3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga. 6. Deformatsioon
takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja
teineteise vastu surutakse Mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud Hõõrdumise liigitus Hõõrdumine Liikumise järgi Seisuhõõrdumine Liugehõõrdumine Veerehõõrdumine Pinna järgi Vedelikhõõrdumi Kuivhõõrdumine ne Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud- hõõrdejõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud- hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal Veerehõõrdejõud Veerehõõrdejõud- hõõrdejõud, kui ratas või rull veereb teise keha pinnal Kasutatud allikad Õpik,vihik https:// et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdu mine https:// et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3 %B5rdej%C3%B5ud https:// et.wikipedia.org/wiki/Seisuh%C3%B5%C3% B5rdumine Aitäh kuulamast!
gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks - Fr. Arvutatakse Fr=mg. g sõltub keha kaugustest maapinnast. Hõõrdumine* - erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud* jõud, mis takistab kokkupuutes kehade liikumist teineteise suhtes(alati vastassuunaline keha liikumisele)Hõõrdumise põhjus on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud tekib kui üks keha libiseb teise pinnal. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine
..................................................................................6 Elastsusjõud...........................................................................................................................7 Hõõrdejõud.............................................................................................................................8 Seisuhõõrdejõud................................................................................................................8 Liugehõõrdejõud................................................................................................................8 Veerehõõrdejõud...............................................................................................................8 Kehade vastastikmõju............................................................................................................9 Jõudude tasakaal .......................................................................................................
Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur
dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks.
ei oleks ega saakski olla. Me ei saaks istuda toolil vaid libiseks sellelt maha põrandale ning kuna hõõrdejõud meid ei peata, libiseme ka põrandal edasi seni, kuni mingi teine jõud meid peatab. Lisaks ei suudaks me veeklaasi käes hoida ja joonistada. Maa kuju muutuks sellepärast, et kõik kivid jms vajuksid lohkudesse ning Maa pinnamood muutuks ühtlasemaks. Samas ei oleks ka inimesed ja loomad enam võimelised kõndima, vaid vajuksid samuti lohku ega saaks sealt enam välja. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka
Vastastiku libisevate libisevate pindade pindade korral korral esineb esineb liugehõõrdejõud. liugehõõrdejõud. Vedelikhõõrdum Kuivhõõrdumine ine deformatsioon • Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. • Deformeerimisel kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõud on arvuliselt võrdne keha deformeeruva jõuga, • Suunalt aga vastupidine sellega. • Elastsusjõud moodustab osakeste vahelistest jõududest. Tänan
Jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. SEISUHÕÕRDEMINE Nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal nt kruvi seinas. Alati suuruselt võrdse ja vastassuunalise jõuga, mis püüab keha liikuma panna. LIUGEHÕÕRDEJÕUD Nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist. Hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Vastu pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. VALEMID: Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud Kuidas hõõrdumist saab suurendada/vähendada? Suurendada: auto rehvide vahetamine talvel, liivapaber Vähendada: suuskade määrimine, rattaõli GRAVITATSIOONIJÕUD Kehade omavahelise tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks e gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks. Mõjub kõikidele kehadele ning ulatub valgusaastate kaugusele.
Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud Hõõrdumine on kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teiste kehade suhtes Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kahe pinna kokkupuutel, ja takistab nende kehade omavahelist liikumist. NB!Hõõrdejõud on vastassuunaline Hõõrdejõud jaguneb Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Hõõrdejõud mis takistab kehade liikumist Jõud mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal Kuidas hõõrdumist vähendada? o Kokkupuutuvaid pindu määrida (õli;vesi), uks, jalgratas, auto mootor, suusad (autotee on libe, autoratta alla tekib veepadi, ei ole kokkupuudet asvaldiga, tekib vesiliug, auto kaotab juhitavuse) o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud)
resultantjõud e. jõudude vektorite suma on selline jõud mille mõju kehale on samasugune kui talle rakendatud kõikide jõudude koosmõju II Mehaanika põhiseadus Keha liikumise kiirendus on võrdeline kehale mõjuvate jõudude resultandiga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m (N, njuutonit) III Mõju ja vastandmõju Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega Hõõrdejõud Seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud Fh=μmg (kehtib ainult horisontaalpinnal), Fh=μN (kehtib alati) Toereaktsiooniks nimetatakse pinnale toetuvale kehale mõjuvat elastsusjõudu N=mg Gravitatsioonijõud, raskusjõud Mass on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust Kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F=(m1m2)/r²*G G=6,67*10astmes -11 (ühik Nm²/kg²) Keha kaal
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8
liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud ( h ) hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, F kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust (rõhumisjõust) ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu; liugehõõrdel liikumisele vastupidises suunas (liugehõõrdejõud), paigalseisuhõõrdel - liikumapaneva jõuga vastupidises suunas (paigalseisuhõõrdejõud). Liugehõõrdejõud on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. N Fh v Katsed näitavad, et Fh N , Fh = µN , millest Fh
rakendate talle vastupidist jõudu). Seejärel minge selle leidut vahemiku algusesse ja hakake 1 N kaupa jõudu suurendama. NB! Olge hästi täpsed selle jõu määramisel. 4) Kui keha liikuma hakkas, siis kandke see see jõud lahtrisse “Seisuhõõrdejõud”. 5) Liugehõõrdejõu määramiseks lahutage rakendatud jõust “Jõudude summa” (ekraani keskel oleva rohelise noole juures) olev jõud. Kandke see lahtrisse “Liugehõõrdejõud”. 6) Arvutage vastavalt valemile (2) keha raskusjõud ja kandke see lahtrisse “Raskusjõud”. 7) Arvutage vastavalt valemile (4) seisu- ja liugehõõrdetegurid. Kandke tulemused tabelisse. 8) Tehke kokku 7 mõõtmist, seitsme erineva massiga. Järgige samme 2 kuni 7. NB! Kõikide katsete ajal peab “Hõõrdejõu” liugur olema samas asendis. Te ei tohi vajutada oranzile ringnoolega nupule. Mõõtmistulemused: Tabel: Hõõrdetegurite määramine.
riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha liigub kiirendusega üles p=mg+ ma /keha liigub kiirendusega alla p=mg- ma Liugehõõrde teguri suurus sõltub pinna materjalist, pinna töötluskvaliteedist, pinna puhutsest ja määrdeainete kasutamisest Veerehõõrde tegur sõltub ratta suurusest ja pinna kõvadusest ja vedelike ja gaaside hõõrdetegur sõltub keha kujust ja keha liikumisekiirusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga ja võrdeteguriks on hõõrdetegur Fh= Nµ
kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg Hõõrdejõud tekib siis kui kehad kokku puutuvad: seisuhõõrdejõud liugehõõrdejõud Hõõrdejõud takistab kehade liikumist ja nende kiirust Keha pindade konarluste haakumine põhjustab hõõrdejõu Hõõrdejõud sõltub: rõhumis jõust (raskus) pindade töötlusest pindade materjalist Hõõrdejõu muutmise võimalused: pindade määrimine või õlitamine pindade puhastamine materjalide valimine Dünamomeetriga mõõdetakse jõudu Dünamomeetri osad: vedru
❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga KAAL ❏Kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit HÕÕRDEJÕUD ❏ Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud ❏ Hõõrdumisel omandavad kehad laengu ❏ Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: seisuhõõrdejõud (mõjub siis kui keha seisab), liugehõõrdejõud (mõjub siis kui keha liigub), veerehõõrdumine (kui keha veerem, see on kõige suurem hõõrdejõud) ❏ ELASTSUSJÕUD ❏ Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ja selle tagajärjel tekkinud kujumuutust nimetatakse deformatsiooniks. ❏ See võib olla nii pöörduv kui ka pöördumatu protsess. ❏ Kui keha pärast deformeeriva mõju lõpetamist taastab oma esialgse kuju on
Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrdejõud 23. Veojõu valem 24. Elastsusjõu valem 25. Müü valem 26. Keha impulss 27. Impulsi jäävuse seadus 28. Töö valem (1) 29. Töö valem (2) 30. Elastsusjõu töö valem 31. Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37. Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu 38. Põõrdenurk 39. Nurkkiirus 40. Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahe 41
kehadele. Kui liikumist ei säilita mõnda teist liiki jõud, siis jääb iga keha hõõrdumise tõttu lõpuks seisma. Hõõrdejõud mõjub alati piki kehade kokkupuutepinda ja on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumise suunale. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust – mida tugevamini kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule.
Dünaamika Inertsiaalsüsteem-taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused Seadused : Newtoni I seadus On olemas selliseid taustsüsteemid,milles kehad liiguvad java kiirusega,kui neile I mõju teised kehad. Newtoni II seadus Kiirendus on võrdeline (resultant)jõuga ja pöörvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab se...
keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. - Hõõrdejõu vähendamine - määrded. - Hõõrdejõu suurendamine - pindade karestamine. *Rõhumisjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.
materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus) Gravitatsioonijõud on kahe massi tõmbumise jõud (parem selgitus lk 55 kaldkirjas).
Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk),
c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõhu mõõtmiseks? a)U-torumanomeeter b)vedrumanomeeter c)aneroidbaromeeter d)metallbaromeeter 10.Kelle järgi on antud nimetus rõhuühikule? a)B.Pascali b)I.Newtoni c)J.Watti d)Archimedese 11.Milline on valguse langemisnurga ja peegeldumisnurga suhe?
Kontrolltöö RÕHK 1)Mõisted: Liugehõõrdejõud - on jõud, mis takistab liikuvat keha edasi liikumast. Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist.
mg mg 6. Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga. Fh - hõõrdejõud [1N ] Fh = µN µ - hõõrd etegur N - toereaktsioon [1N ] 7. Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud tekib siis, kui kokkupuutuvad pinnad liiguvad teineteise suhtes. Liugehõõrdejõud on ligikaudselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. 8. Kiirendusega liikuva keha kaal Kui keha liigub kiirendusega, siis sõltuvalt kiirenduse suunast on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem v suurem. Kui keha liigub kiirendusega üles, on keha kaal P = m( g + a) Kui keha liigub kiirendusega alla, on keha kaal P = m( g - a)
Hõõrdejõud on põhjustatud kehade aatomite koostisesse kuuluvate elektronide vastasmõjust Hõõrdetegur sõltub pindade töötlusest ja puhtusest ning materjalist Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga Liugehõõrdejõud on jõud, mis keha liikumisel on vastupidine keha kiirusega Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale (üles raskem, alla kergem) Impulsiks nimetatakse keha kiiruse ja massi korrutist (tähis p, ühik 1 kg*m/s) IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv
ruuduga- valem: F= G*m¹*m² ühik: N r2 7.Mis on kaalutus,ülekoormus,millistes olukordades nad tekivad?- kaalutus: objektile ei mõju null grav.jõud (vankriga Ameerika mägedes alla kiirendades)- ülekoormus: kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemine (autojuhid kiirendusega liikudes) 8.Millise olemusega on hõõrdejõud,mis seda põhjustab?- olemus:- põhjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju 9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12
ainepunkti mõjutavad teineteist ühikulisel kaugusel. Hõõrdumine- nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Paigalseisuhõõrdejõud liikumapaneva jõuga võrdne ja on suunatud liikumapanevale jõule vastupidiselt. Liugehõõre- teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Toereaktsioonijõud - alusega risti olev jõud. Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud:
kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Liugehõõrdejõud sõltub: 1.Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust. 2.Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest.3.hõõrdejõud sõltub kehade materjalist. Rõhk!! Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. p=F/S (kui jagada pinnale risti mõjuv jõud pinna suurusega, siis saadakse füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2.rõhumisjõust-võrdeliselt.Rõhu valem: p=F: S
DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad
Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11. Defineeri hõõrdejõud ja nimeta selle liigid Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise keha või ainete suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakeste vahelise jõu tõttu. Liigid: seisu-ja liugehõõrdejõud, veerehõõrdumine. 12. Mida nimetatakse keha kaaluks ja kuidas see sõltub kliirendusest? Kehakaal on füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis on selle kaal 0. 13. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja seda väljendav valem Gravitatsiooniseadus-kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis onvõrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelisekauguse suurusega.
15) Gravitatsiooni jõu valem F=G* r2 16) Gravitatsiooni jõu valem, kui keha asub maapinnast kõrgemal F=G* M*m 2 ( R+h) M 17) g-väärtus g=G* ( R+h)2 18) Kehakaal P=m*g 19) Ülekoormus P=m(g+a) 20) Alakoormus P=m(g-a) v2 21) Keha liigub mööda ringjoont a= r 22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g 26) Keha impulss p=m*v ' ' 27) Impulsi jäävuse seadus m1v1 + m2v2=m1 v 1 + m2 v 2 28) Töö valem A=F*s 29) Töö valem A=F*s*cos k l2 30) Elastsusjõu töö valem A= 2 A 31) Võimsus N= t
tekib, nimetatakse elastsusjõuks Elastsusjõud on võrdne ja vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Seisuhõõrdejõud hõõrdejõud, mis takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõud hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdumine kui ratas või rull veereb teise keha pinnal.
kuju taastumine jõu mõju lõppemisel. Hapra deformatsiooni näiteks on kokku kägardatud šokolaadipaber. Elastsusjõud on deformeerimisel kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha kuju muutvale jõule. C) Hõõrdumine on jõud, mis takistab kokkupuutuvate kehade pindade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on suunatud keha liikumisele vastu. Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis tekib tahke keha libisemisel teise tahke keha pinnal.. Hõõrdejõud on seda suurem, mida tugevamini kehasid kokku suruda ja seda väiksem, mida siledamad on kehade pinnad. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kehade pindu. 3. Too kaks näidet vedelikhõõrdumisest kehade vahel igapäevaelus, looduses või tehnikas (kus esineb / millal tekib)
Mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. 1) Seisuhõõrdumine- tekib, kui mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline. Fh= -F 2) Liugehõõrdumine- tekib, kui keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda; hõõrdejõud sõltub pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga, s.t. rõhumisjõuga: Fh= µN=µmg (N- rõhumisjõud; µ-katseliselt määratud hõõrdetegur, sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist) 3) Veerehõõrdumine- Fvh=mv*(N/R) Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e
Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Liugehõõrdumine Jõu suurus sõltub kokkupuutuvate pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Vastu mingit pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. Hõõrdejõu muutmine Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Kui on vaja keha paigal hoida või pidurdada, peab hõõrdejõud olema võimalikult suur. Liikumist segavat hõõrdumist tuleb aga vähendada. Et osata hõõrdumist muuta, on vaja teada, miks hõõrdumine üldse tekib. Hõõrdumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise
Kus m on keha mass ja g on vaba langemise kiirus. Joonis 3. Gravitatsioon Joonis 4. Pallile mõjub raskusjõud Joonis 5. Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud 1.5. HÕÕRDEJÕUD Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga (joonis 6). Joonis 6. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga Paigalpüsivale kehale mõjub seisuhõõrdejõud ja liikuvale kehale liugehõõrdejõud. Et keha liikuma hakkaks peab veojõud olema natuke suurem kui seisuhõõrdejõud, mis peab olema omakorda suurem kui liugehõõrdejõud. Näiteks igapäevases elus, selleks, et keha liikuma hakkaks on vaja suuremat jõudu, kuid kui keha juba liigub ei ole vaja edasiliikumiseks enam nii suurt jõudu vaja (Mudelid, 2015). Hõõrdejõu tähis on Fh ning seda arvutatakse valemiga Fh = µ • Fr Hõõrdejõud sõltub ka keha raskusest (Fr) (joonis 7). Hõõrdejõudu mõjutab samuti ka
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Sõltub keha massist. Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m mass (kg) a kiirendus (m/s) F(nool peal) jõud (N) r kaugus G gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) M Maa mass R Maa raadius g(nool peal) vaba langemise kiirendus (9,8 m/s²) Fh(nool peal) seisuhõõrdejõud Fh liugehõõrdejõud N rõhumisjõud hõõrdetegur I pikenemine Fe elastsusjõud k jäikus (1 N/m) p(nool peal) impulss a1/a2=m2/m1 a(nool peal)=F(nool peal)/m F=G*Mm/R² F(nool peal)=mg(nool peal) Fh(nool peal)=-F(nool peal) Fh=N Fe=kI p(nool peal)=mv(nool peal)
· Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega.
lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon survedeformatsioon paindedeformatsioon väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon Hooke'i seadus Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega. 2.3. Keha impulss.
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad.
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad
säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad, mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud (kõikide kehade pinnad on tegelikult konarlikud). Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Hõõrdejõul on mitmeid liike: seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud ning võimalik on ka veerehõõrdumine. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Kui keha on kaldpinnal paigal, hoiab teda sellises asendis hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkaks liikuma praegusel juhul vaid siis kui seda lükata jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem.
N toereaktsioon Sisuliselt on mõlemad elastsusjõud. Newtoni III seadusest järeldub, et toereaktsioon on võrdne kaauluga. Ülekoorumus kaal on suurem kui raskusjõud mg+ N a = m a m= mg+ N ma=-mg +P P=ma+mg P=m( a+g ) Alakoormus kaal on väiksem, kui raskusjõud P=m( g -a) Kui P=0, siis g = a (nt. vabalangemine) Vabalangemisel on keha kaaluta olekus. 11. Seisu- ja liugehõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Kui mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid keha jääb paigale, on tegemist seisuhõõrdumisega. Kuna keha jääb paigale, peab seisuhõõrdejõud olema nihutada püüdva jõuga tasakaalus: Fh= F Seega on seisuhõõrdejõud alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga.
p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2
Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0) Jõu impulss=impulsi muuduga F*t= p Suletud süsteemis on sinna kuuluvate kehade koguimpulss jääv Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 p1.1+p2.1=p1.2p2.2 Mehaaniline töö Töö on füüsikaline suurus, mis on võrdne jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega A=F*s A=F*s*cos
31. Millal me räägime seisuhõõrdumisest? Seisuhõõrdumisest räägime vaid siis, kui keha püütakse liikuma „lükata“ ja hõõrdejõud seda takistab 32. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud? veojõuga 33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? N on rõhumisjõud, see on toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent. 34. Kuidas hõõrdetegurit määrata? tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga 35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37
annaabi.ee 
