orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid · Pooljuhis on elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul · Pooljuhtide juhtivuse iseloomu saab muuta sobivate lisandainete lisamisel kristallide kasvatamisel · Kui lisandaines on elektrone vähem kui põhiaines, saadakse nn. Aukjuhtivusega pooljuht e. p tüüpi pooljuht ja vastupidi.
põhiaine aatomid, kuid õigesti valitud lisand tekitab ühe üleliigse elektroni. 19. Doonorlisand- elektrone loovutav lisand. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomitel, saame valdavalt augujuhtivusega pooljuhi, p-pooljuhi.DOONORLISANDIks on näiteks viie valentnearseen, nelja valentse räni suhtes (n-pooljuht) Pooljuhtide juhtivust saab parandada kristalliseerumise ajal temasse väikeses koguses lisandainete viimise teel Aktseptor- vastuvõtja. Aktseptor omastab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. AKTSEPTORLISANDID (p-pooljuht) · Kasutatakse aktseptoreid (vastuvõtjaid). ·Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse nn augu, mis soojusliikumise toimel hakkab liikuma. 17.
valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 37 Lisandjuhtivus, lisandite liigid · Pooljuhtide juhtivuse iseloomu saab muuta sobivate lisandainete lisamisel kristallide kasvatamisel Lisades 4 väliselektroniga räni kristalli 5 väliselektroniga arseeni aatomeid, jääb osa arseeni elektrone sidemetest vabaks, moodustades juhtivuselektronid. Saadakse n- tüüpi pooljuht Kui lisandaines on elektrone vähem kui põhiaines, saadakse nn. Aukjuhtivusega pooljuht e. p tüüpi pooljuht 22.11.12 38 Lisandite skeemid 22.11.12 39
Avastati, et iga liik vajab mitte üksnes spetsiifilist sööta, vaid et kalade toit peab eri arenguetappidel olema erinev. Paljud vastsed saavad toituda vaid elusplanktonist, mida tuleb toota kasvanduste tingimustes ja kaitstuna mikroobide ja viituste eest. Nii noorkalade kui täiskasvanud isendite jaoks oli kuivgraanulite tootmise alustamine oluliseks edusammuks, kuid iga liigi jaoks tuli kindlaks määrata loomsete ja taimsete valkude, rasvade, mineraalsoolade, vitamiinide ja teiste lisandainete õige kogus, graanulite vorm ja toitmise sagedus… Kalade tervisliku seisundi osas olid oluliseks edusammuks uued kasutuselevõetud ravimid, mis andsid võimaluse võidelda kalade haigestumise vastu vaktsineerimise ja haiguste ennetamise teel. Need edusammud võimaldasid 1960. aastatel töötada esmalt Taanis, seejärel aga ka ülejäänud Euroopas välja meetodid vikerforelli tööstuslikuks intensiivkasvatamiseks. Tänapäeval on Euroopa
Vt. Joonis slaidil 45. Metallide vabad elektronid pole mitte ainult voolukandjad vaid ka toimetavad edukalt aines edasi soojusenergiat. Kuna elektronid dielektrikutes puuduvad, on need ka nii elektri- kui ka soojusisolaatorid. Metallid seevastu aga juhivad mõlemat ühtviisi hästi. Juhtivuse erijuhud ja mõjutamine. Lisandjuhtivus, doonorid ja aktseptorid. Pooljuhi juhtivust saab suurendada kristalliseerumise ajal temasse väikeses koguses lisandainete viimise teel. Viies germaaniumi (4 väliselektroni, neljavalentne) arseeni (5- valentne) aatomeid, jääb keemiliste sidemete moodustumisel 1 elektron üle ja saadakse valdavalt elektronjuhtivusega pooljuht e. n-tüüpi pooljuht. Elektrone loovutav lisand kannab nimetust "Doonor" andja. Kui pooljuht sisaldab lisandit, mille aatomitel on 1 väliselektron vähem kui põhiaine aatomitel, saame aukjuhtivusega pooljuhi, mida nimetatakse ka p- tüüpi pooljuhiks
Printsiibid: (Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n.t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp. g)koostis: kas elementide või ainete sisaldus, lisandainete sisaldused h) mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. 6) Aatom-keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil omadused. Elektron- negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul-lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil omadused
2. Värvus silmale nähtava spektri ulatuses. 3. Tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus. Vedelike korral: viskoosssus erine-vatel temperatuuridel, lahuste korral kontsentratsioon, pH jm. 4. Tihedus 5. Sulamistemperatuur, keemistemperatuur 6. Koostis: kas elementide aatomite või puhaste põhiaineteainete sisaldus ning lisandainete sisaldus, % 7. Mitmesugune info, nagu: tule- või plahvatusohtlikus, hügroskoopsus, hoidmistingimused, säilivusaeg, kokkusobivad ja kokkusobimatud ained, jm. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu ja näited: 1) on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid.
Seejärel toimub nende objektideks töötlemine tänu erinevatele vormimisprotsetuuridele. Neil võib olla erinev läbipaistvus, kõvadus, lõhn. Säilivuselt vananevad osa plaste väga kiiresti (eluiga alla 50 a) ning samuti eraldavad plastmaterjalid keskkonda kahjulikke ühendeid. Varem peeti plastmaterjale igaveseks, aga tegelikult on need küllalti kergesti kahjustuvad. Nad ei ole sugugi nii kauakestvad ja lagunemiskindlad. Üldised kahjustustunnused on lisandainete, lagunemisproduktide eraldumine, pinnakihi muutumine kleepuvaks, materjali kõverdumine, kooldumine, hapraks muutumine ja mõranemine.Plasti lagunemine algab kohe pärast materjali sünteesimist ning seda tugevdavad vormimisprotsessist materjalisse jäävad latentsed pinged. Lagunemist kiirendavad omakorda sellised keskkonnategurid nagu valgus, niiskus, õhuhapnik, soojust, bakterid, mehaanilised pinged.Kõige vastupidavamad on plastmaterjalid, mis sisaldavad ainult süsinikku
kaubanduslike ainete loetelus.(Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema. Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama. 1. agregaatolek n.t. 2.värvus 3. tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom 4.vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel 5.tihedus 6. sulamis-, keemistemperatuur 7. koostis: kas elementide või ainete sisaldus (%), lisandainete sisaldused 8. mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, hüdroskoopsus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jms.) 62. Ainete iseloomustamiseks antakse selle aine ohutuskaart, millel peavad olema alljärgnevad andmed: 1)identifitseerimine nimi, valmistaja nimi jm. 2)koostis keemiline koostis, CAS, EINEKS jt nr. 3)ohtlikkus omaduste kirjeldus jm vajalik 4)esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale 5)tegutsemine tulekahju korral
25oC) (tahke, vedel, gaas); värvus silmale nähtava spektri ulatuses; tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus. Vedelike korral: viskoosssus erinevatel temperatuuridel, lahuste korral kontsentratsioon, pH jm; tihedus; sulamistemperatuur, keemistemperatuur; koostis: kas elementide aatomite või puhaste põhiaineteainete sisaldus ning lisandainete sisaldus, %; mitmesugune info, nagu: tule- või plahvatusohtlikkus, hügroskoopsus, hoidmistingimused, säilivusaeg, kokkusobivad ja kokkusobimatud ained, jm. Sertifikaat on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid
ning peegelduvad paneeli tagumiselt peegelplaadilt vaatleja silma. Silm tajub iga peegeldunud kiirt, kui halli punkti. Elektroodide valikulisel pingestamisel ei teki rastri üksikutest punktidest valguse tagasipeegeldust ja neid tajutakse mustadena. Enamasti saadakse Vedelkristallpaneelidel must kujutis hallil foonil. Värviliste kujutiste tekitamiseks lisatakse vedelkristallidesse lisandeid. Lisandainete molekulid orienteeruvad seejuuresvedelkristallaine molekulidega paralleelselt. Sõltuvalt kasutatud lisandainest omandavad ergastamata vedelkristallid kindla värvuse. Vedelkristallide ergastamisel elektrivälja värvus kaob. Mitmevärviliste kujutiste tekitamiseks kasutatakse spetsiaalseid värvifiltreid. Ühe taolise seadme ehitus nähtub allolevalt jooniselt Värvivedelkristallpaneeli konstruktsioon:
Kui elektroodidele pole pinget rakendatud, tungivad välised valguskiired läbi kuvapaneeli elementide ning peegelduvad paneeli tagumiselt peegelplaadilt vaatleja silma. Silm tajub iga peegeldunud kiirt, kui halli punkti. Elektroodide valikulisel pingestamisel ei teki rastri üksikutest punktidest valguse tagasipeegeldust ja neid tajutakse mustadena. Enamasti saadakse vedelkristallpaneelidel must kujutis hallil foonil. Värviliste kujutiste tekitamiseks lisatakse vedelkristallidesse lisandeid. Lisandainete molekulid orienteeruvad seejuures vedelkristallaine molekulidega paralleelselt. Sõltuvalt kasutatud lisandainest omandavad ergastamata vedelkristallid kindla värvuse. Vedelkristallide ergastamisel elektriväljaga värvus kaob. Mitmevärviliste kujutiste tekitamiseks kasutatakse spetsiaalseid värvifiltreid. Vedelkristallpaneelide mõõdete vähendamiseks monteeritakse neid juhtivad elektroonikalülitused vahetult kuvapaneelile
annaabi.ee 
