igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid. - Stseenid luuakse päriselust ( nt: turistid, ostjad ostukeskuses jne) - Neil on „jahe“ ja objektivistlik suhtumine. - Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. - Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. JAQUES MONORY „Meurtre n°2“ MALCOLM MORLEY „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ RICHARD ESTES „Grossingeri pagariäri“ CHUCK CLOSE „Keith“ JOHN DE ANDREA „Istuv naine“ DUANE HANSON „Paar
Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid, loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis. Kriitikud ei pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast tagasi modernismieelsesse aega. „Jahe“ ja objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada. Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda. „Meurtre n°2“ http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg
juhuslikku kadreeringut. Seepärast hüperrealistid ei püüdnudki varjata foto kasutamist, nad just rõhutasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi tehnikaid, nagu värvi pritsimine aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on küll enamasti jahe, kuid võib ka tajuda kunstniku enda vaimustust külluslikust linnatsivilisatsioonist. Selliseid töid on teinud ameeriklased: R.Estes, R. Goings ja R. Cottingham. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. Duane Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standardsesse poeriietusse ja lisab neile kõiksuguseid asju, nt. kauplusekäru, fotoaparaadid,kotid, binoklid jne. Hüperrealism skulptuuris esindajad on veel John de Andrea, Chuck Close ja Michelangelo Pistoletto.
Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu. 15.Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Nimeta kunstnikud ja nende teosed. Hüperrealistide motiivid on naq popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on enamasti jahe, kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. Richard Estes "Central savings" Ralf Goings "Pee Wee einelaud" Robert Cottingham "Rat..." 16.Mis on KUMU ? Mille poolest on ta eriline? Mitmendat aastapäeva ta tähistas 18. veebruaril 2012.a. KUMU on uus kunstimuuseum. Eestil polnud peaaegu ainsa Euroopa riigina spetsiaalselt ehitatud kunstimuuseumi. Tähtistas 18.veebruar 2012.aastal oma kümnendat sünnipäeva. Marelle Roos
grafitit folklooriks? 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 5. Kes on (Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu rahvus, religioon, elukutse, riiklus või perekond jne. Seega vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid. Varajasem käsitlus pidas ,,rahvaks" eelkõige maarahvast ja linnatsivilisatsioonist kõrvale jäänud kihte. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 9. Missugune on (Eda Kalmre järgi) Lilla Daami kummitusjutu funktsioon Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10
motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul ei tee vahet heal ja halval maitsel. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega täiuslikust ja külluslikust jms. TÄIENDVÄRVID!!! linnatsivilisatsioonist. RICHARD HAMILTON - Mis teeb VICTOR VASARELY - Supernovae, Banya, Boo, RICHARD ESTES - Diner, Paris Street, tänapäeva kodud nii kauniks, nii Lepke-Mi Canadian Club, Accademia, View of eriliseks?, Minu Marilyn, Interjöör II, Barcelona Picasso kujud
foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935)
see nende teoste üldilmele? Maalides lähtuti fotost või slaidist. Foto eristab üksikasju kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses ning ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Foto annab ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Nende teosed olid tehislikkud. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujutas näiteks Richard Estes? Eelistati läbinisti linlikke motiive. Suhteliselt jahedad, kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. Estes annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikerldatud osadel või vaateakende klaasidel. 4. Millistel ameerika hüperrealistidel ja milliste teemade puhul näeme ühiskonnakriitilist hoiakut? John Salt, Don Eddy. 5. Mis iseloomustab hüperrealistlikku skulptuuri? Tähendas mulaažide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. 6. Millega vapustas vaatajaid Chuck Close?
püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud
hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud
ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud
annaabi.ee 
