Õõnesplokid Õõnesplokk Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Murtud plokkidest saadakse nii tugev kandekonstruktsioon kui ka omapärase faktuuriga välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades
pulbrikujuline -talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist.
vähekoormatud vaheseinte ladumiseks. · Pigemntide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon. · Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline, siis võimaldavad nad laduda vaheseinu minimaalse viimistkuskuludega. · Välisfassaadina ning otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega kasutada ei ole soovitav. Puhta vuugiga sein ei vaja lisaviimistlust, kuid soovikorral võib seina värvida. Sileda pinna saamiseks piisab vuukide täitmisest ja pahteldamisest. Müüritise jäämisel avatuks välistele niiskusallikatele, tuleb vee eemalejuhtimiseks kasutada hüdroisolatsioonivahendeid. 140-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus- ja nurgaplokk 140 mm laiused õõnesplokid sobivad kõigi müüritise tüüpide (vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate
Deltagrid restlaest. Paneelid kinnituvad peidetud kandekonstruktsioonile ja jäävad pärast paigaldamist avatavaks. Deltaline on eriti sobiv ühesuunalistes kohtades nagu koridorid. Samuti sobib korrigeeritud paneeli suurustega Deltaline suurema ruumi piirdena õhu tagasiringluseks. 2 Profiline alumiiniumlaed ProfilineTM alumiiniumripplagi on... · soodne, sest ei vaja lisaviimistlust. See on lihtne võimalus katta lae alla jäävad torud, juhtmed ja lae konarused, andes ruumile puhta ja värske ilme. · vastupidav - see on täiesti niiskuskindel, hõlpsasti puhastatav, ei roosteta, ei põle ega erita tolmu. See lagi säilib muutumatuna aastaid. · lihtne - paigaldamisega saab hakkama iga ettevõtlik inimene. · ilus - lisaks tavapärasele valgele laele on valikus ka naturaalse alumiiniumi tooni hallid, kuldsed ja
Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud, nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel. Libeduse vältimiseks on nad reljeefse pinnaga. Siseseinaplaadid Tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Tagakülg on alati reljeefne(kleepuvuse tagamiseks) Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja lisaviimistlust. Fassaadiplaadid Paigaldatakse kas müüriladumisega ühel ajal või kleebitakse valmis seinale. Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200-500 mm ja paksus 20-30mm. Neil plaatidel ontagumisel küljel väljaulatuv ribi, mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Mosaiikplaadid On väga väikesed, serva pikkus on 20-50 mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata
päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda- kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel, trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks. Keraamilised põrandad on head sest: -on veekindlad -kulumiskindlad, kergelt pestavad -ei vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks -suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja -jäikus (ei summuta müra). *Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). *Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid).
fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050.. .1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100. ristküliku või kuusnurkse kujuga. 300 mIn), paksus 5, 10 mIn; nad võivad olla ruudu, Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel,
kiuline – tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline – paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. 185 14.3. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. 14.4. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid
Paksus koos paigalduskilega 45 mm, kivi ise 30 mm. KIPSTOOTED 1) Kipsplaadid 2) Kipsbetoonblokid i. Paneelid ii. Plaadid GYPROC KÕIGE TUNTUM, KNAUF, NORKIPS, DANOKIPS Akustiline kipsplaat (ripplaed). Betoonist katusekivid (ESTEIN) KERAAMILISED MATERJALID: * Põletatud savitooted 1) Poorsed, vee imavus üle 5% 2) Tihedad , alla 5% Plussid: ei vaja lisaviimistlust, tooraine odav, kasut. paljudes kohtades, pikaealised Miinused: Haprus, suur kaal, müralikkus *Kaoliinsavi kõige puhtam, hele valge, värvi annavad lisandid, Eesti savid: sinisavid (PõhjaE), pruunikad (lõunae), viirsavi (lanee), joosusavi (Võru lähedal, tulekindel) Lisaks mineraale ja liiva. Liivsavi, saviliivad (%), savi % suurem =liivsavi, kui liiva % suurem, iis saviliiv. · Savi kaevandamine
on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda- kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel, trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3...5mm, tavalisest savist plaatidel 5...7mm. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse
glasuuritud kui glasuurimata ja väga erinevates suurustes. Põrandaplaatide paksus on 5-10mm. Välitingimustes kasutatakse täismass- ehk läbimassplaate, mis on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab nende külmakindluse. Neid kasutatakse välitingimustes nii põranda- kui seinapindadel. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puuduseks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus(ei summuta müra). 2) Siseseinaplaadid tehakse tavaliselt valgest savist(fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, tagakülg on alati reljeefne kleepuvuse parandamiseks. Fajanssplaatide paksus on 3-5mm, tavalisest savist plaatidel 5-7mm. Glasuuriga 12
..300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. 05.05.2014 Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka täismassplaadid, mis on põletatud 12000C juures. Nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel (välistreppide katteks). Libeduse vältimiseks on nad enamasti reljeefse pinnaga. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). · Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3...5mm, tavalisest savist plaatidel 5...7mm.
Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse plastmasstoodetele vajalik värvus ja nad enamal juhul mingit lisaviimistlust ei vaja. Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks. Nad pidurdavad plastmassi vananemist. Stabilisaatoreid lisatakse mõni protsent. Plastmasside omadused. Puhtaid polümeere (ilma täiteaineteta ja lisanditeta) kasutatakse ehituses harva: *haprad, *suhteliselt madal tugevus, *kõrge omahind Plastide põhilised EELISED: · võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline
pealispind kaetakse värvikihiga. 17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. · Põrandaplaadid:külmakindlus 35 tsüklit, veeimavus 3...6%, paindetugevus 25 N/mm2. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). · Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse, sh ka kirjud plaadid. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust.
enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifiktaatoriks on mingi kõrge keemistemp-ga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse vajalik värvus ja enamal juhul nad mingit lisaviimistlust ei vaja. Stabilisaatori ül. on muuta plastmassi omadused püsivamaks. Nad pidurdavad plastmassi vananemist. Stabilisaatoreid lisatakse mõni % sideaine hulgast. Omadused Eelised- · võimalik saada mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, · keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne); · toormaterjalide kättesaadavus; · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus); · tootmine hästi automatiseeritav;
Plaatide kõvadus 6...7 (Mohsi skaala järgi), külmakindlus _35 tsüklit, veeimavus 3...6%, paindetugevus _25 N/mm2. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud. Nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel (välistreppide katteks). Libeduse vältimiseks on nad enamasti reljeefse pinnaga. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3...5mm, tavalisest savist plaatidel 5...7mm
annaabi.ee 
