2) teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine; 3) arest; 4) vabadusekaotus. (11) Peale põhikaristuse võib kohus mõista lisakaristusena riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist. (2) Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena. (3) Kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust. (4) Üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena. § 22 [kehtetu] § 23. Vabadusekaotus 4 (1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel vastavalt käesoleva koodeksi § 43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani.
salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine · loomapidamise õiguse äravõtmine · varaline karistus · väljasaatmine Kuritegude eest on võimalik mõista väga erinevaid karistusi. Kuritegude eest karistuse mõistmisel saab kohus valida, kas kohaldada kergemat või raskemat karistust, rahalist või vabaduskaotuslikku karistust ning kas kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust. Väärtegude puhul on asi lihtsam. Väärteo eest on karistuseks rahatrahv või arest (30 päeva). Rahatrahv ja rahaline karistus on tegelikult samad karistused. Erinevus tuleb sellest, et ühte ja sama asja tähistatakse kahe erineva mõistega. Rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus ja rahatrahv väärteo eest kohaldatav karistus. 15 Karistuse mõistmine
Arvestatakse, mis võib olla tema kuritöö motiiv jne.16 Karistust tuleb õigusmõistmisel individualiseerida. Selleks näeb karistusseadus ette erinevad karistuste liigid ning suurusmäärad lähtuvalt nii õigusest kui ka õiglusest. Karistused sõltuvad ka sellest kes on süüteo toime pannud: kas juriidiline või füüsiline isik. 5.2 Põhi- ja lisakaristused Ühe süüteo eest on võmalik määrata ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Karistuse määrajaks on kohus või kohtuväline menetleja. Selleks, et määrata rahaline karistus, kuni kuue kuuline vangistus või arest kandmisele ositi ehk mitmes osas, peavad olema väga mõjuvad põhjused. Näiteks rahalise karistuse ositi tasumise määramiseks mõjuv põhjus võib olla isiku kehv majanduslik seisukord. Füüsilisele isikule määratavad karistused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalise karistuse suurus võib olla 30-500 päevamäära
Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Karistust kergendavad asjaolud Seadus kergendab karistust kui muudab kuriteo väärteoks,alandab alam ja/või ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne. VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!! Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne. KarS kitsendas raskendavate asjaolde nimistikku:KrK s oli joobes olek raskendav asjaolu,selle pidi alati uurimise käigus kindlaks tegema,nüüd KarS is ei ole joove enam raskendavaks asjaoluks.(Joobes juhtimine joove on süüteo koosseis mitte asjaolu)
toimepanemisest; 5) õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul ja kohaldamisel lähtutakse karistusseadustiku eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistusest või väärteo eest ka muus seaduses ettenähtud karistusest. Kui kuriteo eest on sanktsioonis ette nähtud vangistusele alternatiivseid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmisel seda valikut kohtuotsuses põhistama. Kohus võib ühe süüteo eest kohaldada vaid ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Kohtul on õigus sanktsioonis ettenähtud karistusi kergendada, lähtudes koosseisusisestest (süüteo kirjelduses antud) või -välistest asjaoludest. Karistust võib kergendada süüteo toimepanemisel ettevaatamatusest (§ 13 lg 2), kaasaaitamisel (§ 22 lg 5), süüteo katse korral (§ 25 lg 6, § 2 lg 2), eksimuse korral õigusvastasust välistavas asjaolus (§ 31 lg 2), piiratud süüdivuse (§ 35), keelueksimuse (§ 39 lg 2) jms korral
Selline sanktsioon tuleb eelistatavalt ette näha materiaalses karistusõiguses LiiklS ja KarS sanktsioonisüsteemis; mõeldav, kuid vaieldav oleks selle ettenägemine haldusõigusliku meetmena VeaPS-s. 51 d) Kohustuslik nõustamine ei ole aga enam karistuse kandmise tingimus, vaid meenutab pigem lisakaristust. Selle lisamine lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisele kui põhikaristusele (KarS § 481) on mõeldav. Sel juhul tekib aga küsimus koolitusest keeldumise korral, sest juhtimisõigusest on ta juba põhikaristusega ilma jäetud. Õigus ei saa lubada olukorda, kus isik keeldub karistuse täitmisest ning sellele ei järgne mingit vastutust. Kõne alla tuleb kriminaalvastutus karistuse täitmisest kõrvalehoidmise (KarS § 329 alt 2) eest,
Ei ole kuritegu sooritanud. Tema suhtes kohaldatakse sundravi haiglas. See ei ole karistus, vaid meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahend. 53. Õiguserikkumise liigid. Süütegude liigid: 1) Kuritegu (delikt) - see on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu, tegevus/tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule ettenähtud rahaline (varaline) karistus või vangistus. Juriidilisele isikule on rahaline karistus või sundlõpetamine. (põhikaristused) Lisakaristust saab kohaldada lisaks põhikaristusele. Kuna on kõige raskem rikkumine, siis on kõigeraskemad karistused. 2) Väärtegu ehk haldusvastutus- see on karistusseadustiku vms seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilrikkumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahjutekitamises lepinguvälises suhtes. Nt lepin, kus üks on teisele võlgu ja ei maksa seda, siis on tsiviilõigusrikkumine Teine variant on nt
korduvalt või isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest või kasutades ametiseisundit. Erinevalt altkäemaksu võtmise ja – andmise karistustest kriminaalkoodeksis on karistusseadustikus vähendatud santsioonimäära kolme aasta võrra altkäemaksu vahendamise eest ning raskendavatel asjaoludel toimepandud süüteo karistusmäära koguni nelja aasta võrra. Lisakaristust, so ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist ei ole sätestatud kummaski seaduses, millest võib järeldada, et seadusandja on vahendamist pidanud väiksemaks kuriteoks, kui seda on altkäemaksu võtmine või – andmine. Samas ei selgu seaduseelnõu seletuskirjast, Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokollidest ega ka Riigikogu istungite stenogrammidest, mis
vähemalt selle toimepanemist piirata. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. Ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
o teo iseloomu ja laadi; o tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel; o vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 101 Õiguse alused o võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest; o õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus võib ühe süüteo eest kohaldada vaid ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud: o süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine; o kahju vabatahtlik hüvitamine; o süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; o süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; o süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
annaabi.ee 
