Äkitselt kuuleb maja poolt kutsuvat hüüdu : ,,Ekke" Poiss ütleb, et teda kutsutakse ja ruttab koju. Ekke näeb poisis ennast, kui too oli sama vana kui tema poeg. Ekke saabub majja. Astub memme juurde. Memm on haige ja vana, kuid siiski elu. Eneken astub tuppa ja näeb Ekket. Ekke lausub Enekesele, et see mis ta väljaspoolt otsima läks ( puhtus, siirus, vaieldamatud elutõed ja väärtused) leidub ainult kodus. Minu arvamus teosest. Peategelaseks on Ekke. Muutuv. Loomult oli laisk , looder, ema noorim poeg. Väidan seda sellepärast, et Ekke ei teinud kodus mitte midagi. Ema hellitas, kuid samas ka andis piitsa. Tõuke annab otsingu aluseks Eneken, kes osutab talle, kui tühi too sisemuselt on. Et võita Enekese, pidi ta end tegema tema vääriliseks, sest Enekeni isa ei lubanud toda laisklooma oma tütrele. Kui Ekke koju tagasi jõudsi on ta saanud eakamaks jag on aru saanud, et kõik see kogemus, mis ta laias maailmas nägi ja tundis, on tast teinud inimese,
Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see paljude jaoks põhjendus, miks looder olla või vabandus elus tehtud vigadele? Kui kõik oleks enda teha ja saatus ei mängiks meie eludega, kas juhtuks vahest kokkusattumusi, mille võimalus on 1 miljardist või mida paljud kutsuvad imedeks? Näiteks iisraelis juhtus alles lotoime, kui võidunumbrid olid 2 korda järjest samad. Võimalus, et selline asi juhtub on liiga väike, et pidada seda kokkusattumuseks. Ja kas oleks siis tööd ennustajatel, kes vahest isegi päris täpselt ennustavad tulevikku
Leidub ka perekondasid, kes terve koosseisuga on asunud välismaale elama, lootes sealt leida oma õnne. Theodore Dreiseri teoses ,,Õde Carrie" läks peategelane samuti kodust kaugele, et end tõestada ja saavutada soovitud edu. Hoopis teistsuguses ühiskonnas on täiesti loomulik, et asjaolud võivad võtta ootamatu pöörde ning muutuda vastupidiseks. Täpselt nii sai vaesest tüdrukustrikas ja tunnustatud näitleja ning jõukas Hurstwoodist allakäinud looder, kes kaotas kõik oma vara. Samamoodi on ka Eesti peredega, kes pole kodumaal suutnud end üles töötada. Nad võivad leida otsitud rahulolu mujalt, riigipiirid pole suletud, ning igaühel on võimalus leida oma õnn. Seda võib piirata vaid tahtmatus edasi liikuda. Elades praegusel ajaperioodil, ei oska ma ehk väärtustada seda olukorda, kui on võimalik reisida ja tegeleda meelepäraste asjadega. Kõik see tundub mulle tavalise ja enesest mõistetavana. Olen täiesti
siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina) Balti (sträzas – rästas, tilts – sild, + kogu metsanduse sõnavara kirves, mänd, teivas, hiis, vai, laud) Slaavi ( vabadus, rist, voli, tund, rand, nädal) 1) Uuemad: Läti keelest Vene keelest (Halvustavad sõnad: looder, tolvan, suli, poluvernik, pagun, parun, tatar, kapsas, porgand) Saksa keelest (puksid, lahing, kindlus, laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam, jakk, kampsun, kleit, sukad, kamm, tulp, roos, ankur, kiiker, loots, mast) (Fraseologisme Saksa keelest: on oma sõidu vees, võmis olema, istub hästi, käib nagu kass ümber palava pudru) Rootsi laenud - 19
Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne.
Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne.
oktoober loengusalvestus] tuli Andres Septer meile rääkima IT tööturust, ehk sellest mis meid peale kooli ees ootamas on. Esineja oli väga konkreetne ja kohati ka karmisõnaline, mis polnud antud kontekstis üldsegi halb. Tema karm toon ja konkreetsus panid mind loengut hoolega kuulama ja konspekteerima. Mulle avaldas muljet tema oskus esineda ilma slaidideta, ta sai nendeta väga hästi hakkama. Veel rääkis ta suurte ja väikeste IT firmade erinevustest. Tõi välja et kui oled looder ja meeldib lihtsalt vanal rasval liugu lasta siis suurtes firmades on seda lihtsam teha, seetõttu et seal on töötajaid rohkem kes antud töö ära saaks teha. Esineja muutis ka mu arvmust IT inimese suhtes, eelnevalt olin arvanud, et IT inimene on lihtsalt selline omaette nokitseja, nüüd aga sain teada, et tegelikult peab sarnaselt müügimehele olemas olema oskus ennast ja enda oskusi müüa. Kaheksanda [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-
aluseks, loojateks, ja lisanud sellele toitja ja katja imago. Emadus annab naisele suured eelised ja kallutab kaalukausid naise kasuks. III. Mees Mees on naise labasuse, rumaluse, alkoholismi ja isegi seksuaalse ründe ohver! ("Minu kooselus Naisega olin nõrgema soo esindajaks mina, Mees", lk 15) Kõlab uskumatult, aga et lugu usutavamaks muuta, pole ka mees, kes on ametilt luuletaja, just puhas kõlbluse vaim, keda räpane elu ehk naine penetreerib. Mees on elukutseta looder, truuduseta hoorajääger, alkoholimaias pullimees ja vastutustundetu tüüp. Aga võrreldes naisega, kes elab poris ja elatub meeste riistadest suguhaiguste proovide võtmisega, on ta siiski kaunishing, kes vaatab elumerest üles tähtede poole ning põeb kõigest korra klamüüdiat. Ruitlane ei nõua mehelt midagi, aga annab talle "loomulike vajaduste" rahuldamise õiguse. Mehel on õigus armastusele ja vabale ajaveetmisele talle meeldival moel. Autor toob
Looduse poolt ette antud võimed ning eeldused mõjutavad meid väga palju. Kellel on annet reaalainete, kellel humanitaarsete ainete peale. Kes oskab näputööd paremini, kes oskab joonistada hästi või kellel on head spordivõimed. Kindlasti on kõik õpitav, kuid kui sul on endas kõik vajalikud eeldused olemas, läheb sul paremini, kui sul neid poleks. See samas oleneb kõik inimese enda huvist oma võimeid rakendada. Kui ollakse ikka looder, siis ei pruugi mitte kuskile jõuda. Kui inimene suudab välja mõelda, mida ta elult tahab ning mida ta teha tahab ning kui ta suudab teha õiged valikud, on järjekindel ja näeb enda kallal vaeva, siis ta saab ka sellega hakkama, inimene võib muutuda, kui ta tahab. motiiv - ajend, põhis, (liikumapanev) põhjus ultimaatum - ähvardust sisaldav kategooriline nõue faktor - tegur, mõjur huvisfäär - globaalne - kogu Maad hõlmav protsess - kulg, käik, areng garantii - tagatis
Ta palus Johanneselt, et too läheks juutide juurde ja laenaks pandiks vastu raha. Pandiks oleks olnud tema uus ülikond. Seejärel oleks pidanud Johannes käima läbi üliõpilase kodust ja talle uued riided tooma. Kuid Hansul oli endal umbes sama palju raha taskus kui nooruk soovis. Kui üliõpilane sauna läks, võttis Hans ülikonna hoopis endale ja andis talle raha vastu. Selle ülikonnaga sai ta nüüd eksamile minna, et komisjon näeks, et ta pole mingi vaene looder, vaid pigem rikas ja laisk. Ta sai ülikooli sisse, sest arvati, et ta teeb peavalu linnavahtidele, pole muud kavatsust, kui elada paar aastat lõbusat elu, tukkuda loengutel ja teha ennast naeruväärseks disputatsioonidel. Johannesel tekkis huvi matemaatika ja astronoomia vastu. Peagi sai Johannes tunda vaesust, kuna ta oli töö asemel suundunud ülikooli teadmiste jahile. Ta õppis ära paar silmamoondamis trikki, millega rahvast naerutas. Pika peale asi laabus
TV lk. 27 ül. 3 6. Iseloomusta lühidalt sotsialistlike riikide koostööd majanduses ja sõjalises valdkonnas. TV lk. 28 ül. 4, õpik. lk. 46-47. 7. Millised riigid kuulusid VMN-i, millised VLO-sse, millised NATO-sse ja millised olid neutraalsed? Kindlasti osata neid kaardile kanda!!!! Õpik lk. 47. Osata pikalt välja kirjutada, mida antud lühendid tähendavad. 8. Miks nimetati Hrustsovi võimulolekuaega sulaajaks? Vihikust, kes looder oli ja ära ei teinud, siis õpik, lk. 49. 9. Miks nimetati 1970. aastaid stagnatsiooniajaks? Vihikust, loodrid õpik lk. 49. 10. Miks tekkisid dissidendid? Millega nad tegelesid ja kuidas nende vastu võideldi? Õp. lk.50. 11. Mis oli kõige iseloomulikum NL majandusele ja poliitikale Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal? Oska antud perioode ka võrrelda! TV lk. 29 ül. 2 12. Millised põhimõttelised muutused toimusid NL-s 1980. aastate II poolel ühiskonna-
ase'; seanahk `mis seal seljas või nülitud (seanahast portfell); seasõrg `sea jala osa'. Ülekantud tähendus on tähendus, mille keelend on saanud tema kasutama hakkamisel mingis talle ebatavalises seoses (hrl võrdluse alusel). Nt mürgine `õel' (mürgise keelega vanamees, mürgine vanamees); jämedakoeline `peenuseta, tahumatu' (jämedakoelised naljad); seapesa `segamini tuba, ase vm'; veab seanahka `looderdab' ja seanahavedaja `looder'; seasõrg `üks sõlmeliike'. 27. Semantika meetodid - komponentanalüüs (strukturaalsemantika põhimeetod ja põhineb oletusel, et sõnade tähendused koosnevad elementaarsetest tähendusosakestest ja on seega kirjeldatavad nende osakeste summana; seemid ja semeemid); loomulik semantiline metakeel (semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse
Laentüvesid on nii kirjakeeles kui ka murretes, vahetu keelekontakti tulemusel. Laentüvede integreerumist iseloomustab nt lõpukadu (nt vene kanycma – kapsas, paberoca – pabeross), konsonantühendid sõna algul asenduvad ühega (nt vene clobogka – lobudik), vokaalharmoonia kaob (nt soome rälläkkä – relakas), geminaadid sõna seest üksikkonsonandiks (nt esittää – esitada), pikeneb vokaal sõna sees (nt vene logõr – looder), võivad säilida mõned sufiksid, nt vene -nik (pagasnik), -vai (padavai), -ka (täika), sõnade lühendamised (soome alennus – ale), -ari (synttari – sünttar). 15. Kirjelda eesti keele võõrtüvede häälikulist struktuuri. Võõrtüved moodustavad üleeuroopalise sõnavara, mille levik on muutunud üha laiemaks. Võivad olla nii laen- kui ka võõrsõnad. Võõrsõna on keeles häälikuliselt muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni
annaabi.ee 
