mittesuitsetajad maha jätnud 13 Suitsetamisest loobujad koguarvu suhtes naised loobujad mehed 0% 5% 10% 15% 20% 25% Kokkuvõte Minu andmete uuringul selgub, et mittesuitsetajaid on rohkem kui suitsetajaid. Samuti võib teha järelduse, et naised loobuvad suitsetamisest enam kui mehed. Kuigi naisi oli küsitletute hulgas enam kui mehi, on suitsetamisest loobujate protsente võrreldes naiste tulemused siiski paremad.
· Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Raili Tiits 6 Miks loobuda? 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5
loobumise nõustamistelefonile lühinumbril 126 ja teile vastab spetsiaalse koolituse läbinud inimene. Suitsetamise maha jätmiseks vajalik 1. Motivatsioon 2. Inspiratsioon 3. Toetus 4. Plaan Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta. Miks loobuda? Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 450 eurot, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise
organisatsioonidega, töö kogukonnaga, näiteks kogukonna nõustamine, keskkonna tervendamine, projektitöö, sotsiaalsete aktsioonide korraldamine, kogukonna arendustöö, teenuste arendamine 4 1. Sotsiaaltöötaja tegevus meditsiinis surijate ja nende pereliikmete abistamine, naiste nõustamine ja abi lastetuse korral, vallasemade nõustamine ja abi elu sisseseadmisel, taastusravi korralduses osalemine, suitsetamisest loobujate nõustamine, sotsiaalteenuste arendamine, pikaravihaigla patsientide nõustamine ja abi ravi jätkamiseks kodustes tingimustes 2. Sotsiaaltöö riskirühmad - varjupaik, öömaja, sotsiaalmajutusüksus, kriminaalhooldus, vanglasotsiaaltöö, sõltuvusravi ja rehabilitatsioon jms 3. Sotsiaaltöö meetodid: grupitöö grupiteraapiat rakendatakse inimeste sügavate kogemuste integreerimiseks nii
Nikotiin : Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. 5 fakti suitsetajast 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise
Suitsetamine teeb inimese haigeks ja haige inimene ongi alakaaluline. Suitsetamine on haigus. ·Suitsetamine aitab keskenduda Suitsetaja keskendumisvõime on lihtsalt alla igasugust arvestust. Suitsetaja vabandab suitsetamisega välja oma saamatuse ja nõrkused. Motiivid loobumiseks 5 peamist põhjust tubakast loobumiseks: ·Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist ·Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. ·Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% ·Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem.
ning varastamisest hoidumisele (Bowker; 2005 lk 57). 1.3 Mahavira aegsed India usundid Mahavira elas veedade ajastu lõpul, mil India usund keskendus üksikisikute tervist ja heaolu ning kosmilist tasakaalu ja poliitilist stabiilsust kaitsvaile riitustele. Preestrite käes oli usuline monopol, mille abil tõusti India ühiskonnas olulisele kohale. Alates 7. saj eKr kerkisid esile „maailmat loobujate“ liikumised. Veedade kultuuri tavasid eirates oli rõhk nihutatud väliselt riituselt kõigest ilmalikust loobumisele ja asketismile ehk meeleliste püüdluste mahasurumisele (Partridge; 2006 lk 166). Parsva ja Mahavira askeetlik eluviis oli justkui vastandusvorm tollasele ühiskondlikule ning intellektuaasele ebastabiilsusele (Bowker; 2005 lk 57). Peale Mahavira surma koondusid džainistidest erakud kogudusteks. Nende kohustuseks
................................................................................................. Tänades Helika Paas! Nõrga iseloomuga loobuja abivahendid Üksi, ilma abivahendite ja nõustamiseta õnnestub suitsetamise mahajätmine esimesel korral ainult 3% inimestest (st nad püsivad ka aasta hiljem mittesuitsetajad), spetsiaalse nõustamise, abivahendite ja raviga läheb see esimesel korral õnneks viiendikul. Tänapäeval on suitsetamisest loobujate jaoks palju abivahendeid: raamatud, video- ja helikassetid temaatiliste loengutega, psühholoogiline grupiteraapia ning nikotiinipreparaadid ja - närimiskummi ning aerosool. Plaastreid ja närimiskummit saab osta apteegist vabalt, kuid näiteks ninna pihustatava aerosooli ja tablettide ostmiseks peab olema retsept. Nikotiinasendusravi, s.o nikotiiniplaastrid, -nätsud, -inhalaatorid e. NAR Soovitav kasutada tugeva nikotiinisõltuvusega inimestel või neil, kellel on olnud minevikus
Suitsetamisest loobumine Kui soovid leida abi suitsetamisets loobumimiseks, siis on soovitatav rääkida oma arstiga. Nad on proffessionaalid ja seega oskavad jagada ka häid nõuandeid. Arukas oleks ka alustada nikotiiniasendusravi. Populaarseks on saanud nikotiiniplaastrid ja nätsud. Samuti on olemas ka suitsetamisest loobujatele mõeldud retseptiravim, mille kohta on lisainformatsiooni võimalik küsida arstilt. Abi on võimalik saada ka spetsiaalselt suitsetamisest loobujate nõustamiskabinettidest. Sellised kohad on olemas polikliinikutes, haiglates ning nõuskamiskeskustes. Kindlasti peaks loobuja olema teadlik ebameeldivatest kõrvalmõjudest, mis kaasnevad loobumisega. Võivad tekkida peavalud, unehäired, kehv enesetunne, ärrituvus jms. Oluline on pidada meeles, et need on ajutised ning kindlasti ei tohiks sellepärast uuesti suitsetama hakata. Kõige tähtsam on teadvustada endale, et see on aeganõudev protsess, kuid see tasub end ära. Küsitlus
väljaviimisel (vt lisa 1). Võib proovida mitu korda suitsetamisest loobumist – eesmärk on üks – jääda püsima mittesuitsetajana (Ani 2014: 14). Esimesel MI nõustamisel oli motiveeritud suitsetamisest loobuma. Kõige rohkem oma elus ei suitsetanud üks kuu, kui kasutas nikotiin plaastreid. Aga tavaliselt jätab maha ühe nädalaks ja pärast alustab jälle. Aasta tagasi käis ka suitsetamisest loobujate nõustamise kabineti, aga seda ka ei aita. Peale esimest MI nõustamist oli ostetud nikotiin plaastreid, aga kahjuks, mitte suitsetamise periood oli üks nädal. Pärast anamneesi kogumist sai tehtud ideaalne õendusplaan. Töö autor õpetas kliendi/patsiendi, kuidas pidada liikumispäevikut ja toitumispäevikut 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad
inimesel. Võidujooksus suitsetamishaigusega jääb inimene alatiseks kaotajaks. Miks loobuda? Miks ka mitte? Kuigi suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, on tulemus pingutust väärt. Suitsetamisest loobumisega võidad mitmeid hüvesid, mis aitavad sul suitsuvaba elu täiega nautida. 5 peamist põhjust tubakast loobumiseks: 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5
raamatut ,,Motiveeriv Intervjueerimine Tervishoius" tõi välja küsimusi, mida kasutas MI väljaviimisel (vt lisa 1). Võib proovida mitu korda suitsetamisest loobumist eesmärk on üks jääda püsima mittesuitsetajana (Ani 2014: 14). Esimesel MI nõustamisel oli motiveeritud suitsetamisest loobuma. Kõige rohkem oma elus ei suitsetanud üks kuu, kui kasutas nikotiin plaastreid. Aga tavaliselt jätab maha ühe nädalaks ja pärast alustab jälle. Aasta tagasi käis ka suitsetamisest loobujate nõustamise kabineti, aga seda ka ei aita. Peale esimest MI nõustamist oli ostetud nikotiin plaastreid, aga kahjuks, mitte suitsetamise periood oli üks nädal. Kliendi tervisekäitumise muutmise, tööautor kasutas valikute tabel. Klient/patsient valis suitsetamise asemel , kui tuleb soov suitsetama rohkem jõua vett, teha aken lahti jne. Võimestamiseks, pakkus ise, et temale väga hästi aitab olukorra muutmine, näiteks reisimine.
olukorra puhul (ehk kui mees kavatseb suitsetamise maha jätta). Perkins jõudis sellele järeldusele suitsetamisest loobumise juhtumeid uurides. Ta avastas, et naised ei ole mitte niivõrd sõltuvad nikotiinist kuivõrd keskkonnast, mis võib tekitada neis tahtmise sigaretti süüdata. Sellised olukorrad on kohvi joomine, stress või teiste inimeste suitsetamine. Ta märkis, et sellised signaalid saavad kõige suurema tõenäosusega suitsetamisest loobujate komistuskiviks, kuna sunnivad inimest suitsu järele haarama. Enamus naisi komistab selliste signaalide otsa esimese nädala või paari jooksul pärast suitsetamisest loobumist, paljudega aga võib see juhtuda mitu kuud hiljem. Perkins avastas, et mõned suitsetamisest loobumise tehnikad on meeste juures edukamad kui naiste juures. Tuleb välja, et nikotiini asendusteraapiad, näiteks närimiskumm või plaaster, on naiste peal vähem mõjusad. Tema sõnul kinnitavad seda fakti mitmed uuringud
raskuste vältimisel on rühma huvides isegi juhul, kui indiviid mingil põhjusel (alates laiskusest ja lollusest kuni suhtlusvahendi teadliku täiustamise ettevõtmiseni) otsustab koostööst loobuda. Populatsioonibioloogiast pärinevate matemaatiliste mudelite abil on samad autorid näidanud (1992), et kui rühmaliikmete ainsad valikuvariandid on ühistes huvides koostööd teha (siin: oma keelt teiste omaga ühtlustada) või mitte ning loobujate ainus karistus on ilma- jäämine vastava ühistegevuse tulemustest (siin: mõistmisraskused), siis pole koostööstrateegia kuigi elujõuline, eriti suuremates, üle saja liikmega rühmades. Seega ei saa rühm endale lubada mõistmisraskuste tekkimist, sest kuivõrd need raskused iseenesest ei oleks nende tekitajatele piisavalt peletav karistus, ei oleks süsteemi stabiilsus enam tagatud. Küll aga levis Boydi ja Richersoni mudelis koostöö kiiresti, kui
annaabi.ee 
