3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga. 6. Deformatsioon
takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja
Hõõrdumine Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine- vastastikmõju, mis tekib pindade haakumise tõttu Hõõrdumise põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haardumine Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud-jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teine teise suhtes Hõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust pindade töötlusest kehade materjalist Rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust Rõhumisjõud- jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse Mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud Hõõrdumise liigitus Hõõrdumine Liikumise järgi Seisuhõõrdumine Liugehõõrdumine Veerehõõrdumine Pinna järgi Vedelikhõõrdumi Kuivhõõrdumine ne Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud- hõõrdejõud, mis takista...
gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks - Fr. Arvutatakse Fr=mg. g sõltub keha kaugustest maapinnast. Hõõrdumine* - erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud* jõud, mis takistab kokkupuutes kehade liikumist teineteise suhtes(alati vastassuunaline keha liikumisele)Hõõrdumise põhjus on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud tekib kui üks keha libiseb teise pinnal. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine
...................................................................................6 Elastsusjõud...........................................................................................................................7 Hõõrdejõud.............................................................................................................................8 Seisuhõõrdejõud................................................................................................................8 Liugehõõrdejõud................................................................................................................8 Veerehõõrdejõud...............................................................................................................8 Kehade vastastikmõju............................................................................................................9 Jõudude tasakaal ........................................................................................................
Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dü...
ei oleks ega saakski olla. Me ei saaks istuda toolil vaid libiseks sellelt maha põrandale ning kuna hõõrdejõud meid ei peata, libiseme ka põrandal edasi seni, kuni mingi teine jõud meid peatab. Lisaks ei suudaks me veeklaasi käes hoida ja joonistada. Maa kuju muutuks sellepärast, et kõik kivid jms vajuksid lohkudesse ning Maa pinnamood muutuks ühtlasemaks. Samas ei oleks ka inimesed ja loomad enam võimelised kõndima, vaid vajuksid samuti lohku ega saaks sealt enam välja. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka
Vastastiku libisevate libisevate pindade pindade korral korral esineb esineb liugehõõrdejõud. liugehõõrdejõud. Vedelikhõõrdum Kuivhõõrdumine ine deformatsioon • Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. • Deformeerimisel kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõud on arvuliselt võrdne keha deformeeruva jõuga, • Suunalt aga vastupidine sellega. • Elastsusjõud moodustab osakeste vahelistest jõududest. Tänan
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...
Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud Hõõrdumine on kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teiste kehade suhtes Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kahe pinna kokkupuutel, ja takistab nende kehade omavahelist liikumist. NB!Hõõrdejõud on vastassuunaline Hõõrdejõud jaguneb Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Hõõrdejõud mis takistab kehade liikumist Jõud mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal Kuidas hõõrdumist vähendada? o Kokkupuutuvaid pindu määrida (õli;vesi), uks, jalgratas, auto mootor, suusad (autotee on libe, autoratta alla tekib veepadi, ei ole kokkupuudet asvaldiga, tekib vesiliug, auto kaotab juhitavuse) o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud)
resultantjõud e. jõudude vektorite suma on selline jõud mille mõju kehale on samasugune kui talle rakendatud kõikide jõudude koosmõju II Mehaanika põhiseadus Keha liikumise kiirendus on võrdeline kehale mõjuvate jõudude resultandiga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m (N, njuutonit) III Mõju ja vastandmõju Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega Hõõrdejõud Seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud Fh=μmg (kehtib ainult horisontaalpinnal), Fh=μN (kehtib alati) Toereaktsiooniks nimetatakse pinnale toetuvale kehale mõjuvat elastsusjõudu N=mg Gravitatsioonijõud, raskusjõud Mass on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust Kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F=(m1m2)/r²*G G=6,67*10astmes -11 (ühik Nm²/kg²) Keha kaal
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii keha...
6 150 376 281 1500 0,2507 0,1873 7 180 451 338 1800 0,2506 0,1878 Analüüs: 1) Kas katse õnnestus? Põhjenda. Jah, katse õnnestus, sest järgisin hoolega katse käiku ning olin võimeline märkima kõik saadud tulemused tabelisse. 2)Tee graafik, kus ühel y-teljel on kas seisuhõõrdejõud või liugehõõrdejõud ja x-teljel on raskusjõud. 2) Määrake ära kingituse mass. Kui suur see tuli? Te leidsite hõõrdetegurid, nüüd kui te teate seda leidke tundmatu mass. Fs=126N μS=0,25125 g=10m/s2 m=? V: Kingituse mass on 50kg
Deformat. nim. Keha kuju või ruumala muundumist. Elastse deform korral võtab keha pärast välise jõu mõju lõp esialgse kuju tagasi. Plastilise deform korral leha ei võta pärast välise jõu mõju lõp esialgset kuju tagasi. Hooke- Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Fe= -kx Toereaksiooniks nim kehale mõjuvat toetuspinda või riputusvahendi elastsusjõudu. Gravitatsiooniseadus- 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ning pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõuks nim maakülgetõmbe jõudu, mis mõjub tema läheduses olevatele kehadele. Raskusjõud on oma olemuselt gravitatsioonijõud. Kehakaaluks nim jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha...
kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg Hõõrdejõud tekib siis kui kehad kokku puutuvad: seisuhõõrdejõud liugehõõrdejõud Hõõrdejõud takistab kehade liikumist ja nende kiirust Keha pindade konarluste haakumine põhjustab hõõrdejõu Hõõrdejõud sõltub: rõhumis jõust (raskus) pindade töötlusest pindade materjalist Hõõrdejõu muutmise võimalused: pindade määrimine või õlitamine pindade puhastamine materjalide valimine Dünamomeetriga mõõdetakse jõudu Dünamomeetri osad: vedru
❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga KAAL ❏Kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit HÕÕRDEJÕUD ❏ Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud ❏ Hõõrdumisel omandavad kehad laengu ❏ Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: seisuhõõrdejõud (mõjub siis kui keha seisab), liugehõõrdejõud (mõjub siis kui keha liigub), veerehõõrdumine (kui keha veerem, see on kõige suurem hõõrdejõud) ❏ ELASTSUSJÕUD ❏ Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ja selle tagajärjel tekkinud kujumuutust nimetatakse deformatsiooniks. ❏ See võib olla nii pöörduv kui ka pöördumatu protsess. ❏ Kui keha pärast deformeeriva mõju lõpetamist taastab oma esialgse kuju on
Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrdejõud 23. Veojõu valem 24. Elastsusjõu valem 25. Müü valem 26. Keha impulss 27. Impulsi jäävuse seadus 28. Töö valem (1) 29. Töö valem (2) 30. Elastsusjõu töö valem 31. Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37. Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu 38. Põõrdenurk 39. Nurkkiirus 40. Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahe 41
kehadele. Kui liikumist ei säilita mõnda teist liiki jõud, siis jääb iga keha hõõrdumise tõttu lõpuks seisma. Hõõrdejõud mõjub alati piki kehade kokkupuutepinda ja on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumise suunale. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust – mida tugevamini kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule.
Dünaamika Inertsiaalsüsteem-taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused Seadused : Newtoni I seadus On olemas selliseid taustsüsteemid,milles kehad liiguvad java kiirusega,kui neile I mõju teised kehad. Newtoni II seadus Kiirendus on võrdeline (resultant)jõuga ja pöörvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab se...
keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. - Hõõrdejõu vähendamine - määrded. - Hõõrdejõu suurendamine - pindade karestamine. *Rõhumisjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.
materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus) Gravitatsioonijõud on kahe massi tõmbumise jõud (parem selgitus lk 55 kaldkirjas).
Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk),
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõh...
Kontrolltöö RÕHK 1)Mõisted: Liugehõõrdejõud - on jõud, mis takistab liikuvat keha edasi liikumast. Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu. See sõltub: 1)Materjalist. 2)Deformeerimi...
mg mg 6. Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga. Fh - hõõrdejõud [1N ] Fh = µN µ - hõõrd etegur N - toereaktsioon [1N ] 7. Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud tekib siis, kui kokkupuutuvad pinnad liiguvad teineteise suhtes. Liugehõõrdejõud on ligikaudselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. 8. Kiirendusega liikuva keha kaal Kui keha liigub kiirendusega, siis sõltuvalt kiirenduse suunast on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem v suurem. Kui keha liigub kiirendusega üles, on keha kaal P = m( g + a) Kui keha liigub kiirendusega alla, on keha kaal P = m( g - a)
Hõõrdejõud on põhjustatud kehade aatomite koostisesse kuuluvate elektronide vastasmõjust Hõõrdetegur sõltub pindade töötlusest ja puhtusest ning materjalist Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga Liugehõõrdejõud on jõud, mis keha liikumisel on vastupidine keha kiirusega Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale (üles raskem, alla kergem) Impulsiks nimetatakse keha kiiruse ja massi korrutist (tähis p, ühik 1 kg*m/s) IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade süsteemi, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad ja süsteemi kuuluvate kehade vahel mõjuvad elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud t...
1.Sõnasta Newtoni 1. seadus.Kaks näidet rakenduse kohta.-inertsiseadus: keha püüab säilitada oma paigal olekut või ühtlast sirgjoonelist liikumist- litter jääl ning nööri otsas püsiv keha 2.Mis on inerts?- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3.Mis on inertsus-näited rakenduse kohta.- keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.- mänguautot saab kiiresti liikuma lükata 4.Mis on jõud, tähis,ühik.- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.-tähis F -ühik N 5.Sõnasta Newtoni 2. seadus.- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga 6.Sõnasta gravitatsiooniseadus,valem,ühik.- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja üöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga- valem: F= G*m¹*m² ühik: N r2 7.Mis on kaalutus,ülekoorm...
Toereaktsioonijõud - alusega risti olev jõud. Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke'i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline
kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Liugehõõrdejõud sõltub: 1.Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust. 2.Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest.3.hõõrdejõud sõltub kehade materjalist. Rõhk!! Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. p=F/S (kui jagada pinnale risti mõjuv jõud pinna suurusega, siis saadakse füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2.rõhumisjõust-võrdeliselt.Rõhu valem: p=F: S
DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja ...
Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on ...
15) Gravitatsiooni jõu valem F=G* r2 16) Gravitatsiooni jõu valem, kui keha asub maapinnast kõrgemal F=G* M*m 2 ( R+h) M 17) g-väärtus g=G* ( R+h)2 18) Kehakaal P=m*g 19) Ülekoormus P=m(g+a) 20) Alakoormus P=m(g-a) v2 21) Keha liigub mööda ringjoont a= r 22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g 26) Keha impulss p=m*v ' ' 27) Impulsi jäävuse seadus m1v1 + m2v2=m1 v 1 + m2 v 2 28) Töö valem A=F*s 29) Töö valem A=F*s*cos k l2 30) Elastsusjõu töö valem A= 2 A 31) Võimsus N= t
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
JÕUD JA VASTASTIKMÕJU Klass: 8. 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.2p Jõud: tähis- F, mõõtühik- 1 N, mõõteriist: dünamomeeter.3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni ...
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Liugehõõrdumine Jõu suurus sõltub kokkupuutuvate pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Vastu mingit pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. Hõõrdejõu muutmine Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Kui on vaja keha paigal hoida või pidurdada, peab hõõrdejõud olema võimalikult suur. Liikumist segavat hõõrdumist tuleb aga vähendada. Et osata hõõrdumist muuta, on vaja teada, miks hõõrdumine üldse tekib. Hõõrdumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise
Kus m on keha mass ja g on vaba langemise kiirus. Joonis 3. Gravitatsioon Joonis 4. Pallile mõjub raskusjõud Joonis 5. Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud 1.5. HÕÕRDEJÕUD Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga (joonis 6). Joonis 6. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga Paigalpüsivale kehale mõjub seisuhõõrdejõud ja liikuvale kehale liugehõõrdejõud. Et keha liikuma hakkaks peab veojõud olema natuke suurem kui seisuhõõrdejõud, mis peab olema omakorda suurem kui liugehõõrdejõud. Näiteks igapäevases elus, selleks, et keha liikuma hakkaks on vaja suuremat jõudu, kuid kui keha juba liigub ei ole vaja edasiliikumiseks enam nii suurt jõudu vaja (Mudelid, 2015). Hõõrdejõu tähis on Fh ning seda arvutatakse valemiga Fh = µ • Fr Hõõrdejõud sõltub ka keha raskusest (Fr) (joonis 7). Hõõrdejõudu mõjutab samuti ka
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Sõltub keha massist. Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m mass (kg) a kiirendus (m/s) F(nool peal) jõud (N) r kaugus G gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) M Maa mass R Maa raadius g(nool peal) vaba langemise kiirendus (9,8 m/s²) Fh(nool peal) seisuhõõrdejõud Fh liugehõõrdejõud N rõhumisjõud hõõrdetegur I pikenemine Fe elastsusjõud k jäikus (1 N/m) p(nool peal) impulss a1/a2=m2/m1 a(nool peal)=F(nool peal)/m F=G*Mm/R² F(nool peal)=mg(nool peal) Fh(nool peal)=-F(nool peal) Fh=N Fe=kI p(nool peal)=mv(nool peal)
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on va...
lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon survedeformatsioon paindedeformatsioon väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon Hooke'i seadus Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega. 2.3. Keha impulss.
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad.
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad
säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad, mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud (kõikide kehade pinnad on tegelikult konarlikud). Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Hõõrdejõul on mitmeid liike: seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud ning võimalik on ka veerehõõrdumine. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Kui keha on kaldpinnal paigal, hoiab teda sellises asendis hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkaks liikuma praegusel juhul vaid siis kui seda lükata jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem.
N toereaktsioon Sisuliselt on mõlemad elastsusjõud. Newtoni III seadusest järeldub, et toereaktsioon on võrdne kaauluga. Ülekoorumus kaal on suurem kui raskusjõud mg+ N a = m a m= mg+ N ma=-mg +P P=ma+mg P=m( a+g ) Alakoormus kaal on väiksem, kui raskusjõud P=m( g -a) Kui P=0, siis g = a (nt. vabalangemine) Vabalangemisel on keha kaaluta olekus. 11. Seisu- ja liugehõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Kui mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid keha jääb paigale, on tegemist seisuhõõrdumisega. Kuna keha jääb paigale, peab seisuhõõrdejõud olema nihutada püüdva jõuga tasakaalus: Fh= F Seega on seisuhõõrdejõud alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga.
p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
31. Millal me räägime seisuhõõrdumisest? Seisuhõõrdumisest räägime vaid siis, kui keha püütakse liikuma „lükata“ ja hõõrdejõud seda takistab 32. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud? veojõuga 33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? N on rõhumisjõud, see on toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent. 34. Kuidas hõõrdetegurit määrata? tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga 35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
