Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe. Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu
Renessansi kõlaideaal muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia. Polüfoonia igal häälel on oma meloodia. Ilmaliku laulu tüübid: villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega. Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid) Millal tekkis orkester, millal muutus selle mõiste? - Orkestri esialgne tähendus muutus 16. sajandil. Sellest ajast alates hakkas orkester tähistama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Concerto grosso solistide grupile mõeldud teos. Corelli suurim meister.
muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esialgu oli väga harjumatu kuulata lugu, kuid sellega
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks
Oratooriumi esimeses osas esitatakse vana testamendi ennustust kristuse tulekust . Teises osas kirjeldatakse kristuse kannatusi , surma ja ülestõusmist . Kõige tuntuim koor on ,,HALLELUUJAH" Kolmandas osas kummitatakse usku igavesse ellu ja kristuse ülestõusmisesse. Esimene etteaste toimus 1724. DUBLINIS. 6.Ambrosiuse hümn Kuna 7nda sajandini olid kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk , kujunesid erimaades välja erinevad liturgiad. Liturgia- Ehk jumala teenisuse tüübid. Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav , sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. 7.Gregoriuse koraal
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb.
ootamatult märjaks kasta. 4. Andrease kirik Kiievis Oli ehitatud 1754. aastal, апостола Андрея Первозванного auks, barokistiilis. Seda ehitati kokku 5 aastat. Sellest kirikust allpool on Aндреевский спуск, mis ühendab alumist linna ülemisega. 1968 aastal oli kirik avatud kui muuseum inimeste jaoks, ent 2008 aastal sai sellest see mis ta on praegu, ehk siis praegusel ajal tegutseb Ukraina õigeusu kirikuna. Seal toimuvad igahommikused liturgiad ja õhtused jumalateenistused. Samuti tegutseb seal Pühapäevakool. Kiriku pikkus on 46m. 5. Peterburi Smolnõi kloostri peakirik Naiste klooster, mis tegutses Peterburis 1744-1764. Neil aastail asus klooster imperatrissi Elizavetta Petrova nn. valve all, kes soovis oma elu lõpu seal rahus veeta. 1848 aastal Nikolai I käsu järel algatati uus naiste klooster nimega Воскресенский Новодевичий монастырь.
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit
paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826. Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis
· 2002 "Unenägija tessaraktis" · 2004 "Lohe vari" · 2004 "Piiridele pyydes" · 2004 "Hurtsik lammutaks enda" · 2004 "Surija Sandiristilt" · 2004 "Rubaiid" · 2004 "Tarbetud õpetussalmid" · "Uku Masing luule I", Tartu: Ilmamaa. ("Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus") · "Uku Masing luule II", Tartu: Ilmamaa. ("Neemed Vihmade lahte", "Miikaeli liturgiad", "Roosikrantsi palved", "Ehatuulemaa", "Dzunglilinnud", "Itkud isale", "Itkud õele") · "Uku Masing luule III", Tartu: Ilmamaa. ("Hannolaul", "Unenägija tessaraktis" ) · "Uku Masing luule IV", Tartu: Ilmamaa. ("Lohe vari", "Piiridele pyydes", "Hurtsik lammutaks enda", "Surija Sandiristilt") · "Uku Masing luule V", Tartu: Ilmamaa. ("1343", "Rubaiid", "Tarbetud õpetusalmid", "Gudea ja Hoosea", "Rahast ja võimust", "Georg Müller", "Kurtes
toomkoolideks külakoolid Jutluse keel Ladina keel Emakeel Sakraalehitised on võimsad. Sakraalehitised on lihtsad Kunst Toretsevad ja Jumalateenistusel must valged. Ainstaks ehteks on missad ja liturgiad on altaripilt ja orel Luterikirik hakkas paganlikku mõtteviisi välja surum ja tõi Maades, kus valitses katolikkirik ellu kolm olulist väärtust. 1. Mentaliteet valitses ka paganlik mõtteviis ehk Töö ülistamine 2. Sund
sündmuse näol, teksti või sõna abil. Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne; teine on mõistus, mille abil tööteltakse välja erinevad religioossed dogmad, teooriad nt kolmainsuse dogma triniteet; kolmandaks tahe, mis väljendab religiooses käitumises (liturgiad, riitused, palvetamine, paastumine) 6. teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. Peateoseks ,,Poliitilise filosoofia kursus" (6 köidet). Teda peetakse ka sotsioloogia teaduse rajajaks. Comte leidis, et 19 saj keskel on sotsioloogia on jõudnud positiivsele ehk tõsiteaduslikule tasemele. Tõi välja 6 teadust, mis sinna olid jõudnud
1533 sai ametisse Thomas Cramner, Cantenbury peapiiskop. Tema esimene ülesanne oli Henry isiklike ambitsioonide rahuldamine ja Inglismaa lahtisidumine Rooma võrgust. 1534 väljastati Ülimuslikkuse seadus (Act of Supremacy), mis kuulutas Henry VIII ülimuslikuks ja kõrgeimaks kirikupeaks Inglismaal. Inglismaa Kiriku (the Church of England) olemus. Riigikiriku teke, kuid see ei tähenda et Inglismaa muutus protestantlikuks. Ei toonud kaasa suuri muutusi kirikus. Katoliiklikud liturgiad kestsid edasi. Formaalselt muutus vaid see, et riik hakkas nimetama ametisse piiskope. Riik jäi katoliiklikuks. Kloostrite likvideerimine 1536-1539. Olid allumatud ja korruptsioneerunud. 1536 likvideeriti kõik väikesed kloostrid ja 1539 kõik kloostrid ning kõik varad pidid minema riigile. Riik võttis üle u 800 kloostri valdust. Kuidas ja millal levis protestantlus Inglismaal? Reformatsioon oli väga pikaldane protsess,
Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud. Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19
annaabi.ee 
