Ta võib rünnata isegi lõvikarja ja proovida varastada nende toitu. 6 Tähnikhüäänid liiguvad vajadusel kiirusega kuni 60km/h ja korraldavad suurel määral kogu ümbruskonna elu. Sealjuures on nad väga häälekad ja kujundavad olulise osa öise savanni helipildist. Kasutatud kirjandus: 1. Time-Life Books - ,,Kuidas loomad käituvad" 2. Jahindus- ja loodusajakiri ,,Eesti jahimees" 3. Teatmik ,,Loomade elu" 4. Ajakiri ,,National Geographic" 7
arv, seetõttu peab olema ettevaatlik selle suhtes. Referaadi koostamine oli autori jaoks väga kasulik, sest autor sai teada palju uut informatsiooni. 7 Kasutatud kirjandus Interneti allikad: Wikipedia Välk - http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike Wikipedia Piksevarras - http://et.wikipedia.org/wiki/Piksevarras Physic.ut.ee - http://ael.physic.ut.ee/tammet/atmel/vorm2.htm Loodusajakiri - http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/okt98/valk.htm Lightning safety - http://www.lightningsafety.com/nlsi_lls/fatalities_us.html 8
jässakam. Mink on üsna viljakas ning saab suguküpseks 10-11 kuuselt, pesakonnas on 4-9 (erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja. Ta asustab mitmesuguseid rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison). Allikas: Loodusajakiri Mingi kodumaa on Põhja-Ameerika ning juba 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt peetud karusloomakasvandustes. Metsistunud asurkonnad on tekkinud lahti pääsenud või vabastatud isenditest. Mitmetel meil kodunenud minkidel on aretatud puuriloomadest esivanemad. Praeguseks on mink levinud üle kogu Euroopa ning tema levik aina laieneb, arvukus suureneb. 1960ndatel aastatel moodustus esimene teadaolev mingiasurkond Eestis Matsalu lahe piirkonnas ning levis 1980ndatel üle kogu riigi
Golf Hea Laps Ideesahver Imeline Ajalugu Imeline Teadus INterjöör Jooksja Kalastaja Kalale! Karupoeg Puhh Kodu & Aed Kodukiri + Aed Kroonika + Nädal Kunst.ee Käsitöö Köök Lemmik Loodusajakiri(Eesti Loodus, Horisont, Eesti mets) LoFo Maailma Vaade Maaja Maakodu Maret Mari 8 Mesimumm Minu Maailm Monster High Mood Motomaania Muumi Muusika Naised Naisteleht Naistelehe Nipiraamat National Geographic Eesti Navigaator Oma Maitse Pere ja Kodu Psühholoogia Sinule Saatus & Saladused Sensa
, Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos. 2005. Argo Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08. Eesti Loodusajakiri 4007-3985. Parmasto, E., Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. 2003. Pullerits, P., 2009b. Roheline kärbseseen leidis järjekordse ohvri. Postimees, 03.09. Raitviir, A. 2005. Väike mürkseeneraamat. Maalehe Raamat The Fly Agaric menace.Http://IMC8. Fungus of the month.2005. Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70 15
[19] 17 Kasutatud kirjandus [1] Estonica. (2009). Karula Kõrgustik. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03.2016) [2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2016) [3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2016) [4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html (03.03.2016) [5] SlideShare. Karula Kõrgustik. [WWW] www.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf (03.03.2016) [6] Karula Rahvuspark. Veed. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/veestik/ (03.03.2016) [7] Miksike. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/loodus/karularahvuspark.htm (04.03.2016)
[19] 15 Kasutatud kirjandus [1] Estonica. (2009). Karula Kõrgustik. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03.2017) [2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2017) [3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2017) [4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html (03.03.2017) [5] SlideShare. Karula Kõrgustik. [WWW] www.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf (03.03.2017) [6] Karula Rahvuspark. Veed. [WWW] 16 http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/veestik/ (03.03.2017) [7] Miksike. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.miksike
454 lk. Hang, E. & Karukäpp R. (1979). Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Otepää kõrgustiku pinnavormistik. Tallinn: Valgus. 196lk. Järvekülg, A. (2001). Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. 750 lk. 16 Mäemets, A. (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus. 264 lk. Ahja jõgi. Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõgi (26.02.2015). Arik, A., Kalda, T. (2015). Loodusajakiri. Otepää muutuvad maastikud. [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0112/toomas.html (23.02.2015). Eesti muldkate. [WWW] http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/eesti_muldkate.html (23.02.2015). Elva jõgi. Keskkonnaregistri avalik teenus. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1036500&mount=view (26.02.2015). Ettevõttest. AS Otepää Veevõrk
12.1. Kirjeldus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid. Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres (Loodusajakiri). Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall (Loodusajakirja koduleht). Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt . Viljad valmivad septembris-oktoobris, on sama suured kui õied,
LUGEMINE Rein Raud "Kivi" 1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. ("Ma võiksin jääda siia õhtuni," ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; "Ainult natuke," palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. "Meil oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.") Noormeest paelusid poes hinnad. Ta jälgis esemeid, kuid pigem seetõttu, et mõista, kuidas hinnad koostatud on. Noormees on ettevaatlik ning peab materiaalset väärtust elus kõige tähtsamaks. ...
15.1. Kirjeldus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid. Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres (Loodusajakiri). Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall (Loodusajakirja koduleht). Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt (Vaata joonis 16.). Viljad valmivad
04.2016) 78.Les Jardins du Gué. http://www.jardinsdugue.eu/wp-content/uploads/Kolkwitzia-amabilis_24.jpg (10.04.2016). 79.Lhote, E. Bee Paysage. [WWW] http://www.bee-paysage.fr/biblioplantes-fiche-plante.php?nomtaxon=Deutzia 75 %20scabra (26.04.2016) 80.Liigikirjeldused, Ebajasmiin 2011 Aiasõber. https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 (13.04.2016) 81.Loodusajakiri http://www.loodusajakiri.ee/2016-aasta-puu-on-kuslapuu/ (13.04.2016) 82.Lumimari. 2009. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lumimari1 (19.04.2016) 83.Luua metsanduskool. Puude ja põõsaste hooldamine. https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa 84.Maakodu 2006. Kaja Kurg. Põõsas ootab tarka lõikajat. http://marjett.blogspot.com.ee/2009/08/taimede-hooldus.html (11.04.16) 85
annaabi.ee 
