kasutamisnäited FRASEOLOOGIA SÕNASTIKUD püsiväljendid, tähendus, kasutamisnäited, stiilimärgend, rektsioon VÕÕRKEELE SÕNASTIKUD esitavad kõrvuti kahe (või enama) keele sõnavara, hääldusjuhis(est-ing) OSKUSSÕNASTIKUD sisaldavad mõne eriala sõnavara (majandus, meditsiin, õigusteadus) PTK 12 STIILIVÄRVINGUGA SÕNAD UUDISSÕNAD: piipar, meene VÕÕRSÕNAD: fantaasia, migratsioon OSKUSSÕNAD : teim, tester VULGARISMID: lontrus, napakas SLÄNGISÕNAD: füssa, mata MURDESÕNAD: lõkerdis, arbuja VANANENUD SÕNAD: triiphoone, uulits ARGIKEELSED SÕNAD: noneh, jobisema LUULEKEELSED SÕNAD: hõllandus, sulnis LASTEKEELSED SÕNAD: emme, kalli
tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson - põhi-lõuna-ida-lääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi - andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman - kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad 4 Tammemägi (Setumaa) - virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu. Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip
oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad !4 Tammemägi (Setumaa) virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) pork, tulitama, melu. Mihkel Veski istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur.
Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow'd. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et ta on Rudolf Schmidt (see oli tema internaadi uksehoidja nimi). Siis luiskas Holden edasi, et Ernest oskab väga hästi kohaneda ja kõigiga läbi saada. Naine võttis kindad käest ja kuulas hoolega, sest Ernest oli tema poeg. Naine rääkis, et ta oli murdnud taksost väljudes küüne. Naine naeratas. Holdeni arust oli see daam üks ainukes kes oskas naeratada. Daami käsi oli sõrmuseid täis
Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow'd. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et ta on Rudolf Schmidt (see oli tema internaadi uksehoidja nimi). Siis luiskas Holden edasi, et Ernest oskab väga hästi kohaneda ja kõigiga läbi saada. Naine võttis kindad käest ja kuulas hoolega, sest Ernest oli tema poeg. Naine rääkis, et ta oli murdnud taksost väljudes küüne. Naine naeratas. Holdeni arust oli see daam üks ainukes kes oskas naeratada. Daami käsi oli sõrmuseid täis
Mida vähem sa kätt tööle külge paned, seda tundlikum ta on. HAUAKAEVAJA: (laulab) Kuid hiilis ligi vanadus ja küüned külge lõi. Ning justkui poleks elandki, mind maa pealt ära tõi. (Viskab hauast pealuu välja.) HAMLET: Sel pealuul oli kord keel ja ta võis laulda. Kuidas see lontrus teda vastu maad virutab, nagu see oleks eesli lõualuu, millega Kain esimese mõrva toime pani! See võis olla mõne poliitiku peakolu, kelle üle see eesel nüüd valitseb, mõne, kes Jumalat ennast püüdis tüssata, nagu Kain seda tegi. Eks? HORATIO: Võis küll, mu prints. HAMLET: Jah, ja nüüd on ta vaglaemanda omand ja labidaisanda pillutada. On see alles täispööre! (Hauast lendavad välja mõned kondid.)
praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks
vait, ainult laps kraapis veel pada. Gringoire ei julgenud hingata ega silmi tõsta. «Hombre, quita tu sombrero,»^ ütles üks kolmest kaltsakast, kelle hoole all ta oli, ja enne kui Gringoire taipas, mis see tähendab, oli teine ta mütsi juba peast võtnud. Oli küll vilets lodu, aga kõlbas küllalt veel nii päikesepaistel kui vihmase ilmaga. Gringoire ohkas. Kuningas vaadi otsas pöördus tema poole: «Kes see lontrus on?» Gringoire võpatas. See hääl, kuigi ähvarduse tõttu järsk, tuletas talle meelde üht teist häält, mis hommikul ta müsteeriumile esimese hoobi andis, kui ta etenduse ajal läbi nina hüüdis: «Andke vaesele, halastage!» Ta tõstis pea üles. See oli tõesti Clopin Trouillefou. Clopin Trouillefou oli varustatud kuninglike aumärkidega, närud ta seljas olid endised, kuid haav ta käsi- Mees, vpta müts maha (hisp. k.). 80 varrelt oli juba kadunud
" Sellega olekski tänane tund lõppenud, kui poleks kerkinud küsimus eratundide tasust. Selle üle taheti selgusele jõuda, aga ükski ei julgenud esitada härra Molotovile sellekohast küsimust. Viimaks tegi seda Indrek teiste pealekäimisel. ,,Mis?! Mis te ütlete?" karjus Molotov ja kargas kahe käega Indrekule rindu kinni. Ja kui see oli oma küsimust korranud, laskis õpetaja tal rinnust lahti ning möirgas talle otseteed näkku: ,,Teie olete lontrus! Teie kõik olete lontrused! Härra Kurlov oli teile paras ja ka härra Maurus on teile paras! Ja mina, idioot, ütlen neile ilusti seltsimehelikult: kell viis tulge minu juurde. Astuge sisse, uks on lahti; oodake, sest mina tahan teile inimese jume anda, mina tahan teie otsaesiselt kustutada loomamärgi. Aga nemad: mis see maksab? Kuradite kurat! Kelleks te mind õige peate? Ja teie, seamolu, teie. Hall orikas, kas teil ei olnud häbi seda minult, oma seltsimehelt, küsida? Ei olnud häbi
«Teil on õigus,» hüüdis aadlik. «Sõitke siis edasi ja ka mina lähen oma teed.» Tundmatu noogutas daamile lahkumiseks ja hüppas hobuse selga; samal ajal andis ka tõllakutsar oma hobustele tugevasti piitsa. Nii kihutasid mõlemad vestlejad kapates minema -- kumbki eri suunas, «Hei, teie arve!» kisendas peremees, kelle hea arvamus oma külalisest muutus korraga sügavaks põlguseks, kui ta nägi, et see arvet maksmata lahkus. «Maksa ära, lontrus!» karjus edasi kihutav aadlimees oma teenrile, kes peremehe jalge ette kolm-neli hõbetükki viskas ja siis oma isandale järele galopeeris. «Oh sa argpüks! närukael! vale-aadlik!» karjus d'Artagnan, omakorda teenrile järele joostes. Haavatu oli aga liiga nõrk selleks, et niisugust vapustust välja kannatada. Vaevalt kümme sammu edasi jõudnud, hakkas tal kõrvus kumisema, silmade ees lõi pimedaks,