Atmosfäär maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel. Jäide tekib km. Õhk koosneb lämmastikust (78%, satub õhku orgaanilisel lagunemisel), sooja frondi saabumisel (soe õhk kergem ning asub üleval, kus niiskus hapnik (21%, satub õhku fotosünteesi käigus), argoon (kuni 0,9%, satub kondenseerub ja jäätub külmas frondis) ning kaua ei püsi, sest varsti jõuab õhku atmosfääri radioaktiivsel lagunemisel) ja süsihappegaas (0,03%, satub järele ka soe front. Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks). Veel on õhus jõuab soojale järele, tekib keeris. Madalrõhkkond e. tsüklon toob kaasa veeauru (0,5-4%) ja aerosoole (soolad, tahmaosakesed, tolmuterad. Ilm sademeid ja jahedemat temperatuuri suvel, talvel sademeid ja sooja õhku. atmosfääri seisund hetkel, k...
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused:
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused:
veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. · Sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning
- mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool) - niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes - kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära
Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast
Sama on maismaalt aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida
kliima. Sama toimub ka vastupidi. ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb praktiliselt 3040 m Auramine- toimub kogu aeg maa- kui veekogude pinnalt, liustikelt ja sügavusel. taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, Soolsus- Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule biogeensete ainete olemasolu vees
Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet
lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne. HÜDROSFÄÄR. Sademed suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Aurumine veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Jõgede äravoolualad e. valglad: 1) perifeersed äravoolalad, mille pindalal on kokku 117 mln km2 ja jõgede veest jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Veebilanss
pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. · Üle 3000 mm/aastas ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/aastas Põhja-Ameerika looderannik(Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. · Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. · Jõgede äravool
Jää Maailmameredel kohatav jää võib olla nii mereline kui ka pärit jõgedelt või mandrilt. Merejää tekib vahetult mereveest seda jääliiki esineb meredel kõige rohkem. Tema iseloomulikuks omaduseks on soolasisaldus, mis aegamisi väheneb, nii et mitmeaastane merejää võib olla peaegu mage. Jõejää moodustub jõgede magedast veest. Põhiliselt võib teda kohata jõgede suudmealadel. Mandrijää kandub merre liustikelt murdunud tükkidena, moodustades seal vahel kõrgeid jäämägesi. Nende jää on tugev ja helesinist värvi, sulades saab neist magedat vett. .Esineb nii paikset kui ka triivjääd, kusjuures nad erinevad üksteisest vormilt, ealt, koosluselt, saastatuselt jne. Triivjää on enamlevinum nähtus Balti meri Balti merd võib maailmamere mastaabis vaadelda kui sisevahemerd, mis on suhteliselt madal kuid keerulise põhjareljeefiga.
· 77,8% Pinnavesi · 22% Põhjavesi · 0,2% Mullas seotud Pinnaveest moodustavad: · 99,36% Jää ja liustikud · 0,61% Järved · 0,03% Atmosfäär · 0,003% Jõed ja allikad *Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. *Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu (transpiratsioon). Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
· 22% Põhjavesi · 0,2% Mullas seotud Pinnaveest moodustavad: · 99,36% Jää ja liustikud · 0,61% Järved · 0,03% Atmosfäär · 0,003% Jõed ja allikad *Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. *Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu (transpiratsioon). Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Joonis õp lk 104. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
annaabi.ee 
