sõltuva süsteemi, siis saab ühe neist alati avaldada teiste lineaarse kombinatsioonina: a = 1e1 + 2e2 + . . . + nen . (A) MÄRKUS. Kui e1, e2, . . . , en moodustavad baasi, siis kordajaid avaldises (A) nimetatakse vektori a KOORDINAATIDEKS selles baasis. Võime kirjutada: a = ( 1, 2, . . . , n ). (B) Ortonormeeritud baasi puhul nimetatakse koordinaate RISTKOORDI- NAATIDEKS. MÄRKUS. Kui lisaeeldusi pole tehtud, siis loetakse koordinaadid (B) alati ristkoordinaatideks. NÄITEID 1. Ühel sirgel asuvate vektorite hulk on 1-mõõtmeline vektorruum baasiga {e, e 0 }, sest ühel sirgel asuvad vektorid on kollineaarsed ja avalduvad kujul a = e. Siinjuures e 0 ja avaldis a e = 0 on mittetriviaalne lineaarne kombinatsioon vektoritest a ja e. Vektoril a on üks koordinaat, mida võib tähistada kujul a = (). 2
sõltuva süsteemi, siis saab ühe neist alati avaldada teiste lineaarse kombinatsioonina: a = 1e1 + 2e2 + . . . + nen . (A) MÄRKUS. Kui e1, e2, . . . , en moodustavad baasi, siis kordajaid avaldises (A) nimetatakse vektori a KOORDINAATIDEKS selles baasis. Võime kirjutada: a = ( 1, 2, . . . , n ). (B) Ortonormeeritud baasi puhul nimetatakse koordinaate RISTKOORDI- NAATIDEKS. MÄRKUS. Kui lisaeeldusi pole tehtud, siis loetakse koordinaadid (B) alati ristkoordinaatideks. NÄITEID 1. Ühel sirgel asuvate vektorite hulk on 1-mõõtmeline vektorruum baasiga {e, e 0 }, sest ühel sirgel asuvad vektorid on kollineaarsed ja avalduvad kujul a = e. Siinjuures e 0 ja avaldis a e = 0 on mittetriviaalne lineaarne kombinatsioon vektoritest a ja e. Vektoril a on üks koordinaat, mida võib tähistada kujul a = (). 2
Põhiõigusele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb läbida kõik põhiõiguste struktuuri all esitatud mõttekäigud, iseäranis tuvastada seaduse proportsionaalsus. 3.2. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused Lihtne seaduse reservatsioon ei lisa midagi üldistele põhiseaduse poolt esitatavatele õiguspärasuse nõuetele. Lihtne seaduse reservatsioon ütleb vaid, et põhiõigust tohib piirata ja ei midagi enamat. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid sisaldavad seevastu lisaeeldusi, millele piirang peab vastama. Seejuures tuleb eristada formaalõiguslikke lisaeeldusi ja materiaalõiguslikke lisaeeldusi. Seejuures on enamus lisaeeldustest materiaalsed. Formaalne lisaeeldus sisaldub näiteks põhiseaduse §-s 43 lause 2, mis seab posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladuse piirangu muude eelduste kõrval sõltuvusse kohtu loast. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid sisalduvad põhiseaduse §-des 20 lg 2; 21 lg 1 l
Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust
Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. Formaalne nõue - tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele
lisanõuded, et kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus on tugevamini tagatud. Seejuures tuleb eristada formaalõiguslikke ja materiaalõiguslikke lisanõudeid. Formaalseteks erinõueteks on välisleping ja Vabariigi Valitsuse otsus (§ 36 lg 2), kohtu luba (§ 43 teine lause) ning kohtulahend (§ 48 lg 4). Sääraseid nõudeid tuleb arvestada põhiõiguse riive formaalse PS-le vastavuse tuvastamisel. Enamik lisaeeldusi on materiaalse iseloomuga. Materiaalsed lisanõuded moodustavad põhjuste kataloogi, millest peab seadusandja lähtuma vastava põhiõiguse piiramisel. Kvalifitseeritud piiriklauslid sisalduvad § 20 lg-s 2, § 21 lg 1 kolmandas lauses, § 24 lg 3 teises lauses, § 29 lg-s 2, § 34 teises lauses, § 35 teises lauses, § 43 teises lauses, § 44 lg 3 teises lauses, § 45 lg 1 kolmandas lauses ja § 48 lg-s 2. Kvalifitseeritud piiriklausel sisaldub ka §-s 58, mis lubab
Põhiõigusele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb läbida kõik põhiõiguste struktuuri all esitatud mõttekäigud, iseäranis tuvastada seaduse proportsionaalsus. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-Lihtne seaduse reservatsioon ei lisa midagi üldistele põhiseaduse poolt esitatavatele õiguspärasuse nõuetele. Lihtne seaduse reservatsioon ütleb vaid, et põhiõigust tohib piirata ja ei midagi enamat. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid sisaldavad seevastu lisaeeldusi, millele piirang peab vastama. Seejuures tuleb eristada formaalõiguslikke lisaeeldusi ja materiaalõiguslikke lisaeeldusi. Seejuures on enamus lisaeeldustest materiaalsed. Formaalne lisaeeldus sisaldub näiteks põhiseaduse §-s 43 lause 2, mis seab posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladuse piirangu muude eelduste kõrval sõltuvusse kohtu loast. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid sisalduvad põhiseaduse §-des 20 lg 2; 21 lg 1 l
puudub. 3.Realistlike testimissitatsioonide komplekssus (102-105). Falsifikatsionismi raskus realistlikus testsituatsioonis. Realistlik teaduslik teooria koosneb ju üldiste otsustuste kogumist, mitte aga üksikust väitest nagu „kõik luiged on valged.“. Lisaks kui teooriat tuleb katselisel teel kontrollida, kaasatakse testimisse rohkem kui ainult need otsustused, mis moodustavad antud teooria. Teoorias tuleks kasutada lisaeeldusi, kirjeldada algtingimusi, kujutleda paikapidavust jne (102). Võime jõuda väära katseni vms ja see näitab, et: teooriat pole võimalik lõplikult falsifitseerida, sest ei saa välistada võimalust, et eksliku ennustuse põhjustas mingi osa komplekssest testsituatsioonist, mis ei puudutanud kontrollitavat teooriat. Näide astronoomia ajaloost lk – 3 näidet kokku 103. 4.Falsifikatsionismi ebaadekvaatsus ajaloolisel taustal (105-107). Kui oleksid
..a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena
liikumisest jne. temperatuur polnud muud kui molekulide liikumise teatud omadus. Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate. Teooria T on redutseeritav teooriale T*, kui T on loogiliselt tuletatav T*st ja sillaseadustest. Sillaseadused. Kui teooria T on taandatav teooriale T*, siis peab iga T primitiivse predikaadi M jaoks leiduma sillaseadus kujul M ↔ N, mis esitab M’ga sama ekstensiooniga predikaadi N teoorias T*.
annaabi.ee 
