valatud. See oli nagu õrn-õhk suudlus mu põskedele. Mul oli tõsiselt hea meel kuulda, et sa Kõrbojale olid tulnud. Jaanipäeval, ühtlasi su sünnipäeval oli nii uskumatult hea sinuga järve keskele sõuda. Ma väärtustasin ka neid vaikusehetki. Kuid veel toredam oli sinuga lihtsalt vestelda ning muljetada. Mul tõepoolest olid suured plaanid Katku talu osas ja kui küsisid veel mida teeksin Kõrboja talus kui oleksin selle peremees, siis mõtted liikusid linnutiivul. Mul on kahju, et ma poolpimedaks jäin ning oma parema käe vigastasin. Ma ei suutnud oma plaane ega unistusi ellu viia. Miks, sa mu arm, varem ei rääkinud, et mind Kõrboja peremeheks soovid? Meie elu keerdkäigud oleksid võib-olla teisiti läinud. Anna mulle andeks, mu Anna. Vigasena ja haavatuna ei oleks saanud minust mingit peremeest. Sina oleksid vajanud tervet, täismõistuse ja hea tervise juures peremeest, kes sind toetab ja Kõrboja elu edukalt edasi viib
asutused. Hakkati rohkem pakkuma teenuseid, kus inimesed said niisama puhata ja lõõgastuda. Ehitati uusi Spa-sid ja alustati laevakruiisidega nii Soome kui ka Rootsi vahelt.Tänava pilti tulid reisibüroosildikesed ning pakuti uutes restoranides teiste riikide toite ja hõrgutisi . Inimestel oli võimalik pühendada oma aega ka nüüd iseendale mis kahtlemata teeb enestunde paremaks ja meeleolu heaks. Seoses infoajastu tugeva pealetungiga kiirenes elektroonika areng kui linnutiivul. Ka meile, maarahvale, pakkus huvi arvutite ja mobiilide esiletõus. Inimesed asusid soetama endale igasugu vidinaid mis nende elu lihtsustasid ja rutiinist päästsid. Peagi oli pea igas kodus arvuti, mille tagant võis leida näiteks perepoja pühendunud näo sõjamängu või isa koos kohvitassiga hommikusi uudiseid lugemast. Inimestel oli kõik kättesaadvam ja lihtsam. Erinevate kaupadega kaasnes mitmekesisus ja värvikirev elu. Kaupad soetamisest võis
PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi
kaasaelajaid rõõmustama enda kordaminekute üle. Sportlase jaoks on kõige valusam aeg see, kui ta kaotab kaasvõistlejale sekundi või lausa mõne sajandikuga. Kuid nagu me teame, iga kaotus on küll raske, kuid aeg aitab sellest üle ja tugevamaks saada. Aeg on üks kummaline vigur, kui vaja et ta kiiresti möödub, siis tunduvad ta minutid justkui sõiduteed ületav tigu. Tegeledes tegevusega, mis sulle rõõmu pakub ja meeldib, siis aeg lendab kui linnutiivul ja ei pane tähelegi, kui juba peab lahkuma. Sama olukorda tunneb tavaliselt koolis tundides olles, eriti aeglaselt lähevad tunnid, mis huvi ei paku, näiteks ajalugu, selles tunnis lausa loed sekundeid ja ootad kella helisemist. Kuid on ka selliseid tunde, kuhu lähed rõõmuga sest tead, et see tund läheb kiiresti, sest seal õpitu on põnev või siis saab klassikaaslastega toredatel teemadel räägitud ja kõvasti naerdud. Üks selliseid tunde on näiteks matemaatika.
Meenub ,,Pealtnägija", kus üle kolmekümne aastased täiselujõus mehed sõitsid pealinna, et kohtuda kaheteist aastase tüdrukuga, hoolimata, et tüdruk korduvalt korrutas, et ta on algklassi õpilane. Loomulikult oli see ajakirjanduslik eksperiment, aga näitas tõsiasja, et Eestil on suuri probleeme netipervertidega. Laste ärakasutamist näen kõige suurema internetiprobleemina, mille vastu tuleb ja peab väga järjepidevalt võitlema. Teisena meenub internetis raisatud aeg, see kaob kui linnutiivul ja kasutegur on põhimõtteliselt null. Minu lapsepõlves oli internet juba suurelt kanda kinnitanud, aga sellegi poolest, ei olnud mul sellises eas sinna asja. Usun, et võitsin sellest palju rohkem, kui tänapäeva lapsed, kes oma virtuaalsete sõpradega lihtsalt aega surnuks löövad. Eelnevalt tõin välja ühe suurima probleemi, mida virtuaalmaailm meile pakub, kuid siiski ei mõista ma internetti hukka. Pigem mõistan hukka vanemaid, kellel laste jaoks aega ei ole ja
Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8. Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk 9. Teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus, Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie
Üks ja ainus küsimus on pannud liikuma väikese lumepalli kõrgel jäämäetipust, kasvades ainult suuremaks. Vastuseid on saadud seinast-seina, kuid seda ühte ja sobivat ei tundugi justkui olevat. Kuid milleks või kellele on vaja seda üldse teada? Elu võrreldakse lillega. Kasta ja hoolitse tema eest nii palju kui võimalik, kuid lõpuks, närtsib ta ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib olla on see saatus, mis määrab meie tuleviku. Kas homme ootab meid ees surm või eluarmastus, seda
,,Huvitav, mis loom see iseloom küll on?", mõtlesin siis. Nende aastate sisse jäi ka üks väga huvitav sündmus: mind viidi teiste omasuguste juurde. See oli ülimalt tore, sest kodune maailm hakkaski end juba ammendama. Uutest tuttavatest said head kaaslased ja paljud neist on hetkel täpselt samas situatsioonis kui mina: kirjutavad usinalt kirjandit, mille tähtsus edaspidiseks eluks on väga suur. Kogu kooliaeg möödus justkui linnutiivul. Õppisin palju. Algselt küll ema või õpetajate käsul, ent peagi ka enda jaoks, sest nii huvitav oli ju teadmisi juurde saada, silmaringi avardada ja üleüldse areneda ning tunda, et isiksus sügaval sisimas hakkab jõudsalt pead tõstma. Olles uue ajastu lävepakul, on tunne, et üks etapp hakkab jääma seljataha, kuid alles nüüd algab see tõeline elu oma koha otsimine, tõeliste väärtuste lahtimõtestamine, jälje jätmine tulevastele generatsioonidele
elus teha save game või alustada kõike algusest. Sellepärast öeldaksegi, et kui sa tahad midagi teha, siis tee seda kohe, sest homme võib olla liiga hilja. Tuleks lõpetada raiskamine elu inimeste peale, kes sinust ei hooli, ja unustada küsimused, millel pole vastuseid. Milleks on vaja esitada küsimus, mis on elu mõte? Leidmata vastust, võib jäädagi selle üle juurdlema ja elu lendab sinust linnutiivul mööda. ühel päeval kui sa sellest unest ärkad, siis avastad, et su elu on läbi, sa ei ole midagi teinud, mida meenutada või halvimal juhul leiad selle mõtte enda jaoks liiga hilja. Sa avastad selle, siis õige aeg on. Võid leida, et sinu elu mõte oleks perekond, väike paradiis, armastava abikaasa ja lastega, hea töö ja õnn. Sa tahaksid tagasi neid aegu, kui olid veel noor ja kõik uksed olid avatud. Kes teab, võib-olla
suudab lennata kõrgemalt kui ükski lind seda teha suudab. Sinna sisse mahub sadu inimesi kellel on vaja rännata suuri vahemaid. See imemasin toimetab nad linnuteel ülikiiresti oma sihtkohta. Faust: Enneolematu! Ma ei suuda uskuda ühtegi sõna mida sa va kurinahk suust välja ajad! Ma tahan sellist masinat oma silmaga näha. Ainult siis suudan ma uskuda. Toimeta mind ühele sellisele imemasinale ja täida mu unistus milleks on linnutiivul lennata üle maa. Mefistofeles: Täidan oma isanda käske suurima heameelega. [Faust ja Mefistofeles ilmuvad Tallinna lennuväljale kus Mefistofeles tutvustab Faustile lennukit.] Faust: (kahtlustavalt mõeldes) Ma ei suuda uskuda, et üks selline rauahunnik suudab lennata lindudega! (Mefistofelesele) Tiivad on tal küll olemas nagu linnul, aga see on puhas hullus! Oled mind ninapidi vedanud? Mefistofeles: Üldsegi mitte. Kui te mind ei usu, siis tarvitseb teil kõigest end ringi pöörata.
Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" LUULENÄITED veereva elu ragin kõik ikka igavikku puutrepi tuttav nagin ma kohtan päkapikku männimetsas homme kell kolmveerand 12 ja meil on kena komme suudelda teineteist puude tüved on soojad soe on päkapikk kusagil on looja miski on igavik (,,Detsember") POJAGA RESTORANIS istun jälle restoranis toolil külm on sõbrad elu garderoob sel zeleel on liikumatud silmad mida kelner linnutiivul toob kanakotlet laseb välja rasva kuskil kaugel mõrtsuk laseb verd kallis poeg sa ruttu suureks kasva näed Pariisi Kairot Surnumerd palun arve meil on muidki käike pole tarvis tänan mis te nüüd kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd ära solva kodanikke sigu siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust
mis siis rääkida veel põrsastest läbi seinte venna paksu naha pole kuulda meie kaebehäält meil on külm ja kurb ja väga paha aga vend ei lükka tekki päält vend ei tule vend on uhkeks läinud talle maja tähtsam kui kõik muu sellist siga pole me veel näinud öelda vend ta kohta tõrgub suu 8 POJAGA RESTORANIS istun jälle restoranis toolil külm on sõbrad elu garderoob sel zeleel on liikumatud silmad mida kelner linnutiivul toob kanakotlet laseb välja rasva kuskil kaugel mõrtsuk laseb verd kallis poeg sa ruttu suureks kasva näed Pariisi Kairot Surnumerd palun arve meil on muidki käike pole tarvis tänan mis te nüüd kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd ära solva kodanikke sigu siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust
Peet Vallak "Elu nullpunkt" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" Peet Vallaku novelle lugedes liigub aeg linnutiivul. Tema kirjastiil on kergest hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks
viina ja pasteeti, kui mees süüa nõuab, ja mõisnik selle eest tasuks maha lastakse. Mõisnik ise joodab Mandzuuria-mehe täis, see haarab relva ja laseb nagu muuseas mõisniku maha. Sellise hoiakuga, et ups, valesti läks. See oli hästi stseeni moodi filmist ,,Pulp Fiction", kus Travolta tegelane laseb niisama relvaga vehkides ja midagi seletades, nagu möödaminnes maha ühe kuti, kes istus auto tagaistmel. Kõigi lavastuste kohta võib öelda, et aeg läks neid vaadates nagu linnutiivul. Mitte kordagi ei hakanud igav ega tulnud mõtet, et võiks juba lõpetama hakata. Pigem isegi vastupidi, oli natuke kahju, et nii ruttu otsa sai. Kuigi ma rõõmustasin alati, kui tekkis võimalus ennast liigutada, oli iga etenduse lõppedes selline tunne, et see võiks olla lihtsalt vaheaeg, mitte veel päris lõpp. Lavastuses jäi arusaamatuks Kristi haiguse teema. Ratasepp tiris omale ümberkeritud
hoopis ära jätta, ooperile teine pealkiri valida jms. Majanduslikel kaalutlustel liitus valitsuse "silma ja kõrva" arulagedate nõudmistega ka Naapoli teatri direktsioon. Verdi vaidles esitatud absurdsustele ägedalt vastu, jätkates kindla- meelset võitlust ka siis, kui teater temalt 50 000 tukati suuruse summa kahjutasuks nõudis ning koguni vanglakaristus ähvardama kippus. Skandaalne lugu levis linnutiivul, protsessi käiku jälgivad naapollased imetlesid kuulsa maestro visadust ning võtsid teda tänavail vastu hüüetega "Viva Verdi!." Sageli võis neid sõnu ka majaseintelt ja müüridelt lugeda. Et rahva hulgas vallapääsnud nördimusele piiri panna, tehti Verdile ettepanek Naapolist lahkuda ning teatrile tekitatud kahjum järgmisel aastal uue ooperiga hüvitada. Verdi uudisteose lavastamiskeeld kutsus esile hukkamõistu kogu Itaalias.
✄ ✂象形 ✁Kujutab lendavaid linde. Luu- ja pronkskirjas m¨ark ei esine. T¨ahistab mitte ainult lendavaid linde, vaid k˜oike, mis lendab v˜oi kiiresti liigub. 議類 ⇒蜚 参考 ⇒排 参考 ⇒拂 1 taevas (tiibade abil) lendama nema 2 lenneldes minema, kiiresti edasi mi- 3 linnutiivul, kiiresti 機 ¨ OKE LO ¨ 16 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 101 362 258 ✄ き しゅうしょく
annaabi.ee 
