Monitooring: · Õige suurusega mansett NIBP korral. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Regionaalanesteesia: · Võimalusel eelistada regionaalanesteesiat · Sedatsioon minimaalne · Erivajadus (pikemad nõelad, UH). · Blokaadi järgne hüpotensioon võib olla tavapärasest problemaatilisem. · Epiduraalselt 20-25% vähem ravimeid, kuna epiduraalselt palju rasvkudet. · Spinaalanesteesia ettearvamatu blokaadi kõrguse arenemise suhtes. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Üldanesteesia: · Lipofiilsete (rasvlahustuvad) ravimite (barbituraadid, bensodiasepiinid) jaotusruumala oluliselt suurenenud. · Hüdrofiilsete ravimite jaotusala jääb samaks. · Ravimite annused peavad olema korrigeeritud, kuna lihasmass, veremaht ja SMM on muutunud. · Induktsioon PEEP 10CM H2O. Hingamisreziim IBW 6-8 ml/kg, PEEP 10-15 cm H2O. · Desfluraan või sevofluraan sobib, mitte kunagi isofluraan. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Ravimid: ANESTEESIA ISEÄRASUSED KÜSIMUSED?
Mürgiste ainetega määrdumine ning imendumine on ohtlik nii taimedele endale, kui ka neist toituvatele loomadele. - Linnud Merelindudele on naftaga kokkupuutumine eriti ohtlik, kuna väiksemadki õlikogused võivad põhjustada linnu alajahtumise, uppumise, nälga suremise või õlimürgituse. Oht on kõige suurem kaldaäärsetele isenditele ning lindude pesitsus ja puhkealadele. Linnusulestiku veekindluse tagab lipiidne kaitsekiht, mis on tundlik lipofiilsete saasteainetega määrdumisel. Selle tulemusena kahjustub lindude sulgkate, mis hoiab kehasoojust. Õliga määrdumisel piisab vaid paarist naftapiisast, et sulgedevaheline õhk asenduks veega. Seeläbi hakkab linnu keha kiiresti jahtuma, muutudes raskemaks ning vajudes sügavamale vette. - Mereimetajad Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal. Peamiselt mõjutab naftaga määrdumine noori isendeid, kuna nende karvkate ei ole veel piisavalt arenenud ja soojapidav.
(Loodusesõber 1/2004) 3. Naftareostuse mõju elusloodusele 3.1 Linnud Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. Just tänu sellele veelindude suled ei märgu üldtuntud on ju väljend "justkui hane selga vesi". Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime. Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni. Juba pisikesegi ava tekkimisel veekindlasse väliskihti tungib vesi sulestikku. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ja
Elusolendeile võivad toornafta ja naftasaadused olla otseselt surmavad või siis takistada ainevahetust või rakusiseseid protsesse. Naftareostuse mõju lindudele. Naftareostusega kokkupuutel hävib lindude looduslik lipiidne kaitsekiht. Tänu sellele kaitsekihile lindude suled ei märgu. Lindude sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt
dikloroetaan, kloroform, heksakloroetaan) amiinid pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid · Metallid metallorgaanilised ühendid · Elavhõbe (Hg) kahjustab neerusid, seedetrakti, · Lipofiilsete omadustega südameveresoonkonda ja närvisüsteemi; · kõrge toksilisusega kantserogeen. CH3-Hg · Võivad muuta valkude koostist · Plii (Pb) nt röövikute mürk aianduses. Mõju · Rikuvad ensüümide tööd punaste vereliblede sünteesi inhibeerimine, neerude
ksenobiootikumid siseneda kolme põhivärava seedetrakti, kopsude ja naha kaudu. Lisaks veel süstimise teel intravenoosselt või parenteraalselt. Kuna enamik võõraineid, sealhulgas toksilisi, siseneb suu kaudu, on just magu ja sooled toksikoloogias eriti tähtsad väravad, kus avaldub ka nende ainete esmane mõju organismile. Perkutaanne ehk naha kaudu sisenemine on oluline orgaaniliste solventide, detergentide jt. rasvlahustuvate e. lipofiilsete vedelike korral, mis rasvade ekstraheerimise e. lahustamise tõttu nahast võivad põhjustada nahaärritust ja dermatiiti. Seedetrakt · Suuõõne ning sellega ühendatud seedetrakti (söögitoru, magu, peen-, jäme-, pärasool) kaudu siseneb organismi hulgaliselt erinevaid toidus olevaid aineid, sealhulgas toksikante ning ravimeid. Seedetrakt on väga oluliseks võõrainete imendumise paigaks.
Rasvad Rasvatilkasid (lipid bodies) koguvad vähesed bakterid: Actinomyces, Arthrobacter, Mycobacterium, Nocardia, Rhodococcus (kõige enam uuritud Rhodococcus opacus'el, kellel seda rakkudes kuni 80% kuivainest), Acinetobacter. Enamus rasva koguvatest bakteritest on aktinobakterid. Polühüdroksüalkanoaadid e. PHA (sealhulgas polü--OH-butüraat) Need ained paiknevad graanulitena tsütoplasmas (viimasel ajal arvatakse, et võivad ka periplasmas olla), kus neid saab tuvastada lipofiilsete värvidega (näiteks sudaanmust), kuna graanulit katab lipiide sisaldav membraan. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest.
Rasvad Rasvatilkasid (lipid bodies) koguvad vähesed bakterid: Actinomyces, Arthrobacter, Mycobacterium, Nocardia, Rhodococcus (kõige enam uuritud Rhodococcus opacus'el, kellel seda rakkudes kuni 80% kuivainest), Acinetobacter. Enamus rasva koguvatest bakteritest on aktinobakterid. Polühüdroksüalkanoaadid e. PHA (sealhulgas polü- -OH-butüraat) Need ained paiknevad graanulitena tsütoplasmas (viimasel ajal arvatakse, et võivad ka periplasmas olla), kus neid saab tuvastada lipofiilsete värvidega (näiteks sudaanmust), kuna graanulit katab lipiide sisaldav membraan. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk
maks; - ~8% - maks - vase sidumine; - ~12% - maks - raua, vase trantsport, lipiidide polüsahhariidide sidumine, suguhormoone siduv globuliin; (tõus- põletikud jm.haigused ) - ~16% - lümfikude - immuunglobuliin, aglutiniidid; Fibrinogeenid - ~4% - maks - vere hüübimine. Trantspordifunktsioon seisneb paljud väikemolekulaarsed ained seotakse spetsiifiliste plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5)
seedetrakti, kopsude ja naha kaudu. Lisaks veel süstimise teel intravenoosselt või parenteraalselt. Kuna enamik võõraineid, sealhulgas toksilisi, siseneb organismi suu kaudu, on just magu ja sooled toksikoloogias eriti tähtsad väravad, kus avaldub ka nende ainete esmane mõju organismile. Nahk on selles suhtes kõige väiksema tähtsusega. Perkutaanne ehk naha kaudu sisenemine on oluline orgaaniliste solventide, detergentide jt. rasvlahustuvate e. lipofiilsete vedelike korral, mis rasvade ekstraheerimise e. lahustamise tõttu nahast võivad põhjustada nahaärritust ja dermatiiti. Seedetrakt Suuõõne ning sellega ühendatud seedetrakti (söögitoru, magu, peen-, jäme-, pärasool) kaudu siseneb organismi hulgaliselt erinevaid toidus olevaid aineid, sealhulgas toksikante ning ravimeid. Seedetrakt on väga oluliseks võõrainete imendumise paigaks. Tugevasti lipofiilsed ained, millel
(hargnemata ahel, -1,4-sidemed monomeeride vahel, joodiga värvub siniseks). Tärklist koguvad varuks näiteks Acetobacter ja Neisseria. Mikroobidel võib varuaineks olla ka glükogeen (glükoosi hargnenud polümeer, annab joodiga pruunika värvi). Glükogeeni esineb bakteritel sagedamini kui tärklist. Klostriididel on tärklisesarnane varuaine granuloos, mis joodiga värvub sinakasmustaks. Rasvad ja polühüdroksüalknoaadid (PHA)- rasva ja PHA tilgakesi saab tuvastada lipofiilsete värvidega (terakesi ümbritsevas membraanis on fosfolipiide. Rasvu koguvad vähesed bakterid, peamiselt perekonnast Actinobacter: Actinomyces, Arthrobacter, Mycobacterium, Nocardia, Rhodococcus (kõige enam uuritud Rhodococcus opacus'el, kellel seda rakkudes kuni 80% kuivainest), Acinetobacter. Polü--hüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahel seotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. Enamlevinuim PHA on polü--OH-võihape
~8% - maks - vase sidumine; - ~12% - maks - raua, vase trantsport, lipiidide polüsahhariidide sidumine, suguhormoone siduv globuliin; (tõus- põletikud jm.haigused ) - ~16% - lümfikude - immuunglobuliin, aglutiniidid; Fibrinogeenid - ~4% - maks - vere hüübimine. Trantspordifunktsioon seisneb paljud väikemolekulaarsed ained seotakse spetsiifiliste plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine,