"Minu Alaska" 1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print. 2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul. 3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril. 4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina. Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja. Robert ja Karen- Dyea laagriülemad. Peter- Denveri liustiku laagriülem. Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja.
teisiti mererannale jätta. Seetõttu näebki meie laager välja nõnda, et "alumises laagris" on kõik suurt pinda nõudvad alad parkimisplatsid, paviljon loengute pidamiseks, tööriistakuurid, kutsikate aedikud ning "ülemises" laagris ainult koerad ja kruusatee. Teisel suvel läks ta Alaskale koos elukaaslasega kuid mitte samasse firmasse vaid tolle konkurendi juurde mis töötas raskemates tingimustes-liustikul. Maksis too firma isegi palka vähem kuid autor soovis väga kogemust liustikul elada ja töötada. Denveri liustik on suur lumeväli. See on umbes viis kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai, asub keset Kagu-Alaska rannikumägesid ning laager võttis sellest kõigest 200x200 meetrise maalapi. Autor kirjeldab liustikul asuvat laagrit nõnda-Kümmekond staabiga sama suurt telki on paigutatud ilma igasuguse äratuntava süsteemita 100x100 meetrisele maa-alale. Kahel pool
ja esmaabi kogemusi. Keskmiselt 8000 - 13 000 inimest püüavad igal aastal ronida mäele, kuskil 90% valitud teedest algavad Camp Muir'ist, mis asub mäe kagunõlvas. Umbes pooled katsed on edukad. Igal aastal sureb mägironimisel umbes kolm inimest. Enamasti on nende taga jää langemine mäelt, lumelaviinid ning muud ilmastikulised põhjused. Seni kõige traagilisem õnnetus juhtus 1981 aastal, kui üksteist inimest hukkusid jäätükkide lahtimurdumise põhjusel Ingrahami liustikul. 1946. aastal juhtus Lõuna- Tahoma liustikul lennuõnnetus, milles suri 32 inimest. Matkamine ja fotograafia on väga populaarsed rahvuspargis. Matkarajad on kuni 150 km pikad. Mount Rainier on lisaks populaar talvespordialade poolelt, mille hulka kuulub ka murdmaasuusatamine. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Rainier http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_de_Fuca_Plate
Taimekooslused · Loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid: 1) Spencer Tunick'i eksperiment 2) Korvpallimäng Aletschi liustikul septembris 2016. aastal Inimtegevus selles piirkonnas ei ole veel mõjunud otseselt halvasti Looduskaitse vajadus · Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse
esimene inimene, kes külastas nii põhja- kui lõunapoolust ja oli esimene inimene, kes ületas jalgsi Antarktika. 2009. aasta maikuus, 65-aastasena, ronis ta Mount Everesti tippu. Guinessi rekordite raamatu kohaselt on ta maailma suurim elav seikleja. Fiennes on kirjutanud arvukalt raamatuid oma ekspeditsioonidest ja elust armee teenistuses. Ranulph Fiennes on olnud seikleja alates 1960ndatest.Ta juhtis ekspeditsioone Valgel Niilusel hõljukiga aastal 1969 ning Jostedalsbreeni liustikul Norras 1970.Tema kuulsaim retk oli võib olla Transglobe ekspeditsioon aastatel 1679-1982.Fiennes ja tema kaks kolleegi Oliver Shepard ja Charles Burton reisisid ümber maailma polaar telje kasutades ainult maismaatransporti.Keegi ei ole kunagi nii teinud mis tahes marsuudil enne või pärast. Aastal 2000 üritas ta minna üksinda ja toetuseta põhjapoolusele. Ekspeditsioon ei õnnestunud, kui tema kelgud kukkusid läbi nõrga jää ja Fiennes oli sunnitud need käsitsi välja tõmbama.Ta
Islandi peamiseks turismiväärtuseks on eelkõige loodus. Maailmas pole selliseid kohti palju, kus suhteliselt väikesel territooriumil on võimalik näha vulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid, jääliustikke, koski, fjorde, laavavälju ja nii edasi. Saare vaatamisväärsustega tutvumiseks on kasulik sõita täisring ümber saare ning kindlasti külastada ka asustamata sisemaad. Lisaks loodusvaadete nautimisele on Island hea paik vaalade ja lindude vaatamiseks, ratsutamiseks, liustikul mootorsaaniga sõitmiseks, raftinguks. Info http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ http://et.wikipedia.org/wiki/Island
Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on möödunud, kui Frankenstein saab teate, et tema noorim vend William on mõrvatud. Frankenstein läheb viivitamatult Genfi. Frankensteini perekonna neiu Justine Moritzi on süüdistatud kuriteo toimepanemises ning kaudsete tõendite alusel mõistetakse ta süüdi ja hukatakse. Frankensteini tabab süütunne, kui ta teab, et tema loodud olend põhjustas kahe süütu inimese surma. Üritades leida rahu, läheb ta mägedesse. Ühel päeval, üksi liustikul, pöördub olend Frankensteini poole. Lugu lülitub olendi narratiivi, kui ta selgitab Frankensteinile tema laskumist meeleheitesse ja raevu. Tema looja lükkas ta tagasi ja juhendamiseta üritab koletis teha head, kuid koheldakse teda ikka halvasti. Kui olend metsas poisi avastab, loodab ta, et laps võib olla piisavalt noor, et tema suhtes oleks eelarvamusteta, kuid laps reageerib talle karmide karjetega. Mõistes, et poiss on Frankensteini vend, haarab olend ta kurgust ja kägistab teda
Kuverneriks on Frank Murowski, kes allub Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale. Riigikeeleks on Alaskas, nagu ka teistes osariikides, inglise keel. Enim levinud religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism. Suvehooajal külastab Alaskat väga palju turiste, kellele on loodud erinevad kelgukoeralaagrid, kus rakendisõitu nautida ja õppida tundma elu koerte seltsis või erandjuhul ka liustikul. Samuti on loodusparke, kus nautida matkamist imelises looduses. Turismi tähtsuse tõttu inimeste elus, on alaskalased väga sallivad võõraste ja turistide suhtes. Just hooaeg, kus osariiki külastavad turistide vood on alaskalaste meelest kõige nauditavamad. Võõrkeelte suhtes ollakse küll sallivad, kuid enamasti eelistatakse inglise keel, mida valdavad kõik kohalikud elanikud. Vimaste aastate jooksul on väga palju suurenenud ka maavarade kaevandamise
Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali. Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks. Laskudes orgu, sulab liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest moodustub liustiku otsas jõgi, mis voolab välja liustiku alt. Moreenküngaste vahelised lohud on sageli täitunud veega, seal tekivad liustikujärved. .Kui purunemist põhjustab kivimite paisumine ja kokkutõmbumine ning kivimipoorides oleva vee oleku muutus,siis on tegu füüsikalise murenemise ehk rebenemisega.Füüsikaline murenemine on ülekaalus seal,kus kliima on kuiv ja
liu otsamoreen liustikulaud • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit... Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Mandrijäätekkelised pinnavormid Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme Voor (1) Oos (2) Otsamoreen (1)
Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted. Eristataks kiltmaade ja madalike jäämütse. Jäämüts on näiteks Islandi suurim liustik Vatnajökull. Oruliustikud ehk mäestikuliustikud on pikad "jääjõed", mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke jaotatakse omakorda: · Orvandi- ehk kaariliustik on kõige väiksem
10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad. Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest
liu otsamoreen liustikulaud • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit... Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Kunagi oli jääd palju rohkem • Kvaternaari mandri- jäätumine algas umbes miljon aastat tagasi
Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse Voored on ovalse põhikuju radikaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on tekkinud liustikul, liustiku servas või jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes. Koosnevad põimkihilistest setetest. Limnoglatsiaalsed mõhnad on tekkinud jääjärvedes. Koosnevad rõhtkihilistest setetest Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid
Sellel eesmärgil on ka ligi kolmandik maailma riikidest ühinenud Kyto protokolliga, mille eesmärgiks on reguleerida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. IPCC raportid näitavad, et kliimamuutuse vähendamiseks ja lõpetamiseks on vaja tegutseda kohe. Mitme riigi teadlaste viimase aja uurimused on aga näidanud, et kliima soojenemine on ootamatult aeglustunud. ((Foto: 2010. aasta aprillis avas Eyjafjallajökulli purse Fimmvörõuhalsi liustikul lõhevulkaani. Tagajärjeks võib olla tohutu kogus liustike sulavett, mis liigub mudase voona mere suunas.)) Mõisted kliimamuutus kliimamudel kliimastsenaarium kasvuhooneefekt Küsimused 1. Mis on kliimamuutus? Millistest andmetest seda järeldatakse? 2. Miks ja kuidas koostatakse kliimastsenaariume? 3. Millised võivad olla globaalse soojenemise tagajärjed? --- 58 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte Ülevaade 1. Euroopat iseloomustab mõõdukas kliima ja nelja aastaaja vaheldumine. 2
annaabi.ee 
