TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2
Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks. Ka Pootsiku küla kandis esialgu nime Podkriiva, mis vene keeles tähendab seljandikualust (Matkaklubi, 2011). Mandriluidete ehk kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas palju väga huvitavaid matkaradu (Eesti maastikud, TÜ loengukursus), kuid samas teeb ka see raskendavaks kriivade kõrguse määratlemise (Eesti loodusgeograafia, TÜ loengukursus). Eesti Looduse (2008) artikli autorid on leidnud 205 kriivad, kuid märgitakse et see arv ei ole kindel, kuna tihtipeale on tegemist liitpinnavormidega, mistõttu eristamine on praktiliselt võimatu. Seetõttu kasutatakse pigem ligikaudset arvu-umbes 200 kriivat. Kriivad asetsevad Alutagusel seaduspära alusel. Kõige rohkem on kriivasid Ilmatu järve ümbruses
s aN Kodukiirendus on kesktõmbekiirenduse ja R aT tangentsiaalkiirenduse summa: a a N aT 38 Kulgliikumine vs pöördliikumine 39 LOENGUKURSUS UTT0080 INSENERIMEHAANIKA UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA 6. LOENG HÕÕRE. KINEMAATIKA
aga sul on probleemiga väga kiire. Otsi üles, mis ruumis ta esmaspäeval 12.09.16 loenguid annab (et temaga seal kohtuda). Ruumi number ja kellaaeg? Mart Susi annab esmaspäeval, 12.09.2016, loenguid ruumis S-420, kell 14.15-17.45 Sul on sõber, kes alustas õiguse õpinguid sel aastal inglise keeles. Tahad temaga lõunatada, aga ta ei võta telefoni vastu. Vaata ASIO'st mis ruumides tal täna ained on? Tal on täna ained ruumis T-209 ja A-242 Ülesanne 3 Leia Moodle'ist üles loengukursus ,,TLÜ õigusteadus" ja registreeri vastavale kursusele. Vaata, mitmel ainel, millele sa oled registreerinud, on olemas Moodle'i lehekülg. Loetle need ained: 1. TLÜ Õigusteadus 2. Õppimine kõrgkoolis Ülesanne 4 Teil on seoses ainega ,,Õppimine Kõrgkoolis" kaks muret. Esiteks, Te ei tea, millal toimuvad selles aines praktikumid ning kui paljudest praktikumidest üldse selles aines puududa võib. Teiseks, teate Te kindlasti ette, et Te ei saa kindlasti osaleda
[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal. See haru käsitleks infotehnoloogia poolt tekitatud või mõjutatud eetika probleeme. Üliõpilaste nõudmisel sai sellest eraldiseisev loengukursus.[11] Informatsioonieetika on veidi uuem ja laiem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum vaid internetti. Me tegutseme küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või salvestame oma andmeid ükskõik millisesse digitaalses andmepangas. Tekkinud on informatsioonitööstus, mis hõlmab peale arvutite enda alla kogu telekommunikatsiooni, televisiooni jne. Arvutieetika eesmärk on analüüsida
keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia – uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia – uurimisobjektiks on populatsioonid 3. Sünökoloogia – uurimisobjektiks on bakteri-, seene-, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia – uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. See on ka eraldi loengukursus. 5. Globaalökoloogia – uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia – uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. 3. AUTOTROOFIDEKS nimetatakse rohelisi taimi, mis on energeetiliselt isemajandavad. Neil esineb nii hingamine kui ka fotosüntees.
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2
tänapäeval jõutud veelgi kõrgemale. Satelliitidelt edastatava informatsiooni abil on võimalik saada ülevaadet mitte üksnes soolaamadest, vaid kogu soostikust koos teda ümbritseva maastikuga. V. Masingu biogeograafilistes töödes on käsitletud erinevate sootüüpide geograafilist levikut Euraasias ning põhjendatud soode kaasaegse mikro- ja mesoreljeefi kujunemist seoses soomassiivide ajalise dünaamikaga. Tema initsiatiivil võeti Tartu Ülikooli õppekavasse biogeograafia loengukursus. V. Masingu geobotaanika-alastest töödest on kõige laiemalt tuntud samuti sooteaduslikud uurimused. Soode klassifikatsiooni alaste töödega on V. Masing omandanud Euroopas ja kaugemalgi väga kõrge rahvusvahelise renomee. Väga tähtsa osa V. Masingu kirjutistest moodustavad soode kaitset nõudvad, põhjendavad ja propageerivad tööd. Tema eestvõttel algatati ka 1970. aastatel ajakirja ,,Eesti Loodus" veergudel nn.
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
