ühegi zanri piiriga, ka nt klassikalised romaanid võivad looduskirjandusega seotud olla, nt Moby Dick. Kadri Tüüri kriteeriumid (Tüür 2003: 11) Looduskirjanduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud,
Joonis 1. Teadus-, ilu- ja tarbekirjanduse koostoimel kujuneb looduskir- janduse tuumala. olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu- sena on seotud nihkega igale suuremale tekstitüübile iseloomuliku tun- nuse teljel. Teaduskirjanduse ja looduskirjanduse peamine erinevus seisneb nih- kes diskursiivsel teljel: teaduskirjanduse keel on tunduvalt reglemen- teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu
rohkem puutumatut loodust ja perspektiivi, samas kui Idas on vana maailma kultuur ja ajalugu, laastatud maa. Tema arvates peitub loodusläheduses elujanu ja jõud. Näiteks põllumehe amet olevat inimesele palju loomulikum ja nii kehaliselt kui vaimselt tugevdavam kui linnaelu. Thoreau sõnul kirjeldab looduse olemust paremini kui miski muu just mütoloogia. Asjad, mis on esmapilgul mõistusevastased, võivad vihjata tegelikkusele palju täpsemalt kui bioloogiaõpikud või mistahes muu looduskirjandus. Kõik head asjad on metsikud ja vabad ning tsiviliseeritud inimesed on kui koduloomad, kelles on kõigis mingil määral säilinud ka metsikust. Mitte igat inimest ei tohiks suruda ühiskonna normidesse ega ka mitte igat osa ühe indiviidi puhul. Inimesed vajavad enam hämaraid ja looduslikke teadmisi kui õpikutarkust. Võiksime otsida avaramaid vaatevälju loodusele, et seda paremini mõista ja paremini hoida. Inimene vajab kaastunnet kõigest muust tarkusest enam. ,,Kodanikuallumatus"
Kummastusefekt. • Kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“: Niisugused semiootilised süsteemid, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. Need süsteemid on sekundaarsed primaarse loomuliku keele suhtes, mille kohale nad asetuvad. • Binaarsed opositsioonid: nähtuste vastandumine, vastandlikud paarid. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. • Lähtekohad: Kogu inimtegevus, sh kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskkonnaga; Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine)
Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust
ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Hübriidsus kolonisaatori ja koloniseeritava suhetest rõhutab nende vastastikust sõltuvust ja nende olemuste ühist konstrueerimist. 24. Ökokriitika. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele.Inimene liigina loob keskkonnatähendusi muuhulgas kultuuris jutustatavate lugude abil. Looduskirjandus keskendub inimese ja looduse suhetele, seoste otsimisele. Ökokriitikat saab rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel nt inimeste ja looduse suhte seosed eri ajalooperioodidel, milliseid väärtusi / omadusi loodusele omistatakse ning mispärast. Wilderness- üleva „puutumatu looduse“ idee; pastoraal - vastandus linnaga (hästi palju kajastatud ilukirjanduses); maatöö (nt „Maa õnnistus“); apokalüpsis - öko-düstoopiad
ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega. Ökokriitika peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria arendamine jm. Ökokriitika materjaliks on looduskirjandus (loodusest kirjutatud esseed ja lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast. Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. Inimene liigina loob keskkonnatähendusi muuhulgas kultuuris jutustatavate lugude abil
omadusi loodusele omistatakse ning mispärast; uurib seda, kuidas meie arusaamad loodusest kujundavad kirjanduslikke kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Looduskirjandus - Sisaldab loodusloolist informatsiooni, Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema), Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist EELPOOL VASTATUD Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis.
Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria arendamine jm, ökokriitika materjaliks on looduskirjandus (loodusest kirjutatud esseed ja lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast, Eestis on ökokriitikaga tegelenud Tiiu Speek, Kadri Tüür, Timo Maran, Ene- Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism - aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted
· Kristlik kaanon ja ökoloogilise kriisi juured · Teadus-tehnilised diskursused ja ökoloogilise kriisi juured · Universaalsete ja kultuurispetsiifiliste keskkonnametafooride uurimine · Tehnoloogia ja loodus, konkreetsete tehnoloogiate uurimine · Maailmakujunduse esteetika, maastiku poeetika · Ilukirjandus ja loodus. Klassikaline kirjandus rohelisest vaatepunktist · Loodusteaduslikud teooriad ja kirjandus · Looduskirjandus kui eriline zanr, esseed, loodusele pühendatud Nature-physis vastandus. Natura looduslik, materiaalne maailm, olemuslik, loomus; physis ümbritsev, kõiksus. Loodus samastub üha enam neutraalse maailmaga üldse. Physis võtab üle natura sisu, millest on looduslikkus välja roogitud. Ökokriitika on suunatud tehnilis-instrumentaalse mõtlemise vastu. Valgustusajal kultuur kui looduse eitus. Looduse mõistmine eesti kirjandustraditsioonis ilmub abstraktse mõistena hilja.
annaabi.ee 
