Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita.
ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ja pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi. põhjavesi tekib sademetest mis langevad maapinnale kuid ei satu otse vooluvetesse vaid imbuvad läbi pinnase raskusjõu mõjul. Paikneb maapinna vettpidavates kihtides. Liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Hüdrosfäär- vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustab ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri ja liustikuvesi. Geiser- perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Lang- sängi kalle. Vooluhulk- vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Veereziim- see kudias jõe vooluhulk mingi pikema aja jooksul muutub. Lamm- perioodiliselt suurveega üleujutatav jõeoru osa. Vee kaitse vajalikkus:elu säilimise ning geograafilise keskkonna seisukohalt on maailmameri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam kekskkond, seega
Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad
lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi Jõed võib jagada peamiselt toitumisallikate järgi järgmiselt: Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked läbi aasta, toituvad sademetest. Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted:
· Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus. · Kujunevad kulutusrannad. · Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike) · Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest
· troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked · kui jõgi saab alguse mäestikest, siis äravoolu suurendab liustike sulamine suvel!! · toitumise järgi jagunevad: vihmavesi, põhjavesi (Kongo, Niger, Amazonas, Rhone) liustikuvesi ja vihmavesi (Huanghe, Ganges, Colorado) sulavesi ja põhjavesi (Volga, Leena, Mississippi, Doonau)
Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul.
Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11
järsk poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk on põhjustatud ja lühiajaline suurenemine vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool asta läbi suur ja üsna ühtlane. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi
muutlikust Igaks juhuks Jõgede iseloomutamine: 1) Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%). Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga; 2-3 kuud on kõrge veeseis. 2) Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Ühe sõnaga: algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest. Toitub aastaringselt peamiselt sademetest. 3) Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lume sulamisest. Suurvesi kestab 23 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud.
kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine
· Iseloomustage ja põhjendage (võrrelge) hüdrogrammide abil nendes kliimavöötmetes voolavate jõgede veereziime. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee
10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob soode, mulla-, eeldused loomade, põhja-, atm. ja taimde, muldade liustikuvesi tekkeks Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja 4% H2O
inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 28 31.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju; Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine
keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Mõisted Lähe - koht, kus jõgi saab alguse. Suue - koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes.
turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid (kliima), veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
annaabi.ee 
