puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument. -) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi. -) Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt: toitumissuhetest. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Fotoperiodism on organismide reageerimine öö ja päeva pikkusele.
(CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Kommensalism organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. Saprofaag kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. Litosfäär e
mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75) Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader, 2008). Kõikidel kakuliikidel on valged munad. Tõenäoliselt pole hämaras pesaõõnsuses munadel kaitsevärvust väga vaja
mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism - organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga surnud orgaanilisest ainest. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 26. Litosfäär Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest (mis koosneb mitmesuguste
20. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 21. Kliimaks - Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus), mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 22. Kommensalism organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 23. Saprofaag kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. 24. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus on madalate dooside toksiliste ainete pikaajaline mõju, mille nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, kas siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 25. Litosfäär- maakoore ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, mis on liigendatud laamadeks
ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. - Amensalism selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. - Parasitism (A- parasiit) Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus. - Kommensalism (Akommensaal) on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades - Kisklus (A- kiskja) kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. - Sümbioos (mutualism) on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks, mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja
12. Kooselavate liikide vahelised suhted. 1. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. (nt mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.) 2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. (Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.) 3. Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. (Näiteks paeluss koera soolestikus.) 4. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid
Liikide arv: umbes 2000, Eestis ligi 30 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Kõdutäilised Psocoptera Väikesed (1-10 mm), keskmise saledusega, pikkade niitjate tundlatega putukad. Esinevad haukamissuised. Osa liike kilejate, harvade soomustega kaetud tiibadega, osa tiibadeta. Elavad varjatult mitmesugustes elupaikades. Osa kõdutäisid elab taimestikus, osa tolmus ja prahis, sealhulgas ka hoonetes, raamatukogudes ja muuseumides ja linnupesades. Kõigetoidulised, kes enamasti toituvad seenehüüfidest. Mõnel juhul osutuvad inimesele tülikateks kaaslasteks, kuna närivad raamatuid ja rikuvad toiduvarusid (kannavad neile hallitusseente eoseid). Raamatutäi Liposcelis divinatorius elab valdavalt raamatute vahel (toitub köite liimist) ning võib tekitada kellatiksumisele sarnast heli "surmakell". Teine tavalisem liik on tolmutäi Trogium pulsatorium. Liikide arv: 1000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966
lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö. Lepatriinude värvus on hoiatusvärvus. Talvituvad peamiselt valmikuna
Veelutikalistest on tuntud sõudurlased. Saleda, veidi lamendunud kehaga, seljapoolelt mustad, kõhupoolelt heledad putukad. Toituvad veetaimedel. Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur. Vesijooksiklased on vee pindkilel kohatavad röövtoidulised lutikad. Verelutiklased on laia ja väga õhukese kehaga lühikeste tiivajädemetega verdimevad ektoparasiidid. Elavad loomade urgudes ja linnupesades. Tuntud inimese parasiit on voodilutikas. Kilplutiklased on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike (scutellum) on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas, metsamarjadel on tavaline marjalutikas. 58. Liuskurid e. vesijooksikud jooksevad veepinnal, jalad ei märgu, 4 jalga, eesjalad on haaramiseks, mitte jooksmiseks, jahib putukaid, võib ka lendu tõusta, puhkab kaldal.
annaabi.ee 
