ja hävitamine igasuguseid.Kunst Elbrus säilitanud oma mantlit lumest ja jääst, mis ei sula isegi suvel, mille "valge kübara" vulkaan nimega Väike Antarktikas Elbrus asub Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus Karatsai-Tserkessia ja Kabardi-Balkaaria piiril. Elbrus on 5642 meetrit kõrge. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam 5621 meetrit. Tipus on Elbrus kaetud igijääga. Elbruselt laskub 22 liustikku, mis toidavad Baksani, Kubani ja Malka jõge (kõik Venemaal). Elbrus on kihtvulkaan, mis oli viimati aktiivne umbes 2000 aasta eest. Elbruse kahest tipust madalamale tõusis esimest korda 10. juulil 1829 (vkj.) Hillar Hadzirov, Venemaa ekspeditsiooni teejuht, rahvuselt karatsai. Kõrgemale tipule tõusis esimest korda 1874 Suurbritannia ekspeditsioon, mida juhtis Florence Crauford Grove ning kuhu kuulusid veel Frederick Gardener, Horace Walker ja sveitslane Peter Knubel.
Kõik see toob kaasa väga suure tootmismahu ning Hiina rikkuse aluseks ongi tugev kaupade eksport. Kuid tugeva majanduskasvuga kaasnevad ka tohutud keskkonnakahjustused, mis mõjutavad kõikide hiinlaste elukvaliteeti. Näiteks suudeti 1997. aastal Huang He suue täiesti ära kuivatada, sest liiga palju vett pumbati põllumajanduslikel eesmärkidel jõest välja. Teine põhjus on temperatuuri tõus aastast 1950, mis on sulatab Kollast jõge toitvat liustikku ja on kaotanud ligi 17% oma massist (natuke vana info). Jangtse jõega on vastupidine lugu. Aasta hiljem toimusid Jangtse jõel suured üleujutused, mis hävitasid 18 miljoni inimese kodu ja 4000 inimese elu. Põhjus peitub selles, et peaaegu kõik puud jõe kallastel olid maha raiutud. Erosiooni all kannatab tegelikult väga suur osa Hiina pindalast. Igal aastal jõuab kõrb aina rohkem ida poole ning neelab 2500 ruutkilomeetrit põllumajanduslikku maad. Hiina on
sest lumest surutakse õhk välja. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks( 20 m paksuks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks.Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Väga pikk liustik asub Islandil ja on üle 100 km pikk, kuid enamasti on liustikud mõne km pikkused.Maailma pikim liustik on Lamberti liustik Antarktikas, mis on 64 km lai ja 515 km pikk.Kui liustik lõpeb mere kaldal, siis murduvad liustikujää tükid jääpankadena ja hakkavad meres ujuma. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Kokkuvõte Jääaegu on kokku olnud 4 ning nende ajal elasid maapeal suured külmaga
Mount Harvard 4 395 m üles Sierra Nevada Sierra Nevada ulatub üle 700 kilomeetri mööda Ida-Kaliforniat, Mojave kõrbest lõunas Feather'i jõe valgalani põhjas. Sierra Nevada lõunapoolne komandik on kõrgeim, siin ulatub 11 tippu üle 4000 m. Kõrge Sierra on tuntud ka oma ilusate kontrastide poolest. Terve talve sajab siin paksu lund ja siin on ka alalisi lumelaike ja mitu väiksemat liustikku. Minevikus olid liustikud palju raskemad, mida tõendab suur erosioon ahelikus, mis on moodustanud huvitavaid orge ja tsirkuseid. Kõige huvitavamad ja populaarsemad osad selles ahelikus on Yosemiiti, Kuninga Kanjonit ja Sekvoia Rahvusparki läbivad alad. üles Sierra Madre del Sur Sierra Madre del Sur in üks kolmest põhiahelikust Mehhikos. Sierra Madre del Sur on ida-läänesuunaline asudes Vaikse ookeani ranniku lähedal. Ahelik ei ole aga selgepiiriline, kuna isoleeritud massiivid
Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen. Jon Fosse oli 21. sajandi alguses Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. Geograafia Suurt osa riigist domineerib mägine maastik, mis koosneb peamiselt fjordidest Jääaja lõpul tekkinud sügavatest kitsastest lahtedest. Maad katab enamjaolt graniit ja gneiss, kuid liivakivi, paas, ning kilt on samuti levinud. Kõrgeimaid alasid ning Finnmarki maakonda katab igikelts. Norra alal on umbes 1600 liustikku, millest kõige suuremad asuvad Svalbardil saarel, maismaad katavad liustikud vaid 1% ulatuses. Suurima pindalaga liustik 487 km² on Jostedalsbreen. Rannajoon on, kõiki saari arvestades, 83 281 km pikk ning seda iseloomustavad fjordid, suurim neist Sognefjorden. Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kliima Golfi hoovuse tõttu on Norras oodatust kõrgemad temperatuurid ja rohkem sademeid, eriti rannikujoonel
Ent mägi asub Nepali riigis, siis viimane ongi ametlik nimi. Enim tarvitatakse siiski vanimat nime Everest. Pärast Everesti avastamist pole rohkem kõrgemat mäge leitud. Küll on aga ümber mõõdetud ja arvutatud Everesti enda kõrgust, sest mõõduriistad on ju täpsemaks läinud. Praegu peetakse õigeks kõrguseks 8848 meetrit. Mägi on üsna järskude nõlvadega, meenutab kujult püramiidi, koosneb graniitidest, gnessist, lubja- ja kiltkividest. Mäelt laskub mitu liustikku. Esimestena jõudsid igilume ja liustikega kaetud Everesti tippu uusmeremaalane Edmund P. Hillary ja serpa Tenzing Norgay 29. mail 1953. aastal. Himaalaja Dzomolungma mägi asub Himaalaja mäestikus. Himaalaja tähendab sanskriti keeles ,,lume kodu". See on kurdmäestik Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval, pikkus umbes 2500 km, laius kuni 350 km. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik; keskmine kõrgus 6000 m, kõrgeim tipp Dzomolungma 8848 m. Maailmas on
Peale vihmametsade on Lõunasaarele omased mitmed liustikud, mis on tekkinud kõrguse kiirest kasvust tingitud õhutemperatuuri languse ja suure sademete hulga tõttu. Liustikud teeb eriliseks asjaolu, et mööda kitsast orgu allapoole liikudes ulatuvad nad peaaegu vihmametsavööndisse. Sademete hulga ja temperatuuri kõikumisest tingituna on liustike mõõtmed muutlikud. Nagu mujalgi maailmas, on ka Uus-Meremaal liustikud taandumas, kuid sellest hoolimata on siin u 360 liustikku. Suurim neist, Tasmani liustik, on kohati isegi kuni 600 m paks. Kui Lõunasaare läänenõlvadel paiknevad vihmarikkad piirkonnad, siis ahela idapoolsetele nõlvadele enam sademeid ei jätku ja nii asenduvad vihmametsad mõnikümmend kilomeetrit ida pool poolkõrbelise kõrgplatooga. Saare lõunaosas, kus temperatuur on madalam ja rannikuahelik ei tõuse nii järsult kõrgustesse, laiuvad ulatuslikud metsad. Mägiste metsade
kasutatakse maapõuesoojust. Kohalikud kasutavad sedasama soojust nupukalt ära leivaküpsetamiseks piimapakis tainas pannakse ööpäevaks auku ja leib ongi valmis! Viletsa ilmaga maa Juba saabudes kogesime on ilm Islandil alati pehmelt öeldes jõle. Juulis keskmiselt kümme kraadi (nii ka oli), vinge külm tuul ja pidev vihm. Mägedes oli sooja neli kraadi. Kolmest nädalast ei sadanud üldse vihma kahel päeval! Lõuna pool saab pidevas vihmas süüdistada suurt liustikku, mis pidevalt sademeid toodab. Ainuke tõeliselt soe päev, ligi 20 kraadi, tabas meid reisi põhjapoolseimas punktis. Õnneks (või õnnetuseks) muutub ilm mitu korda päevas. Öeldakse, et kui teile ei meeldi Islandi ilm, oodake veerand tundi ja see läheb veel hullemaks. Isegi kui parasjagu ei saja, on madala temperatuuri tõttu nii niiske, et pesu ei kuiva tugeva tuule käes päeva jooksul ära. Tuul on tavaliselt vastu (taganttuult kogesime kolmel korral) ja
Seetõttu hakkab orgudes olev rõhk liikuma pikki mäenõlvu ülespoole. Öösel aga, kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud, hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpide, Suur-Kaukasuses ja teistes kõrgmägedes peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik. Liustikutuul - tekib kõrgmägedes olevatel liustikel, kus õhk on ümbritsevate aladega võrreldes jahedam ja hakkab piki liustikku alla liikuma. Tuule kiirus on väike. Liustiku tuul ei muuda ööpäeva jooksul suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. KT! Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub
aasta keskmist temperatuuri, siis mõistagi tekivad liustikud eriti mäestikes. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks (20 m paksuseks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne. Mooren võib tähistada pinnavormi kui ka liustiku poolt kuhjatud setet. Mandriliustik Igilume ja igijää aladel on kogu aasta vältel õhutemperatuur alla null kraadi. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära
Mäe-oru tuul: Tekkib mägedes see tõttu et nõlvad ja orud soenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soenevad lõuna poolsed nõlvad enam kui orud ja mäeharjade kohal tekkib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma mööda mäenõlvasi üles poole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama pikki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuli võib kohata Alpides, Suur-Kaukases, Püreneedes jne. peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasi hoidlik. Liustikku tuul- Tekkib kõrgmägedes olevatel liustikkel, kus õhk võrreldes ümbritsevate aladega on jahedam ja hakkab pikki liustikke alla laskuma. Tuule kiirus on väike. Liutsikku tuul ei muuda ööpäeva jooksul suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid- kujunevad õhurõhu tulemustena. Tsüklon- on õhu keeris mille keskmes on madal rõhu ala, kuhu puhuvad ääre aladelt tuuled, mis põhja poolkeral liiguvad vastupäeva ja lõuna poolkeral päripäeva
annaabi.ee 
