3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas toimuvate funktsioonide,osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine,mille eesmärk on logistikaahela ,kui terviku ,et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikus hõlmab toodet ennast ja lisa logistiliste tegevuste kavliteeti ja selle hinda,mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures. Logistikaväljund: Turu orientatsioonid Aja ja koha kasulikukkus Efektiivne lükumine kliendile Omaniku vara Logistika süsteemid: Makrosüsteemid Globaalsed(Nato,EU,riikidevahelised süstem.) Administatiüvsed=territoriaalsed(riiklikud,kohalikud o.v
Põhilised osategevused jaotuslogistikas ? materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine vedu, sihtturule valmistamine(kellele toode on mõeldud), nõudluse prognoos, info töötlemine. Jaotuslogistika tegivuste abil seotakse tarbimisnõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse optimaalsed kogused transpotimiseks. Mis on INTEGREERITUD LOGISTIKA ? on logistikaahelas toimuvate funktsioonide. Osaeesmärkide tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteedi ja selle hinda. Mis tagavad toote kätresaadavuse tarbijajuures. Logistikaväljund: 1)turu orientatsioonid, 2)aja ja koha kasulikkus, 3) efektiivne liikumine kliendile, 4) omaniku vasa
5) Aruande koostamine, järelduste ja ettepanekute tegemine 6) Tagasiside Keskmiste meetod Keskmised näitajad moodustavad üldistuse kogumi kohta, aga praktikas on vajalik mõnikord neid diferentseerida. Statistika logistikas: Majandusstatistika hõlmab logistikavaldkonnas protsessi kauba tootjast kauba tarnijani. Selleks kasutatakse erinevaid transpordiliike. Statistika kuldreegel: Lülilisuse koefitsenti arvutamisel tuleb tagade kauba hindade võrreldavus kõigis logistikaahela lülides. STATISTIKA PÕHIMÕISTED Põhimõisteid tuleb täpselt tunda selleks, et uuringud ja uuringute tulemused oleksid identsed ehk võrreldavad, objektiivsed ja seosed mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv
kogumi teket ja arengut. Klaster on edukas, kui konkurentsitingimustes toimib sünergiline koostoö ettevõtete endi ning ettevõtete ja haridus- ja teadusasutuste ehk teiste partnerite vahel. See tähendab, et klastriosaliste ühised huvid kaaluvad üles konkurentsiaspekti. (Enterprise Estonia) Klastrite eelised on tänu firmade koondatusele suur kohalik turg kaupadele ja teenustele ning hea ligipääs tarbijateni. Muidugi tulevad kasuks vähendatud transpordi ja logistikaahela kulud ning hõlpsam ja lihtsam ligipääs ressurssidele. Kliendile toob kasu kõrgem toodete ja teenuste spetsialiseerumise määr. Kõrge konkurents tekitab kõrget motivatsiooni firmade vahel, kes on ühes klastris. Suur ühe tegevusvaldkonna firmade kontsentratsioon loob eelised kvalifitseeritud ja kogenud ning just antud valdkonnas asjatundliku piisavas mahus tööjõu pakkumise. (Porter 1998) Neli põhiomadust, mis iseloomustavad klaastrit:
Logistika arenguetapid: I. Tootjakeskne periood müüjakeskne turg, tootmise ja jaotamise efektiivsusele pöörati vähe tähelepanu. Selle tingis kauba vähesus. II. Turunduskeskne periood müüjaturu muutumine ostjaturuks ja toodete ning teenuste valiku suurenemine. III. Logistikakeskne periood logistikaahela (tarneahela) juhtimise kontseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvestamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel. Logistika missioon: Tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus, õige hinnaga, õiges kohas, õiges soovitud koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Logistika on planeerimise, efektiivse juurutamise
Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle hinda, mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures. /Ärikorraldus põhiteadmisi, H.Kallam, Tallinn 2003/ 1.1.Logistika ja tarneahel Logistika on osa tarneahela protsessist. Logistikakeskne mõiste on toode, st. et materjalide, pool-
Toorme ladustamine Ladu Logistikaahel Materjali käsitlemine Pakkimine Toodangu ladustamine Veo planeerimine Jaotuslogistika Tellimuste käsitlemine Transport Klienditeenindus Joonis 1. Logistika evolutsioon Logistika eelised ilmnevad täiel määral üksnes integreeritud logistikaahela funktsioneerimisel (joonis 2). Arvatavasti saab 21 sajandi esimesel kümnendil iga eduka ettevõtte äriplaani ja strateegia võtmesõnaks logistika. Tootmise põhiressursiks on aeg ning võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse ja konkurentsieelise. Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks.
täitmist. IT all mõistetakse tavaliselt tehnoloogiaid, mis võimaldavad informatsiooni talletamist, töötlemist ja levitamist. Logistika eesmärk on kauba-, materjali- ja infovoogude võimalikult efektiivne juhtimine, mistõttu vajab logistika efektiivne juhtimine integreeriva faktorina tõhusaid IT lahendusi. Logistika algab vajadusest mingi kauba või materjali teise geograafilisse punkti toimetamise järele. Juba enne saadetiste väljastamist vahetatakse logistikaahela lülide vahel mingi hulk infot – ekspedeerijat või vedajat tuleb informeerida kauba kaalust, mahust, käsitlemise eritingimustest. Samuti tuleb saatjal teatada kust kuhu saadetis toimetada, millal toimub laadimine, millised on tarnetingimused jms. Logistilise protsessi osapoolte vahel lepitakse kokku teenuste hind, tarneaeg ja -viis, vajadusel ka lisateenused. Saadetise sihtkohta toimetamise ajal saab tuginedes eelnevatele kokkulepetele vahetada infot
tervikut silmas pidades põhjustab kõige vähem kulutusi. Kogukulude analüüs võib olla ka hea viis, leidmaks suurimad potentsiaalid tegevuste muutmisel efektiivsemaks ja kulude vähendamiseks põhimõttel "kust annab lõigata rohkem". Ettevõttes tuleb välja selgitada, millised tegevuste ja toimingute faasid tekitavad kulusid ja kui suured need kulud on tegevuste erinevates etappides. Analüüsi võib viia läbi ka kogu logistikaahela kohta, samuti teatud ettevõtte või teatud tegevuse osas. Kontrollides süstemaatiliselt materjalivoogude erinevaid osi ja jaotades kogukulu osakuludeks, saab hea pildi terviklikust kulude massist. Kogukuludepõhise mõtteviisi kohaselt nähakse logistikat kulude vältimatu tekitajana, mistõttu ettevõtte tegevusstrateegia peaks nägema ette logistiliste kogukulude minimeerimise. Kogukuludepõhise mõtteviisi kohaselt ei pruugi kogukulusid optimeerides üksikud tegevused
Kokkuhoid logistikakuludes kajastub üks-ühele ettevõtte kasumis. Kui ettevõte suudab hoida aastas kokku logistikakulusid 100 000 kr, kajastub sama summa täiendavas kasumis. Logistika kogukulud 97 Logistika kogukulud moodustuvad üksikute osakulude summast. Selleks, et teha kindlaks ühe või mitme logistikatoimingu, kogu logistikaahela või üksiku toote kogukulu, on oluline tuvastada kõik kululiigid ja komponendid, mis vaadeldava toimingu, ahela või tootega on seotud. Tavaliselt on see logistikutele üks raskematest ja töömahukamatest ülesannetest, mis nõub head toimingute ja protsesside sisu tundmist, kulude eraldamise, jälgimise, registreerimise ja mõõtmise süsteemi rakendamist ja kulude arvestamise põhimõtete regulaarset ülekontrollimist
suurenemisele. Iga kroon, mis on hoitud kokku logistika arvelt, kajastub üldjuhul kasumis. Kokkuhoid logistikakuludes kajastub üks-ühele ettevõtte kasumis. Kui ettevõte suudab hoida aastas kokku logistikakulusid 100 000 kr, kajastub sama summa täiendavas kasumis. Logistika kogukulud Logistika kogukulud moodustuvad üksikute osakulude summast. Selleks, et teha kindlaks ühe või mitme logistikatoimingu, kogu logistikaahela või üksiku toote kogukulu, on oluline tuvastada kõik kululiigid ja –komponendid, mis vaadeldava toimingu, ahela või tootega on seotud. Tavaliselt on see logistikutele üks raskematest ja töömahukamatest ülesannetest, mis nõub head toimingute ja protsesside sisu tundmist, kulude eraldamise, jälgimise, registreerimise ja mõõtmise süsteemi rakendamist ja kulude arvestamise põhimõtete regulaarset ülekontrollimist
annaabi.ee 
