Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt. Sisseost toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1985 - 2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest täielikult loobunud ehk ostavad need spetsiliseerunud ettevõtetelt. Sel juhul sünnivad strateegilised ühisused ja partnerlused. Ühisuse puhul lepivad osalised (kauba saatja/müüja ja saaja/ostja) kokku logistikateenust pakkuva firma nn 3 osalise teenuse teenuste kasutamises. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 2000 - 2020 4PL (Fourth Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Mõnevõrra tinglik, sest ka praegu on ettevõtteid,
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.] Logistika prioriteedid läbi aegade: kogukulude vähendamine;
kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamisel. Puhverlaod Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. Hoolduslaod Need on tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. 8 Valmistoodangu laod Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole
rahvuslike majanduste deregulatsioon ja ühtsete EL standardite kehtestamine tõi endaga kaasa konkurentsi kasvu seni suhteliselt kaitstud rahvuslike ettevõtete vahel. Viimane sundis muuhulgas ettevõtteid ka oma tootmis- ja jaotussüsteeme ratsionaliseerima, kaasa arvatud strateegiline koostöö konkurentidega tootmise ja distributsiooni alal (ladude arvu vähendamine, kolmanda poole logistika). Tähtsat osa mängis selles tollipiiride kadumine, mis suurendas märkimisväärselt logistilisest lähenemisest tulenevat majanduslikku efekti. 10 KOKKUVÕTE Logistika ei ole konkreetne toiming, vaid see on mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks, strateegia parema koha saavutamiseks turul ning eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine. Kõik see on kujunenud välja aastasadade vältel ning see on olnud määrav kogu maailma väljakujunemises. Paljude teadlaste väitel on logistika kujunenud
10. Ekspedeerimisteenused a. kaupade konsolideerimine; b. vedude korraldamine; a. terminali- ja laoteenuste osutamine; b. kaupade pakendamine ja markeerimine; c. tolliformaalsuste täitmine; d. informatsiooni edastamine ja töötlemine; e. kaasabi rahavoogude juhtimisel; f. riskide maandamine ja kaupade kindlustamine; g. väliskaubandustehingute nõustamine; h. muud ettevõtja logistilisest käitumisest tulenevad teenused. 11. Ekspedeerija rollid a. Ekspedeerija kaupade konsolideerijana b. Ekspedeerija kaubavedude korraldajana c. Ekspedeerija terminali, laoteenuste ja teiste kaubakäsitsusteenuste osutajana d. Ekspedeerija tolliformaalsuste korraldajana e. Ekspedeerija roll tehingute rahastamisele kaasaaitamisel f. Ekspedeerija riskide maandajana g. Ekspedeerija informatsiooni vahendaja ja töötlejana 12
rahvuslike majanduste deregulatsioon ja ühtsete EL standardite kehtestamine tõi endaga kaasa konkurentsi kasvu seni suhteliselt kaitstud rahvuslike ettevõtete vahel. Viimane sundis muuhulgas ettevõtteid ka oma tootmis- ja jaotussüsteeme ratsionaliseerima, kaasa arvatud strateegiline koostöö konkurentidega tootmise ja distributsiooni alal (ladude arvu vähendamine, kolmanda poole logistika). Tähtsat osa mängis selles tollipiiride kadumine, mis suurendas märkimisväärselt logistilisest lähenemisest tulenevat majanduslikku efekti. 10 KOKKUVÕTE Logistika ei ole konkreetne toiming, vaid see on mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks, strateegia parema koha saavutamiseks turul ning eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine. Kõik see on kujunenud välja aastasadade vältel ning see on olnud määrav kogu maailma väljakujunemises. Paljude teadlaste väitel on logistika kujunenud
kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamisel. Puhverlaod Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. Hoolduslaod Need on tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. · Kaubanduse laod Hulgilaod
rahvuslike majanduste deregulatsioon ja ühtsete EL standardite kehtestamine tõi endaga kaasa konkurentsi kasvu seni suhteliselt kaitstud rahvuslike ettevõtete vahel. Viimane sundis muuhulgas ettevõtteid ka oma tootmis- ja jaotussüsteeme ratsionaliseerima, kaasa arvatud strateegiline koostöö konkurentidega tootmise ja distributsiooni alal (ladude arvu vähendamine, kolmanda poole logistika). Tähtsat osa mängis muidugi tollipiiride kadumine, mis suurendas märkimisväärselt logistilisest lähenemisest tulenevat majanduslikku efekti. Euroopa Liidu liikmesmaade tootmis- ja kaubandusettevõtete hulgas läbiviidud uuringute kohaselt on logistiliste strateegiate aktiivne rakendamine võimaldanud ettevõtete logistilisi kulusid (distributsioon, hanked, laovarud) vähendada kuni 40-50%, mis võimaldab müüa oma kaupu 10- 15% odavamalt, säilitades senise kasumimarginaali. Soome puhul seondub ulatuslikum rakendamine majanduses ' lamaga - 1991-1993. a. Soome
tõttu. Logistiline püramiid Tarbekaupade arvele langeb 78% kõikide pakendite väärtusest, sellest omakorda langeb 55% toiduainetele ja jookidele. Pakendit on nimetatud ka "vaikseks müügimeheks" Logistilisest seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale Pakendi logistilised rollid: Kaitsmine ja säilitamine. Kui pakend puruneb, võib selle sisu kahjustuda, kaotsi minna või põhjustada keskkonna saastumist (kui on tegemist ohtliku ainega). Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise eest (löögid, surve, niiskus, tolm, putukad, bakterid jms)
järgnevaks etapiks, muutub kaubavoog kaubavaruks. Ekspedeerimispraktikas on tavaliselt tegemist: diskreetsete kaubavoogudega, kus kaubavoog moodustub saadetistest, mis liiguvad ajaliste intervallide järgi, determineeritud kaubavoogudega, see tähendab, et igal ajahetkel on kaubavoo parameetrid määratletavad. Rahavoog Rahavoog logistikas on logistilises süsteemis ringlevate rahaliste vahendite suunatud liikumine logistilises süsteemis ja logistilisest süsteemist ning väliskeskkonna vahel eesmärgiga tagada kaubavoogude ja sellega kaasnevate teenuste ja info liikumise. Info(voog) Infovooks nimetatakse kõnes, kirjas või elektroonilisel teel edastatud teateid, millised on genereeritud süsteemi kaubavoost eesmärgiga saavutada süsteemi poolt püstitatud logistiline eesmärk. Teenuste jada Teenus peab olema osutatud täpselt vajalikul ajahetkel ja kohas.
Inimeste töö tootlikus. 16. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi? Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisuohal et puhverladusi ei tohiks tootmisettevõttes olla. Kui siiski on need katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. 17. Kuidas liigitatakse ladusi funktsionaalsuse seisukohalt? 1. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod.
Konkurentsivõime rajaneb tõhususel, mida tarneahel võib tervi- kuna pakkuda ettevõttele ja selle klientidele. Kliendid võrdlevad muude, alternatiivsete tarneahelate tõhusust konkreetse ahela tõhususega ja teevad järeldusi tarnija konkurentsivõime kohta. Konkurentsivõime mõistega on seotud tihedalt ka arusaam ettevõtte logistilisest potent- siaalist. Logistiline potentsiaal iseloomustab ettevõtte võimet mobiliseerida ja suunata ümber kasu- tada olevaid ressursse vastavalt nõudluse muutumisele, tehes seda minimaalsete kuludega. Ettevõtte konkurentsieeliseid pole võimalik tuvastada irmat kui tervikut vaadeldes.
annaabi.ee 
