Töö laengu nihkumisel elektriväljas A elektriväljas asetsevale laetud kehale mõjub jõud F , kui laeng sooritab nihke s , siis see jõud teeb töö: A = q E d , kus d on alg- ja lõpp-punkti kauguste vahe mõõdetuna piki välja; Elektriväljas asetseva aetud keha potentsiaalne energia Wp: Wp = q E d , kus d on keha kaugus mingist 0-ks loetavast kaugusest mõõdetuna piki välja; Potentsiaal elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingis punktis asetseva laetud keha potentsiaalse energia Wp ja selle keha laengu q suhe: Wp = ; q Potentsiaalide vahe ehk pinge U laengu q mingist välja algpunktist lõpp-punkti viimiseks
,,mina". Nooruseale järgneb juba täiskasvanuiga- selleks on noor jõudnud iseseisvuseni, mille poole ta terve noorukiea jooksul oli liikunud. See on varajane täiskasvanu iga. Intiimsus ja solidaarsus on ühed märksõnad, mis seda eluetappi iseloomustavad. Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ka ühistööd, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Noor kasvab välja sellest murdeeale loomulikuks loetavast mässumeelsusest. Samas jäävad aga murdeea ja noorukiea lahendamata probleemid kummitama elluastujat pikaks ajaks, võimalik, et terveks eluks. Alaväärsuskompleks tuleneb suuresti välismõjudest (muidugi peab selleks olema ka inimese enda mõtlemises ruumi). Selle pärast peaks noorel laskma iseseisvuda vähe haaval ning teda kogu selle aja vältel toetada. Minu arvates on selle arenguetapi normaalne kulgemine oluline, sest selles vanuses noored
põhi- ja alateemadest, Sellele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele.Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises. 3. Loe. Lugege materjal suhteliselt kiiresti läbi.Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus sõnastatud küsimustele. 4. Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutiste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatut tekstis tõstatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta
liikuvatel objektidel, nagu inimesed ning nende tegevus, sama oluline tähtsus kui liikumatutel. Keeruline on linnakeskkonna puhul saavutada ühtselt head kvaliteeti ning ehkki enamusele linna elanikest on selge, millises inetus, räpases, kaootilises ja samas monotoonses maailmas nad elada võivad, omavad vaid vähesed selget kujutlust harmoonilise ümbruse võimalikest hüvedest. ,,Loetavus" tähendab linna puhul selle näivat selgust. Esimene peatükk selgitab põhilisi ideid hästi loetavast keskkonnast, loetavuse puudumise negatiivsetest külgedest ning toob välja kuidas linnakeskkonda tajutakse. Struktuur ja identiteet on järgmine punkt, millele peatükk põgusalt ning raamat edaspidi rohkem keskendub. Esimeses peatükis tuuakse välja 3 tõhusa keskkonnakujutluse koostisosa: identiteet, struktuur ja tähendus. Kujuteldavus on füüsilise objekti see omadus, mis annab sellele võime tekitada vaatlejale selge ettekujutus objektist
praktilised soovitused selle abstraktselt teoreetiliste ja segaste osade mõistmisel toeks. Õpihuvi ei tõsta mitte üksnes uute teadmiste vajalikkuse mõistmine, vaid ka aine õpetamisviisi asjalikuks pidamine ning selle äratundmine, et õppija ise toimib nutikalt ja loovalt. Kasuta õppides värvipiiatseid ja markerit! Kui raamat kuulub sulle, oleks lugemisel soovitatav teksti märgistada. See tuleks kasuks nii loetavast kiire arusaamise, raamatu hili- sema kasutamise kui ka loetu mäletamise seisukohalt. Mõned juhtnöörid: tee lehekülje veerule oluliste ja üllatavate kohtade juurde hüüumärk ja vaieldavate väidetega kohakuti küsimärk; märgi veerul püstkriipsuga ning tekstis allajoonimisega kõige olulisemad ja sisutihedamad kohad; tähista markeriga kesksed võtmesõnad (23 igal leheküljel), mille silmamine, meenutamine
varasemad teadmised. Leiti, et teadmiste rakendamine illustratsioonide vaatamisel ja ise joonistamisel on erinev. Samuti on kindlaks tehtud, et jutu kangelase maailm muutub konkreetsemaks, arusaadavamaks, kui teksti vahele kasutatakse pildid asjadest ja kaartidest on kõrval. Üks efektiivne viis loetust aru saada on ka peategelase käitumise ja motiivide mõistmine ning endale arusaadavaks tegemine. Nii on lugejal võimalik ennast tegelastega identifitseerida. Loetavast matarjalist arusaamine kasvas, kui lugeja küsis endalt loetu kohta küsimusi Näiteks: kas see, mida ma loen on loogiline? Kui ei ole, siis on võimalus, et loetust on valesti aru saadnud ning tuleb uuesti asuda teksti mõtestama. 9 Lõppsõna Töömälu teema on tänapäeval väga aktuaalne, sest ühe rohkem on hüperkatiivseid ja
välja kujunenud süsteem nagu poliitiline ideoloogia, inimõigused, negatiivses tähenduses valitseva klassi survevahend ühiskonnale intertekstuaalsus - tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, koosneda teiste tekstide katketest, mis võivad olla märgistatud või teksti sulatatud ja mida tekstid võivad assimileerida, ümber lükata, irooniliselt korrata jne. kirjutatav tekst Barthesi mõiste; erinevalt loetavast tekstist ei ole lugeja pelgalt tarbija vaid looja, kelle on võimalik pääseda kirjutamise mõnusse. Kognitiivteadused - teadusharu, mille eesmärgiks on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Kultuurimorfoloogia - õpetus kultuurivormidest, kultuuride välise kujundamise õpetus, kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel
moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi. Deduktsiooni korral kulgeb mõte milleltki üldiselt üksikule, induktiivse järelduse korral vastupidi üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid
moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine- otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi. Deduktsiooni korral kulgeb mõte milleltki üldiselt üksikule, induktiivse järelduse korral vastupidi- üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks.
Näiteks kui mälul oleks "maksimum maht" teisisõnu maksimum kvantiteet , mis säilitab kõik info, mida näeme, kuuleme, tunneme võimalikult kauaks ja kui teaksime millise mõõdupuuga seda maksimum mahtu mõõta ning seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua. See, mis toimub meeldejätmise ajal, määrab ära selle, milline info salvestatakse ja milliseks kujuneb mälujälg. Asjade ja olukordade mälujäljed sõltuvad ka sellest, milline on kodeerimise hetkel meie mentaalne seisund. Omandamises mängib suurt rolli ka see mida inimene juba teab , kui ta hakkab midagi uut õppima. Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta. Info säilitamine ei toimu vigadeta
AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum.
teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine ning tähelepanu pööramine põhi- ja alapealkirjadele. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. (2) Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida lisab see teil juba olevatele teadmistele. Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises. (3) Loe. Lugege materjali suhteliselt kiiresti läbi. Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus formuleeritud küsimustele. (4) Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, 1) seostades seda juba teadaolevate kujutluste, mõistete ja põhimõtetega, 2) püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja 3) üritades kasutada omandatut tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks.
et sõna kas kuulub kohorti või mitte. Kohordi sõnad on erineva aktivatsiooni tasemetega TRACE-mudel – kohorditeooria edasiarendus, tugineb võrgustikmudelite ideedele - Tasandite vahel on aktivatsioon võimendatud, tasandite sees on aktivatsioon pidurdatud (words, phonemes, features) - Töötlus toimub kolmes tasandil - Ühendused on mõlemasuunalised: sõnad-foneemid; foneemid-omadused (features) Teksti lugemine - Igal juhul kipume loetavast tekstist tekitama heli kuidas see kõnes kostaks Lugemise uurimise meetodid - Silmaliigutuste uurimine - Kõva häälega lugemise lindistamine - Kiire järjestikune visuaalne esitamine - Teksti esitamine nii et katseisik seda kontrollib – ise määrab millal järgmine osa tekstist ilmub - … Sõnade ära tundmine lugemisel toimub äärmiselt kiiresti. Seetõttu arvatakse et sõnade identifitseerimine on automaatne protsess
annaabi.ee 
