Kordusküsimused: 1. Millest lähtudes valitakse silmasuurus nakkevõrkudega püügil 2. Kas ja kui kontrastne peab nakkevõrk vees olema 3. Milline on tavaliselt nakkevõrgu horisontaalrakendus, miks 4. Mida tähendab "lõhemäng" 5. Millise lipuga tähistakse nakkevõrgujada merepoolset otsa 6. Mis on õngekonksu "säär" 7. Kui pikk võib olla triivõngejada 8. Mis on mail 9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega 11. Püük lõkspüünistega §7. Lõkspüünised (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................................................... 6 1.Lõkspüüniste kirjeldus...........................................................................................
• Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel
kalapüügil. kutseliseks- ja harrastuskalapüügiks, määrab ära püügivahendid millega tohib kala püüda, reguleerib kõike kalapüügiga seonduvat: püügiload, kalapüügiõiguse tasud, kalalaeva tunnistused, esmakokkuost, kalakaitse jne. 8. Kutseline kalapüük ja Kutselise kalapüügi vahendid on: õngejadad, nakkepüünised, nõuded kalapüügilaevale lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Kalapüügilaev kalapüügil. peab olema kantud kalalaevade registrisse, omama kalalaeva kalapüügiluba, kalalaevatunnistust, omama kalapüügikvooti, st. omama kõiki seadusega ettenähtud dokumente ja määruspäraseid kalapüügivahendeid. 9. Kalapüügiloa taotlemine Kalapüügiloa väljastab põllumajandusministeerium kalalaevale
h) forelli püüki jõest i) vikerforelli püüki kalakasvanduses j) püügikorras spinningu hoidmist veekogul liikuvas paadis k) nakkevõrkude hoidmist seljakotis paadisillal 20. Millised neist on harrastuspüügi, millised kutselise püügi vahendid (osa on mõlemad) a) nakkevõrk H;K b) spinning - H c) harpuunpüss - H d) traal - K e) mõrd jt lõkspüünised - K f) noot jt kurnpüünised - K g) lendõng - H h) vähinatt - H 21. Tasuta võib harrastuspüüdja püüda kui ta on a) järveäärse kinnistu omanik ja püüab 4 erinevat tüüpi püügivahendiga (põhjaõng, spinning, vähimõrd, lihtõng) b) pensionär lihtõngega c) koolipoiss, 12.a., spinninguga d) vetelpäästja harpuunpüssiga e) kalastusklubi liikmed põhjaõngedega 22. Eriotstarbeline kalapüük on:
4. Mis on üleslükkejõud? 1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU)
püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
