inversioon n
__ __ Muutuja xi on loogikamuutuja , kui ta saab omandada väärtusi ainult 0 = 1 1 = 0 0⋅1=0 0w1=1 hulgast { 0 1 }. xi ∈ { x1 x2 . . . . xn } Numbrimärkidena 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nimetatakse ka "konstant 0" ja "konstant 1" , et rõhutada nende erinevust muutujatest xi . x⋅0 = 0 x⋅1 = x x ⋅ x̄ = 0 Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti xw0 = x xw1 = 1 x w x̄ = 1 loogikaväärtuse 0 või 1 . Loogikaavaldis sarnaneb lausearvutuses tuntud lausearvutusvalemile ning idempotentsus : x⋅x = x xwx = x ta defineeritakse analoogiliselt: — loogikamuutuja xi ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised
kaheelemendiline hulk {0 1}. Loogikaalgebra ({0 1} ; - ; ∧ ; ∨) koosneb loogikaväärtuste hulgast {0 1 }, millel on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. Muutuja 𝑥 või 𝑥𝑖 on loogikamuutuja kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0 1} 𝑥𝑖∈{𝑥1 𝑥2 ..𝑥𝑛}. Numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nim ka „konstant 0“ ja „konstant 1“. Loogikaavaldis on loogikamuutujaid 𝑥𝑖, konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate 𝑥𝑖 väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1. Def: loogikamuutuja 𝑥𝑖 ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised; kui 𝐴 on loogikaavaldis, siis on avaldised ka 𝐴̅ ja (𝐴); kui A ja B on loogikaavaldised, siis on avaldised ka 𝐴∨∧→↔⊕𝐵; tehtemärgi puudumine operandide vahel on samaväärne konjunktsiooniga
Minimaalne, ei kata midagi, maksimaalne, teda ei kata midagi, Vähim, kui ainult üks min, suurim, kui ainult üks max. Võre – js, kus on alam ja ülemrajad. Boolei algebrad – tõkestaud, distributiivsed, täienditega võred. Aatomid, elemendid mis katavad vähimat elementi. Loogikaalgebra: Loogikaalgebra on boolei algebra lihtsaim juht, kus alushulgaks on {0 1}. Loogikamuutuja saab omada kas väärstust 0 või 1. Loogikaavaldis koosneb loogikamuutujast, konstanditest ja tehetemärkidest. N-muutuja loogikafunktsioon on vastavus nmuutuja boolei ruumist {01}^n loogikaväärstuste hulka {01}. Agrumentvektor on loogikamuutujate komplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatavat väärtust ning omandab ka funktsioon ise väärtuse. Algterm on avaldise koosseisu kuuluv muutuja, inversioon või konstant.
Sheets("abi").Range("hind") Valikud. If-lause Valik - mitmest võimalikust valitakse üks jätkamise tee If-lause. Liitlause - sisaldab teisi lauseid. Mitu varianti If-lause põhivariant. Kahendvalik If tingimus Then tingimus laused_1 tõene väär [ Else laused_1 laused_2 laused_2 ] End If tingimus - loogikaavaldis Vrd. IF-funktsioon Excelis lihtsamal juhul võrdlus IF(tingimus; avaldis_1; avaldis_2) Erijuht - valik ühest tingimus If tingimus Then tõene laused_1 väär laused_1 End If Lõpmatu kordus. Do ... Loop-lause baasvariant
Avaldised avaldisi ja avaldis2 on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluses võib olla ainult üks tehtesümbol. Võrdluse tulemiks on alati tõeväärtus True (tõene) või False (väär). Võrdluste näiteid x <= O, b*b - 4*a*c < O, x*x + y*y > r*r, Ucase(vastus) = "El" NB! Stringide võrdlemisel eristatakse suur-ja väiketähti! Loogikaavaldise üldkuju on järgmine: avaldis LTS avaldis {LTS avaldis} Siin on avaldis võrdlus või loogikaavaldis ja LTS loogikatehte sümbol. Peamised loogikatehted on Of, Andja Not. Nende tähendused on Or - või. Tehte a Or b väärtus on tõene (True), kui vähemalt ühe operandi väärtus on tõene, vastupidisel juhul on tulem väär (False). And - ja. Tehte a And b tulem on tõene (True) ainult siis, kui mõlema operandi väärtused on tõesed, vastupidisel juhul on tehte tulem väär (False). Not - mitte. Tehte Not a tulem on tõene (True) siis, kui a väärtus on väär (False) ja väär (False)
δ ( x4 ) ¿ ( x 1 ∧ x´2 ∨ 0 ) ⨁ ( x 1 ∧ x´2 ∨1 )=( x1 x´ 2) ⨁ (1) Lihtsustus DNK-ks: ( x 1 x´2 ) ⨁ (1 ) =( x 1´x´2 )= x´1 ∨ x´2 = x´1 ∨ x 2 8 ÜLESANNE 11 REED-MULLERI POLÜNOOM Leida ja esitada ülesandes 3 saadud MDNK-ga loogiliselt võrdne Reed- Mulleri polünoom. Saime f MDNK =x 1 x´2 ∨ x 4 . Reed-Mulleri polünoom on loogikaavaldis süsteemis {∧ 1}. Leiame MDNK-le Reed-Mulleri polünoomi, teades, et a ∨b=ab ab ja c´ =c 1 : x 1 x´2 ∨ x 4 =¿ ¿ x1 ´x 2 x 4 ⨁ x 1 ´x 2 ⨁ x 4 =¿ ¿ x1 ( x 2 ⨁ 1) x 4 ⨁ x 1 (x 2 ⨁1) ⨁ x 4 =¿ ¿ x1 x 2 x 4 ⨁ x 1 x 4 ⨁ x1 x 2 ⨁ x 1 ⨁ x 4 9
{0 1}. Loogikaalgebra ({0 1} ; - ; ∧ ; ∨) koosneb loogikaväärtuste hulgast {0 1 }, millel on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. Muutuja 𝑥 või 𝑥𝑖 on loogikamuutuja kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0 1} 𝑥𝑖 ∈ {𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 }. Numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nim ka „konstant 0“ ja „konstant 1“. Loogikaavaldis on loogikamuutujaid 𝑥𝑖 , konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate 𝑥𝑖 väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1. Def: loogikamuutuja 𝑥𝑖 ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised; kui 𝐴 on loogikaavaldis, siis on avaldised ka 𝐴̅ ja (𝐴); kui A ja B on loogikaavaldised, siis on avaldised ka 𝐴 ∨∧→↔⊕ 𝐵; tehtemärgi puudumine operandide vahel on samaväärne konjunktsiooniga. Kaks loogikaavaldist on loogiliselt
CTRL + C. Valikud Ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. Allpoololev näide koos väljundiga võiks näidata, kuidas tingimuslause abil tehtud valik toimib. If (tingimus) { Programmi read, kui tingimus on tõene } If (tingimus) { Programmi read, kui tingimus on tõene } else { Programmi read, kui tingimus on vale } tingimus on võrdlus või loogikaavaldis. Võrdlused on käsitletavad loogikaavaldiste erijuhtudena, nende kuju on järgmine: avaldis1 tehtesümbol avaldis2 (x==y,a>b) x < y Väiksem x > y Suurem x <= y Väiksem või võrdne x >= y Suurem või võrdne x == y Võrdub x != y Ei võrdu Avaldised on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki
LOOGIKAFUNKTSIOONID Küsimus 1 Õige Hinne 3,00 / 3,00 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Konjunktiivne Normaalkuju (KNK) on Vasta disjunktsioonide konjunktsioon mis saadakse tõeväärtustabeli Vasta 0de piirkonnast Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Millised on loogikafunktsiooni võimalikud esitusviisid ? Vali üks või enam: loogikaavaldis numbriline kümnendesitus tõeväärtustabel osaline järjestussuhe Venni diagramm Hasse diagramm hulk Grassmani valem Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Täielik DNK on selline DNK, kus . . . Vali üks: . . . tõeväärtustabeli kõikidel ridadel on funktsiooni väärtus "1" . . . igas elementaarkonjunktsioonis on olemas kõik selle funktsiooni muutujad . . . avaldises on 2 astmel n elementaarkonjunktsiooni (2, 4, 8, 16, ...) Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00
AND(av1; av2; ...) - ja - loogiline korrutamine (konjunk on tõene (TRUE) ainult siis, kui kõik väärtused on NOT(av) - mitte - eitus muudab loogikaavaldise väärtuse vastupidiseks Võrdlus on lihtsaim loogikaavaldis. Ta võimaldab võr (arvud, tekstid või ajaväärtused) ja fikseerida võrdluse FALSE - väär. Võrdlus esitatakse kujul: avaldis1 võrdlusmärk avaldis2 Siin avaldis1 ja avaldis2 on suvalised avaldised, võrd = võrdub; <> ei võrdu
Akna ülemises pooles on avatud tabelite väljaloetelud, jooned näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel. Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeeritakse need hire abil akna alumises pooles olevasse väljanimede ja tingimuste loetelusse. Field Päringu väljad Table Andmetabelite nimed Sort Sorteerimise järjekord Show Kas näidata välja Criteria Kriteeriumid Kriteeriumid Kriteerium on loogikaavaldis, kus võib kasutada võrdlusi ja loogikatehteid. Andmeteks on konstandid, andmetabelite väljad, teised avaldised. Kui väla nimi koosneb mitmest sõnast, pannakse ta nurgasulgudesse. Võrdluse struktuur Operand1 võrdlus Operand2 Operand1 ja operand2 võivad omakorda olla konstandid, väljad või avaldised; tähtis on see, et nende andmetüübid peavad olema kooskõlas. Võrdlus on üks järgmisest: = - võrdne <> - mittevõrdne > - suurem < - väiksem >= - suurem või võrdne
annaabi.ee 
