Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni
1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II
1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II
Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi pöörduma algkristluse vaimu juurde paulikaanid, bogomiilid, katarid, lollardid, hussiidid jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest dominiiklased, frantsisklased jt. Kaheks tähtsamaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse Jan Husi ja John Wycliffe'i. Jan Hus oli Tsehhi radikaalne usujuht, kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a
maapiirkondades viieteistkümnendik. Seda pidi maksma kogukond, mitte üksikisik. Polnud täpne. Vaesem elanikkond ei pidanud maksma. Privy seal loan – alates 14.sajandist. Maksid aadlikud. Vabatahtlik laen, aga tegelikult kohustuslik maks. Võis maksmata jätmise eest ka vangi panna. Kuningas neid ei tagastanud. Pearaha (1377, 1379, 1381). VII Religioon ja reformatsioon John Wyclifi tegevus ja seisukohad, lollardid, Wyclifi piibel. Oli protestantismi protoideede levitaja. Sarnanesid väga Martin Lutheri ideedele. Suhted Rooma paavstiga ei olnud 14.sajandil harmoonilised (alates Johnist): Avignoni vangipõlv, Suur skisma. Wyclif oli Oxfordis dialektika professor ning oli ka ise antud kooli lõpetanud. Teda häirisid kiriku suured rikkused ja Rooma kiriku õigus sekkuda Inglismaa asjadesse (poliitilised küljed). Teoloogiliselt pani kahtluse alla armulaua sakramendi; Jumalasõna
Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni. 14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis Konstanzi kirikukogu saavutada siiski nii suure autoriteedi, et tagandas kõik eelmised paavstid ning seadis ametisse Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli
Edward II valitsusajal lõi Inglismaast lahku Sotimaa Bannockbumi lahingu järel. 1327 eemaldati ta troonilt. Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse, Edward II ja Philippe IV Ilusa poeg. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Lollardid Katoliku kirikut arvustavad rändjutlustajad Lääne-Euroopas 14.-15. sajand. Lollardite liikumine algas 1300 Antverpenis ja levis 14.sajandil eriti Inglismaal, kus nad jutlustasid J. Wyclif'i õpetust ja täiendasid seda sotsiaalse võrdsuse nõudega. Lollardid valmistasid ette Wat Tyleri ülestõusu (1381) ja reformatsiooni. Rüüstati mõise ja kloostreid, tapeti vaimmulikke ja feodaale. Jõuti Londonini, kus nõuti pärisorjuse ja teokoormiste kaotamist. Kuningas lubas need nõudmised
Edward II valitsusajal lõi Inglismaast lahku Sotimaa Bannockbumi lahingu järel. 1327 eemaldati ta troonilt. Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse, Edward II ja Philippe IV Ilusa poeg. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Lollardid Katoliku kirikut arvustavad rändjutlustajad Lääne-Euroopas 14.-15. sajand. Lollardite liikumine algas 1300 Antverpenis ja levis 14.sajandil eriti Inglismaal, kus nad jutlustasid J. Wyclif'i õpetust ja täiendasid seda sotsiaalse võrdsuse nõudega. Lollardid valmistasid ette Wat Tyleri ülestõusu (1381) ja reformatsiooni. Rüüstati mõise ja kloostreid, tapeti vaimmulikke ja feodaale. Jõuti Londonini, kus nõuti pärisorjuse ja teokoormiste kaotamist
1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. 100asõda-mustsurm-majanduskriis-sõltumatuspaavst-seniiline Lollardid ja 1381 ülestõus. Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine Lancasteride võimuletulek. 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV
Julm inkvisitsioon pärineb varase uusaja Hispaaniast ja 17. - 18. sajandi antiklerikaalsusest. Wycklif (???? - 1384) on inlise õpetlane ja vaimulk, vastu vaimulike majandussüsteemile, arvas, et kirik peaks minema kuningavõimu alla ja las kuningas maksab palka. Paavst nõudis, et ta ütleks oma arvamusest lahti. Wycklif uskus, et usu aluseks ainult Pühakiri, mitte kiriku traditsioon. Tõlkis Piibli (paljudel juhtudel uus tõlge valede arusaamade aluseks). Leidis, et paavstlus on pahe. Lollardid rändjutlustajad, olid talurahvamässus olulisel kohal. 1427 ta säilmed kaevati välja ja põletati aga ta tööde mõju säilis, nt Praha ülikoolis. 15. saj alguseks Tsehhimaal keeruline poliitiline olukord, kuningas vs Praha peapiiskop, saksa aadel vs tsehhi aadel. Praha sai ju Rooma keisrisriigi pealinnaks. Praha ülikoolis tsehhid vs sakslased. Jan Hus tsehhi natsiooni juhte. 1410 piiskop keelas jutlustamise aga kuningas lubas
riik peaks üle võtma kiriku juhtimise ja finantseerima preestreid. 1377. a nõudis paavst temalt õpetusest lahti ütlemist, aga ta keeldus. Kuninga kaitsel all töötades leidis ta, et pühakiri peaks olema usu ainsaks aluseks. Leidis, et piibel peaks olema kõigile kättesaadav, tõlkis selle inglise keelde. Wycklif kuulutas paavsti suisa Antikristuse institutsiooniks. 1381. a puhkes suur talupoegade ülestõus, kus tähtsat rolli mängisid lollardid rahvajutlustajad, kes oli ammutanud inspiratsiooni Wycklifi jutlustustest. Seetõttu kaotas ta ka kuninga soosingu ja mõisteti hukka. Jan Hus (surnud 1415) Praha ülikooli professor, tundis Wycklifi töid. Tsehhis 15. saj alguses keeruline pol olukord Prahasse toodi keirisiigi pealinn. See tõi sinna palju saksa aadlikke ja linnakodanikke, tsehhidele ei meeldinud kasvasid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel. Husist sai
annaabi.ee 
