kerged. Jakob: Aga proua, mis imelikku juttu te ajate? Need olid ju kapsapead, mida ma kandsin. Teie ostsite need minu emalt. (Jääb tukkuma) Nõid: Hee, tegin ainult nalja. Pean sulle midagi tasuks andma, kuna sa nii viisakas oled. Kannata veidi, tahan sulle sellise supikese keeta, mis sul eluaeg meeles seisab. (Helistab kellukest) Taimed siia jalamaid! Supijuured, te lollpead! Keeda keeda - katlakene, liigu liigu leemekene, podise podise potikene. Nii, nüüd on supikene valmis. Hakka sööma, poiss, supp on valmis. (valab kaussi) Jakob: Kus ma olen? Nõid: Hakka nüüd sööma. Jakob: Aitäh! Nõid: Söö, söö, siis on sul kõik, mis sulle minu juures meeldis. Ning osavaks kokaks pead sa saama, aga taime ei pea sa kunagi leidma. Ja orjama pead sa mind! Orjama!
mis on kooskõlas inimese moraalse kohusega, kuid näiteks omakasupüüdlikult motiveeritud Utilitarismi kohaselt on minu käitumisviis moraalselt õige siis, kui kui ta toob alternatiivse käitumisviisiga võrreldes asjassepuutuvatele inimestele tervikuna rohkem naudinguid kui kannatusi. Millise järgneva väitega nõustuks John Stuart Mill ("Utilitarism") Intelligentsel inimesel, kes ei ole oma eluga rahul, pole põhjust kadestada oma eluga rahuolevat lollpead Milline järgmistest isikuomadustest on Aristotelese arvates eetiline loomutäius? vaprus Milline järgmistest väidetest on kooskõlas moraalse relativismiga? Solvangu verega mahapesemine oli õige tegu sada aastat tagasi, kuid nüüd enam mitte. Millises lauses kasutatakse sõna õige tähenduses 'moraalselt õige'? Ma arvan, et ei ole õige nõuda teistelt seda, mida endalt ei nõua. Utilitarismi seisukohalt on õige selline käitumine
S M Kõik rästikud on maod. ∴S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. ∴S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. ∴S P Mõned inimesed on vargad. IV figuur: P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud. ∴S P Mõned poliitikud ei ole tudengid. Eelduste reeglid: 1. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõsikindlat järeldust. 2. Kui üks eeldustest on eitav, siis on ka järeldus eitav. 3. Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3
S M Kõik rästikud on maod. S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. S P Mõned inimesed on vargad. IV figuur: P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud. S P Mõned poliitikud ei ole tudengid. Eelduste reeglid: 1. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõsikindlat järeldust. 2. Kui üks eeldustest on eitav, siis on ka järeldus eitav. 3. Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3
II): P M Kõik pühakud on ausad S M Mitte ükski poliitik pole aus S P Mitte ükski poliitik pole pühak III): M P Mõned kurjategijad on vargad M S Kõik kurjategijad on inimesed S P Mõned inimesed on vargad IV): P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea M S Mõned lollpead on poliitikud S P Mõned poliitikud ei ole tudengid Väidete A, E, I, O kombinatsioonid ei saa süllogismi figuuris olla suvalised. Aristoteles analüüsis empiiriliselt süllogismi mooduseid (ik mood) ning sõnastas lihtsa kategoorilise süllogismi reeglid. Süllogismi mooduseid tähistatakse kolme suurtähega, nt EIO tähistab süllogismi, mille suurem eeldus on üldeitav, väiksem eeldus osajaatav ning järeldus osaeitav väide
muus mõttes paha (kuri, ihne, laisk vm.), tihti lihtsalt selle eest, et ta kuulub vihatavasse sotsiaalsesse ülakihti, mille suhtes naturaalsed eetikareeglid ei kehti. Naljandite seas on aga ka rühm 7 selliseid, kus rumalus avaldab end tõesti äärmuslikul, kondenseeritud kujul ega vaja selleks kõrvalist abi. Suur osa sedalaadi motiive on koondatud nn. kilplasnaljandite rühma (AT 1200 1349). Kilplane, mis tähendab eesti tavakeeles lollpead, eriti tühja tööd tegevat lolli, pärineb algselt Kreutzwaldi kilplaste-raamatust, kus ta on omakorda mugandus saksa terminist Schildbürger. Miskipärast on kilplase vasted ka mitmes muus keeles kohanimetuletised, nt. soome hölmöläinen ja vene ïîøåõîíåö, seega näivad simuleerivat etnilisi nalju. Eesti naljandites ongi kilplasnaljade tegelased kõige sagedamini tõesti etnilised -- mitmesuguste Eesti paikkondade asukad (hiidlane,
ALEKSANDER: Igaüks teab, et saksa mõte on prantsuse mõttest mäekõrguselt üle. TATJANA: Jah, on küll. On ju, Vissarion? MIHHAIL: Idealism huvitub küsimustest, mis jäävad loogilisest mõtlemisest väljapoole, see on üsna lihtne. Mõistus on võidutsenud kõigi põliste loodusteaduste küsimuste üle, nii et need targad lollpead Prantsusmaal arvasid, et nad võivad lahendada ühiskonna probleemi kõlbluse ja kunsti küsimused samamoodi mõistuse ja katsetuse abil, justkui jumal, meie Looja, oleks keemik, astronoom, kellassepp... ALEKSANDER: (kannatust kaotades) Jumal on nii keemik, astronoom kui kellassepp. Selles kogu asi ongi! (Mihhail kummardub patriarhaalse autoriteedi ees
S –––– M Kõik rästikud on maod. S –––– P Kõik rästikud on roomajad. II) P –––– M Kõik pühakud on ausad. S –––– M Mitte ükski poliitik pole aus. S –––– P Mitte ükski poliitik pole pühak. III) M –––– P Mõned kurjategijad on vargad. M –––– S Kõik kurjategijad on inimesed. S –––– P Mõned inimesed on vargad. IV) P –––– M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M –––– S Mõned lollpead on poliitikud. S –––– P Mõned poliitikud ei ole tudengid. Süllogismis esinevad atributiivsed lihtväited võivad olla mis tahes võimalikku tüüpi: üldjaatavad (A), üldeitavad (E), osajaatavad (I) või osaeitavad (O). Iga figuuri korral saab 3 eristada süllogismi mooduseid (mood), mis on määratud figuuriga ning suurema eelduse, väiksema eelduse ja lõppjärelduse väitetüübiga. Mõned süllogismi moodused vastavad kehtivale süllogismile, teised ei vasta
S M Mitte ükski poliitik pole aus. S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III) M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. S P Mõned inimesed on vargad. IV) P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud. S P Mõned poliitikud ei ole tudengid. Süllogismis esinevad atributiivsed lihtväited võivad olla mis tahes võimalikku tüüpi: üldjaatavad (A), üldeitavad (E), osajaatavad (I) või osaeitavad (O). Iga figuuri korral saab 3 eristada süllogismi mooduseid (mood), mis on määratud figuuriga ning suurema eelduse,
Nad peavad kuulama igaüht, kes hõõrub lampi või sõrmust, ja peavad tegema kõike, mis ta ütleb. Kui ta käsib ehitada neljakümne miili pikkuse teemantidest lossi ja täita see närimiskummiga või ükskõik millega ja tuua sulle hiina keisri tütar naiseks, siis nad peavad seda tegema -- ja koguni veel enne järgmist päevatõusu. Ja veel enamgi: nad peavad laskma lossi läbi kogu maa lennata, kuhu sa tahad. On selge?» «Noh,» ütlesin mina, «ma arvan, nad on lollpead, kui nad ei jäta lossi endile, selle asemel et endid niiviisi narrida lasta. Ja kui mina oleksin üks nendest, siis võiks mõni mees kas või viimsepäevani vana tinalampi hõõ- 226 ruda, -- ma ei mõtlekski ennast segada lasta ega tema juurde minna.» «Kuidas sa räägid, Huck Finn! Sa pead minema, kui ta lampi hõõrub, -- ükskõik, kas tahad või ei.» «Mis? Kui ma oleksin puukõrgune ja kirikusuurune? Hea küll siis, ma läheksin, aga usu mu sõna:
huvide silmaspidamist reeglite ja normide kehtestamisel ning nende rakendamisel. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad lihtsalt ei tea kõike. Ja – mis veel hullem – erinevad huvigrupid püüavad neile pidevalt ette sööta valeinfot. Riiklikud otsustajad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Esinevad poliitikatõrked (demokraatiamehhanismis) ja haldustõrked (avalikus halduses). Kõikjal on loodrid, lollpead, altkäemaksuvõtjad ja vargad. Kõik valetavad, petavad, varastavad ja skeemitavad. Ja üldse, igal pool, alati ning kõigil tasanditel võtavad otsuseid vastu piiratud teadmistega inimesed, kes lähtuvad oma väärtushinnangutest, arusaamadest, hirmudest, ootustest ja kogemustest, omamata ligilähedaseltki tervikliku pilti toimuvast või arusaama üksikute otsuste teise või kolmanda järgu tagajärgedest. Hierarhilises organisatsioonis on info
võimeline talle ei füüsiliselt ega moraalselt vastu seisma. Antud märguandel algab tõeline vale ja laimu kanonaad just selle vastase vastu, kes näib antud momendil sotsiaaldemokraatidele kõige ohtlikumana ja see kestab seni, kuni rünnaku alla jäänud poolel närvid üles ütlevad ja et saada hingetõmbeaega, toob ta ohvriks ühe või teise isiku, kes on sotsiaaldemokraatide poolt enim vihatud. Lollpead! Mingisugust hingetõmbeaega nad tegelikult ei saa ikkagi. Mäng algab uuesti ja kestab seni, kuni hirm nende metsistunud penide ees ei ole paralüseerinud igasugust tahet. Sotsiaaldemokraatia tunneb isikliku kogemuse põhjal jõu hinda ja seepärast ta astubki nimelt erilise kirega just nende vastu välja, kelle juures ta arvab olevat sel või teisel määral seda harvaesinevat omadust ja vastupidi, ta kiidab üles neid nõrku natuure, keda ta kohtab vastase ridades