Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; }
Pausid (.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem (...) - pikem paus (1.2) - pausi pikkus sekundites P: teie ikka `esinete seal=võ. (...) T: jaa (...) P: meie=`ka? Poolelijäänud sõnad si- kol- kolmapäeval Pealerääkimised V: .hh ahaa et sõidad minu juurest ´läbi võtad [sel-] H: [võt-] võtan sul selle `massina `ära. A: ma tahtsin [seekord] veel natuke rohkem B: [mhmh] Ebaselgused {või} - loogeliste sulgude sees on halvasti kuuldud tekstilõik või kõneleja nimi {-} - ebaselgeks jäänud sõna või kõneleja {---} - pikem ebaselgeks jäänud lõik (...) ((ema kisub kommipakki lahti)) L: {---} E: $ a see ei `tulegi lahti, ta on nii kõvasti `kinni. $ I: ta=tab `mahla. (...) P: {-} `viinamarja`mahla. Kommentaarid 1 · litereerija kommentaarid ja seletused situatsiooni kohta ((tuleb laua juurde)), ((sööb samal ajal)), ((ütleb H-le)), ((küünitab
pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel
ekraaniaknad võivad paikneda ekraanil korrastatult (üks üleval, teine all jne.). Tavaline väärtus antud omaduse jaoks assotsiatsioonil on korrastamata, seepärast seda spetsiaalselt ei näidata. Kui eksisteerib kindel kord ühenduste (links) vahel, siis seda näidatakse piiranguga {ordered} assotsiatsioonijoone kõrval selle klassi lähedal, mille objektid on korrastatud. Kuidas korrastus toimub (järjestatud), määratakse kas assotsiatsiooni omadusega või loogeliste sulgude sees (näiteks, {järjestatud ajas kasvavalt}). Assotsiatsiooniklass Assotsiatsiooniga võib siduda klassi, mida nimetatakse assotsiatsiooniklassiks. Assotsiatsiooniklass pole ühendatud assotsiatsiooni ühegi otsaga, vaid tegeliku assotsiatsiooni enesega (=assotsiatsiooni modelleerimine klassina). Assotsiatsiooniklass on (nagu) tavaline klass: ta võib omada atribuute, operatsioone ja teisi assotsiatsioone. Assotsiatsiooniklasse kasutatakse lisainformatsiooni
Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel
Treppida võib tühikute või tabeldusmärkidega - oluline on, et sama bloki laused on rea algusest sama kaugele joondatud. Puudu on ka lauset lõpetav semikoolon - kuna iga lause peab niikuinii olema treppimise tõttu korrektselt eraldi real, siis puudub spetsiaalsel lause lõpetamise sümbolil ka eriline mõte, selleks sobib täiesti hästi ka reavahetuse sümbol ise. Nagu ülevaolevast näitest näha, siis lõppevad blokki defineerivad laused avavate loogeliste sulgude asemel kooloniga, see on bloki alguse tunnusmärgiks. Bloki lõpul eraldi tunnust ei ole - kui järgneva rea lause taandub rea algusele lähemale, siis järelikult ongi blokk läbi. for i in z: print i print "valmis" Näites kuulub lause print i bloki defineerinud for tsükli juurde, aga print "valmis" on juba sellest tsüklist väljas. Samuti on keele disaini puhul peetud silmas maksimaalset sarnasust inglise keelega. Sageli
split('.') if len(kuupaevList) < 2: kuupaevList = kuupaev.split('-') return kuupaevList[2] + ". " + kuud[int(kuupaevList[1])-1] + " " + kuupaevList[0] if int(kuupaevList[1]) < 1 or int(kuupaevList[1]) > 12: return "Ebakorrektne!" return kuupaevList[0] + ". " + kuud[int(kuupaevList[1])-1] + " " + kuupaevList[2] 5. Värvid¶ Aadressilt http://wiki.tcl.tk/16166 leiad loetelu värvinimedest, mida turtle moodul tunnistab (mitmesõnalised värvinimed on pandud loogeliste sulgude vahele, neid võid lihtsuse mõttes ignoreerida). Kirjuta programm, mis kilpkonna abil näitab võimalikult suurt osa neist värvidest, näiteks värvid antud loetelu keskosast, kus pole mitmesõnalisi nimesid: import turtle colors = ["LISA SIIA LISTI LEHELT SAADUD VÄRVIDE NIMED"] #'snow', 'ghost', 'white', jne... angle = 360 / len(colors) radius = 200 turtle.speed('fastest') for color in colors: try: turtle.pencolor(color) except:
Samuti kui soovid jutumärkides teksti sisse paigutada jutumärkid, tuleb nende ette panna langjoon . Näide Kui ei soovi, et pärast muutuja väärtust tuleks tühik või muu sümbol, mille järgi intepretaator saab otsustada, kus lõpeb muutuja nimi ning kust läheb edasi tavaline tekst, sellisel juhul tuleb muutuja nimi panna loogeliste sulgude sisse. Näide Komplekstüübid Massiiv - array Massiiv on andmestruktuur, mis kujutavad ennast elementide hulga. Teisi sõnu, massiivid on omapärased konteinerid, mis võivad hoida samaaegselt mitu väärtust. Vaatleme neid eraldi peatükis 4. Näide
oisted 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. Enne arvu m~oiste k¨asitlemist toome sisse m~oned hulkadega seotud t¨ahised. Hulk (tavalises m~ottes) koosneb elementidest (e hulga liikmetest), kusjuures elemendid ei kordu ja nende j¨arjestus ei ole kindlaks m¨a¨aratud. Hulga t¨ahistami- seks eraldame vaadeldavad elemendid komadega ja piiritleme hulga loogeliste sulgudega. N¨aiteks {0, 7, 5} on elementidest 0, 7 ja 5 koosnev hulk. Hulk v~oib olla antud ka keerulisemal kujul. N¨aiteks {x2 x = 1, 2, 3} on hulk, mille ele- mendid on arvutatavad valemiga x2 , kusjuures x v~oib omandada v¨a¨artusi 1, 2 ja 3. Viimase hulga v~oib muidugi panna kirja ka ekvivalentsel kujul {1, 4, 9}. Peale tavaliste hulkade kasutame edaspidi ka j¨arjestatud hulki. J¨ arjestatud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi koh-
oisted 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. Enne arvu m~oiste k¨asitlemist toome sisse m~oned hulkadega seotud t¨ahised. Hulk (tavalises m~ottes) koosneb elementidest (e hulga liikmetest), kusjuures elemendid ei kordu ja nende j¨arjestus ei ole kindlaks m¨a¨aratud. Hulga t¨ahistami- seks eraldame vaadeldavad elemendid komadega ja piiritleme hulga loogeliste sulgudega. N¨aiteks {0, 7, 5} on elementidest 0, 7 ja 5 koosnev hulk. Hulk v~oib olla antud ka keerulisemal kujul. N¨aiteks {x2 x = 1, 2, 3} on hulk, mille ele- mendid on arvutatavad valemiga x2 , kusjuures x v~oib omandada v¨a¨artusi 1, 2 ja 3. Viimase hulga v~oib muidugi panna kirja ka ekvivalentsel kujul {1, 4, 9}. Peale tavaliste hulkade kasutame edaspidi ka j¨arjestatud hulki. J¨ arjestatud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi koh-
deklareerida.}
K : Real; { Ütleme, et K on reaalarvu tüüpi muutuja.}
Begin { Põhiprogrammi algus }
K := (100/12.5)*350; { 'Andmetöötlus' }
Writeln(K); { Väljasta tulemus }
End. { Põhiprogrammi lõpp. NB! Lõpus peab olema
punkt! }
Nagu Te ehk juba taipasite, kirjutatakse keeles Pascal kommentaarid loogeliste sulgude ( '{' , '}' )
vahele.
Andmete väljastamine keeles C
Väljastamiskäsu süntaks keeles C on järgmine:
'printf' '('
}
Var { Keeles Pascal on vaja kõik muutujad
deklareerida.}
K : Real; { Ütleme, et K on reaalarvu tüüpi muutuja.}
Begin { Põhiprogrammi algus }
K := (100/12.5)*350; { 'Andmetöötlus' }
Writeln(K); { Väljasta tulemus }
End. { Põhiprogrammi lõpp. NB! Lõpus peab olema punkt! }
Nagu Te ehk juba taipasite, kirjutatakse keeles Pascal kommentaarid loogeliste
sulgude ( '{' , '}' ) vahele.
Andmete väljastamine keeles C
Väljastamiskäsu süntaks keeles C on järgmine:
'printf' '('
tiivsete reaalarvude, mingit võrrandit rahuldavate arvude või ka täisnurksete kolm- nurkade hulk. Hulkasid keskkoolis põhjalikumalt ei käsitleta – tegemist on ju nii lihtsate objekti- dega! Otsustasime siinkohal neist siiski rääkida, sest olgugi et lihtsad, on nad kogu matemaatika aluseks. Hulkade kirjeldamine Hulka kirjeldatakse tihti tema elemente loogeliste sulgude vahele üles loetledes. Näiteks kõik numbrid moodustavad hulga . Kuna igas lõigus ei ole mõtet kogu hulka välja kirjutada, antakse hulkadele tihti nimed. Enamasti tähistatakse hulkasid suurte tähtedega: näiteks võime öelda, et . 58
Objektimuutujast küsime eraldi väljadena välja kasutajanime ja parooli ning võrdleme neid juku ja kalaga. Tingimusele järgi käitumiseks on C# keeles if-käsklus. Tingimus pannakse ümarsulgude vahele. Võrdlemiseks kasutatakse kahte võrdusmärki. Kui soovitakse, et mitu tingimust oleks tõese väärtuse jaoks korraga täidetud, siis pannakse tingimuste vahele kaks &-märki. Ja tõese väärtuse puhul tehtav toiming kirjutatakse loogeliste sulgude {} vahele. Sedakorda määratakse siis saabunud argumendi omadus Authenticated tõeseks, et ASP.NETi serveerija teaks arvestada, et sisestatud nimega kasutaja on sisse loginud. protected void Login1_Authenticate( object sender, AuthenticateEventArgs e) { Login sisestusvorm = (Login)sender; if (sisestusvorm.UserName == "juku" && sisestusvorm.Password == "kala") { e.Authenticated = true;
annaabi.ee 
