inimesed aitaksid kuradit. See leping seisneb selles, et kurat peab kõiki inimesi aitama ja olema inimeste vastu hea ja abivalmis. Kuradi abivalmidus on see, et kui kõik kutsuvad teda, tuleb kohe põrgust abivajaja juurde. Kuradiga teeksin veel sellise lepingu, kui ta ei täida käske siis ta peab andma mulle või teistele abivajajatele tänutäheks pool oma varandusest. Kui kurat ei pea sellest kinni, siis ta saab lisakaristusi. Lisakaristused on näiteks see, et kurat peab viima mind ja teisi abivajajaid oma riiki ja näitama oma riiki . Vajadusel kui kurat ei kuula sõna peab kurat andma oma riigi valitseja koha mulle või teistele abivajajatele, kes kutsuvad kuradit maa peale. Mina oleksin kuradi vastu abivalmis ja täidaksin vajadusel käske või teeneid, kui kurat palub minul kiiresti teha või teistel teha siis kõik peavad kuradit aitama. Kurat peab olema lahke ja näitama
,,staarretsidele" jalgrattamatku loodusesse, vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm.. Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel. Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda. Mina, tavaline inimene, küsin endalt milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada ühiskonda mõrtsukaid ja lastevägistajaid
karistusaja lõpuni või hetkeni, mil visatakse värav.Kui ühele mängijale määratakse samal ajal nii väike kui ka suur karistus, tuleb suurem kanda esimesena. Kui mängija ründab vastast küünarnukkidega või muul keelatud moel ning viimane kukub jääle, karistatakse toorutsejat tavaliselt 2-minutilise karistusajaga. Sama saatus tabab seda, kes lööb vastast hokikepi otsaga. Võistluse korraldaja võib pärast mängu lõppu läbi viia mis tahes mänguolukorra uurimise ja määrata lisakaristusi ka pärast mänguaja lõppemist. Keelatud on: mängida pea kohale tõstetud hokikepiga, ilmse kavatsusega lüüa vastast; panna vastasele jalga või keppi ette nii, et ta kukub; kukutada ennast otsa (teha „pukki”) sellele vastasele, kes ei valda litrit; toorutseda; vastast kätega jääle paisata; tõugata või lüüa vastast küünarnuki, rusika või jalaga (viimase puhul on karistuseks eemaldamine); paisata vastu poorti vastast, kelle valduses pole litrit; kukutada vastast, s
Kui tagajärg saabub või jääb ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist. 25. Karistuste liigid Kuritoe ees kohaldatavad karistused Rahaline karistus §44 Vangustus §45 Väärteo eest kohaldatavad karistused Rahatrahv Arest Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Lisakaristused (ettevõtluskeeld, tegutsemiskeeld, loomapidamise keeld, varaline karistus) Lisakaristusi võib mõista lisaks põhikaristusele Kohaldatakse ainult füüsilistele isikutele Tingimisi karistuse korral kantakse paralleelselt 26. Karistuse liitmise põhimõtted § 64 (1) Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. (2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud
u kohaldamisele nõuete kohaldatakse üheaegselt või enama sunnivahendi u mittetäitmise eest. sama rikkumise eest. hulgast, rakendades neist ri (Nt ..., karistatakse Kehtivas kar.sead. vaid ühte. Loob jä rahalise karistusega) puuduvad, kuid kohtul on võimaluse valida r õigus kohaldada efektiivseim gi lisakaristusi. sunnivahend. 3.4. ÕIGUSNORMIDE LIIGID Lk 48-50 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud, eristatakse a. seaduse norme- sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud b
• Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud
· Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta · Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) 15 · Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 29. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu kergem õigusrikkumine · Arest · Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu raskem õigusrikkumine · Vangistus · Rahaline karistus Põhikaritusele võib määrata lisakaristusi: I. Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) II. Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) ei ole käsitletud karistusena: · Asendustäitmine pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. · Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud
jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6).
Juriidiliste isikute puhul on karistuseks nende sundlõpetamine kohaldatakse sel juhul, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud süütegude toimepanemine. 2) haldusõigusrikkumised ehk väärteo toimepanemine. Selle eest on ette nähtud põhikaristuseks rahatrahv, seda 30 300 trahviühiku ulatuses; või siis hoopiski arest. Seda aga saab mõista ainult kohus ja saab mõista seda kuni 30 päeva ulatuses. On veel ka terve rida lisakaristusi, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes. Need on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimisõiguse ära võtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse ära võtmine, jahipidamise ja kalapüügi õiguse ära võtmine ning ka varaline karistus ja on ette nähtud ka võimalus väljasaatmiseks. Haldusõigusrikkumised on kas süüline tegu tahtlik või ettevaatamata, mis samuti väljendub tegevuses või tegevusetus.
Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Vastus: Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb
1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo 48 mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 111. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Karistusseadus kehtib ka väljaspool
annaabi.ee 
