variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? 33
tekivad paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele; 3) seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab seinas veeauru kondensatsiooni; 4) seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: Koormused, hoone ebaühtlasest vajumisest tingitud deformatsioonid, vundamendi liialt madal rajamissügavus, kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine, teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. 24. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? Lisasoojustamine mineraalvillaga või tselluvillaga ja katmine siseviimistlus plaatidega. (kõige levinum viis). · Lisasoojustamine mineraalvillaga ilma villavahelise kinnituskarkassita. · Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga. · Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga. 25. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste
paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele; 3) seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab seinas veeauru kondensatsiooni; 4) seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: Koormused, hoone ebaühtlasest vajumisest tingitud deformatsioonid, vundamendi liialt madal rajamissügavus, kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine, teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? Lisasoojustamine mineraalvillaga või tselluvillaga ja katmine siseviimistlus plaatidega.(kõige levinum viis). Lisasoojustamine mineraalvillaga ilma villavahelise kinnituskarkassita. Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga. Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga. 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste tekkimisel
Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam
Kuna betoonis olev niiskus takistab CO2 difusiooni, on 90% suhtelise niiskuse juures karboniseerumine väga aeglane. Optimaalne niiskuslik keskkond karboniseerumiseks on suhtelise niiskuse vahemikus 50...70%. 21. Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada? Hoonete puhul, mille paneelid ei ole veel olulisel määral murenenud, tuleks fassaad katta veekindla fassaadikattega, mis on tagant tuulutatav. Soovitatav on ühtlasi teha fassaadi lisasoojustamine, sest see väldib betooni külmumist. Tõsiselt murenenud paneelidega hoonete puhul tuleks eemaldada pudedaks muutunud betoon ning parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad. Seejärel talitada nagu eelmises punktis. Elamu välisseinte lisasoojustamine , mille tulemusena tõuseb betooni temperatuur ja langeb suhteline niiskus. Kuivemas keskkonnas peatub või aeglustub oluliselt armatuuri korrosioon. Karboniseerunud betooni uuesti leelistamine elektrosmoosi abil, mis on majanduslikult
Joonis 3.9 Lisasoojustamata (ülal) ja lisasoojustatud seina (all, 50 mm soojustus + 25 mm tuuletõkkeplaat) ja kitsa lengiga (130 mm) puitakna liitekoha vertikaallõige (vasakul), temperatuurijaotus (keskel) ja soojusvoolu suunad (paremal). Samuti osutus kriitiliseks kohaks soklisõlm. Tabel 3.8-s on välja toodud soklisõlme temperatuuriindeksid ja külmasilla lisasoojusjuhtivused erinevate lisasoojustuste paksuse juures. Sokli lisasoojustamine vähendab oluliselt soojuskadu läbi selle ja alandab külmasilla riski. Tabel 3.8 Soklisõlme temperatuuriindeks ja külmasilla joonsoojusjuhtivus erinevate lisasoojustuste paksuse juures. Lisasoojustuse paksus ja asukoht Temperatuuriindeks Külmasilla joonsoojusjuhtivus fRsi, - , W/(m·K) Lisasoojustamata 0,76 0,18
4. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret saab pesta mõne puhastus- vahendiga ja survepesuriga. Garanteritud edu vahemik jääb punktide 3-5 vahele. Edu tagab punkt nr. 4. 20.4. Lahenduse energiatõhusus Ülesanne: Järjest kallineva küttehinna ja rangemate nõuetega energiakasutusele, tuleb energia säästmiseks leida võimalikult optimaalne lahendus. Lisasoojustamine on üks võimalustest. Lisasoojustatud tarindi soojatakistus peab olema võimalikult suur. Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab
Siis põhjustab ebapiisav soojustuskiht ka suuremaid kadusid. [6] Vundamendi sokli osa tuleks soojustada, kas seest või väljastpoolt nii, et põrandaga kohakuti ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kütmisele kulub palju energiat. [6] 7 Iga hoonet vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskus reziimi. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda. [6] Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata
Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega. Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid: · korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta · välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta · katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta · väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine · maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% 20 Elamu termopilt Korruselamu soojuse kokkuhoiuks peaks kogu majarahvas tegema koostööd,
ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus on piires 0,7 1,2 W/m 2K. Arvutustega on hinnatud välisseinte lisasoojustamise tasuvusajaks 20 aasta ringis. Kuigi energia hind näitab pidevat tõusu, pole käesolevates tingimustes ainult energiasäästu nimel välisseinte lisasoojustamine otstarbekohane. Välisseinte lisasoojustamine tuleb igal juhul ette võtta siis kui välissein vajab kapitaalremonti. Probleemid on kahtlemata paneelidevaheliste vuukidega. Tugeva külgtuulega on täheldatud sadevete läbitungimist läbi vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu
Kõige parem neist on LCA (Life Cycle Assessment), kus arvestatakse tervet elutsükli protssesi. Arvutusprogrammid energiasäästu hindamiseks (nt.BV-2 www.mkm.ee/hoonete-mn), VIP-2, RIUSKA, IDA ICE, Energy+ jt. 39 ... SOOJUSTAMISMEETMETE SÄÄSTUPOTENTSIAALID: korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta; välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta; katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse
annaabi.ee 
