............4 Eesti lipu heraldiline kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu tehniline kirjeldus......................................................................................4 EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA.....................................................5 Eesti lipu heiskamine.....................................................................................................5 Eesti lipupäevad.........................................................................................................5 Lipu heiskamine........................................................................................................6 Lipumasti paigutus, pikkus........................................................................................7 Leinalipu heiskamine.................................................................................................7
....Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus...................................................................7 4.1 Rahvuslill....................
Kui lipp jääb lehvima pimedal ajal, peab see olema valgustatud. Hea kombe kohaselt ei peaks lipumast kunagi tühjalt seisma. Päevadel, kui lippu ei heisata, võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel: Lipupäevad on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev emadepäev; 6) 9. mai Euroopa päev; 7) 4
...... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele............................................................................................ 6 3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel..................................................................6 3.3. Lipu heiskamine lipupäevadel......................................................................................7 3.4. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine................................................................7 4. lipupäevad........................................................................................................................... 8 5. eesti lipu kasutamine laualipuna....................................................................................... 10 6. lipu hävitamine..................................................................................................................11 7. Riigivapi kasutamine..........................................................................................
ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. TAVAD JA KOMBED PÜHAD SOOMES Soomes tähistatakse aasta jooksul mitmeid pühi ja tähtpäevi ning osad neist on samad, mis Eestis. Mõned tähtpäevad on puhkepäevad, mõned mitte. Lipupäevad, ehk päevad, mil heisatakse Soome lipp, on jagatud riiklikeks ja kokkuleppelisteks lipupäevadeks. Riiklikel lipupäevadel peavad riigiasutused seaduse järgi lipu heiskama. Kokkuleppelistel lipupäevadel ei ole lipu heiskamine kohustuslik, vaid soovituslik. Peale selle võib igaüks mis tahes päeval lipu heisata. Ka saamidel ja ahvenamaalastel on oma lipupäevad. Selles loetelus on kirjas siiski ainult üldised Soome tähtpäevad, erandiks on saami rahvuspäev (6. veebruar).
Välisriigi või riikide lipud saab paigutada ka nii, et Eesti lipud on lipurivi kummaski otsas. Riigilippudele järgnevad rahvusvaheliste organisatsioonide, Eesti maakondade, omavalitsuste, asutuste, organisatsioonide ja perekondade lipud eestikeelsete nimede tähestikulises järjekorras. Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või -mastidesse ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega. 2.2.2 Lipupäevad Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. Lipupäevad on: · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; · 2
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesk...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14 ...
Kirjalikud kutsed. Riietumine range. Pakutkse alkoholi. 10) Solaleivapidu 11) Aiapidu kulalised tel teel. Peo peremees ja perenaine. 12) Õhtusöök - tavaliselt pärast 21.00 13) Ärilõunad ja õhtusöögid Ärilõunad 13 ja 15.00 vahel, õhtusöögid 19.00-20.00. Arve saab tasuja. Riiklikud ja kristlikud pühad Rahvuspüha, mis on puhkepäev: 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipüha ja puhkepäev Eesti lipupäevad 1. jaanuar - uusaasta; 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute suur reede; mälestuspäev; ülestõusmispühade 1. püha; 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 1. mai - kevadpüha; 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi nelipühade 1. püha; aastapäev; 23. juuni - võidupüha; 14. märts emakeelepäev; 24
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn..........
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
Presidendi lipp on ka presidendi autol Presidendi marsi kasutamise kord ei ole täpselt reguleeritud Riigipitsatit haldab riigisekretär Eesti lipp 2005. aasta lipuseaduse alusel on igaühel õigus heisata lipp kõigil päevadel aastas Kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: 24.02. - Eesti Vabariigi aastapäev 23.06. - Võidupüha 20.08. - taasiseseisvumispäev Täpsemalt vt Eesti lipu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/882755 Eesti lipp Ülejäänud lipupäevad: 03.01. - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 02.02. - Tartu rahulepingu aastapäev 14.03. - emakeelepäev mai teine pühapäev- emadepäev 09.05. - Euroopa päev 04.06. - Eesti lipu päev 14.06. - leinapäev 24.06. - jaanipäev 01.09. - teadmistepäev novembri teine pühapäev isadepäev valimispäevad Eesti lipp ja teised lipud Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, siis asetatakse Eesti lipp kõige auväärsemale kohale
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
