loodud baltisakslaste algatusel. Selle algne eesmärk oli Balti hertsogiriigi rajamine. 8. Isikud: Nikolai II- Venemaa tsaar, kes kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus. Hiljem lasti ta maha. Viimane Romanovite suguvõsa esindaja. Lenin- Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Jaan Poska- Eesti riigiteadlane ja diplomaat; valiti 1904.a Tallinna linnavolikogusse, 1913-1917 Tallinna linnapea; vastutas Maapäeva valimiste läbiviimise eest. 24.02.1918 määrati ta Eesti välisministriks; ta juhtis Eesti telegatsiooni Tartu rahu sõlmimisel; osales samuti Pariisi rahukonverentsil. Ajutise valitsuse juht Johan Laidoner- Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik; Vabadussõjas Eesti sõjavägede ülemjuhataja, kutsus Vabadussõjas appi Briti Laevastiku. Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Päästekomitee esimees
Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud. Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu (venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud, oli sakslaste käes. K.Päts (1874-56) algul tegutses õpitud ametil vandeadvokaadi abi aga 1901-1905.a andis välja ajalehte Teataja. Seal töötasid näiteks E.Vilde, J.V.Veski, J.Teemant. Pööras tähelepanu majandusprobleemidele (Postimehes põhiline kultuur). Näitas, et ka eesti rahva seas varanduslik kihistumine. Pätsi võib pidada Jakobsoni järgijaks, Tõnissoni Hurda.
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Suurim roll linnade tekkel oli maaisandal kes andis linnaõigusi. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid) Jüriöö ülestõus Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate teke, ikaldus ja nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus muistsest priiusest/vabadusest Sündmused/tegevus: Algas 23.aprill 1343 Eestlaste edu tekkis tänu sellele , et rünnak oli ootamatu Vallutati Padise klooster ,10 000 meest oli "salgas" .Ühtne tegevusplaan, 4. mai läbirääkimised Paides Eesti saatis 4 kuningat kõik tapeti
Paragrahv 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Paragrahv 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas püsivalt elavatel välismaalastel. Kandideerimiseks peab omama EV kodakondsust. Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti - Riigikogusse ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; Kodanik teeb oma valiku ise; Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse;
elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. (6) Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. KOV volikogusse kandideerimiseks peab omama EV kodakondsust. Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud · Riigikogusse · kohalikesse omavalitsuste volikogudesse · Euroopa Parlamenti. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · Kodanik teeb oma valiku ise;
5) õigus teenida Eesti Kaitsejõududes 6) kandideerida valla- või linnavolikokku Vähemalt 21-aastane 1) võib kandideerida Eesti parlamenti e Riigikokku 2) võib kandideerida Europarlamenti 3) vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik saab kandideerida EV presidendiks Euroopa kodanik Vähemalt 18-aastane 1) võib kuuluda Eestis erakondadesse 2) võib valida valla / linnavolikogu 3) võib kandideerida valla / linnavolikogusse 4) võib valida Euroopa parlamenti Vähemalt 21-aastane 1) võib kandideerida Euroopa parlamenti Eesti ühiskonna sotsiaalne kihistumine Tugeva majandusega arengumaa Tugeva keskklassiga ühiskond, ,,banaanivabariigid" kuhu Eesti pürgib straatum üks ühiskonna kiht/klass 11
isemääramine seaduse raames). Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt valitsuste kui KOV ametiasutuse juhiks. Vanemad nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Vanem võib anda üksikakte või sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Õigustloovat akti ei tohi anda. Täiendavalt võib muidki kogusid luua, nt linnaosade halduskogud. Need mood isikutest, kelle posiv elukoht linnavolikogusse kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi vastavas linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi osaleda halduskogu töös. KOV organ, ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus Organ: valla ja linna kui a-õ jur isiku oluline osa. KOV üksus kui haldusekandja on – va juhtum, mil füüsil isik on volitatud täitma KOV ül-d – õigusvõimeline, kuid mitte teovõimeline. Organid on õiguslikult loodud institutsioonid, millel on kindel pädevus. See pole aga nende isiklik
pakkisid kohvrid ja alustasid tagasisõitu kodumaale. Vilde austajad korraldasid Tallinnas peo kirjaniku toetamiseks. Saadud tulu saadeti Kopenhaagenisse ja seda summat kasutasid Vilded tagasijõudmiseks kodumaale. 1917. aasta suvel astus Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatlikku Ühendusse. Parempoolse sotsiaaldemokraadina hakkas Vilde aktiivselt osa võtma poliitilisest võitlusest. 1917. aastal valiti ta Tallinna linnavolikogusse ja novembris Venemaa Asutavasse Kogusse. Siit saab alguse Vilde diplomaaditöö. Lisaks kutsuti ta 1918 aasta sügisel ,,Estonia" dramaturgiks. Ta püüdis repertuaari võtta nii väliskirjanduse paremikku kui ka kohalikku paremat valikut. Siiski juba järgmisel aastal loobub Vilde drmaturgi kohast diplomaaditöö kasuks ja suundub jälle välismaale. Neil kahel aastal (1918-1919) oli ta ilukirjanduslik töö täiesti soikunud.
võimalus propagandaks. Eesti põhiseaduses on järgmised vanusetsensused: aktiivne valimisõigus (õigus hääletada) on Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18 ja kohalike omavalitsusüksuste (valdade ja linnade) volikogude valimisel 16 aastat (vt põhiseaduse §§ 57 ja 156) ning passiivse valimisõiguse (õigus kandideerida) korral Riigikogusse ja Euroopa Parlamenti 21, valla ja linnavolikogusse 18, Vabariigi Presidendiks 40 (vt põhiseaduse §§ 60, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 ja põhiseaduse § 79). 3. Milliste abinõudega saavad riigid mõjutada väliskaubandust? Tooge näiteid. Kas Eesti võib EL liikmena omal valikul rakendada väliskaubandust mõjutavaid abinõusid? Sisse- või väljaveo tollimaks. Viimast kasutatakse harva, sest enamasti tahetakse müüa
Neil võis puududa maksustatav ettevõte. Neljaks aastaks valitav linnavolikogu valis omakorda linnapea ja linnanõunikud, kinnitas linna eelarved ja aruanded, otsustas linna kinnisvara ja finantsküsimused jne. Täidesaatvaks organiks oli volikogu poolt neljaks aastaks valitud linnavalitsus, mille liikmetest pooled langesid iga kahe aasta järel välja. Ka tuli arvestada kuberneri nõusolekuga nii linnapea ja abilinnapea valimisel kui ka mitmetel teistel juhtudel. Esimesse linnavolikogusse valiti 30 liiget (sakslased). Esimene linnapea oli sillakohtu notar 4 Eesti Üliõpilaste Selts 6 Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni 1891. aasta lõpuni. Linnasekretäriks oli Walther von Zeddelmann 1880 19065 Linn oli saanud peamise osa tuludest maksudest (n kinnisvaramaks; alkohoolsete jookide müümise maks jne) ja väikse osa ka linna varadelt (n nöörimaade maksustamisest,
annaabi.ee 
