alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim
Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgemad on Belgia (97), Island (93), Venetsueela (93), Iisrael (92), Uruguai (92), Argentiina (90), UK (90), Austraalia (88), Liibanon (88), Tšiili (88) Madalamad on Burundi (10), Bhutan (11), Papua New Guinea (13), Uganda (13), Sri Lanka (15), Nepal (16), Malawi (17), Niger (17), Burkina Faso (18), Etioopia (18) Linnastumisstaadiumid: tunnused. EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused.
o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 11 o Venetsueela 93 Burundi 10 Linnastumisstaadiumid: tunnused o EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu- piirkondadesse o VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad
Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsueela (93%), Iisrael & Uruguy (92%), Argentiina & UK (90%). Madalaimad: Burundi (10%), Bhutan (11%), Paapua Uus-Guinea & Uganda (13%). Linnastumisstaadiumid: tunnused. LINNASTUMINE maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks) 1. Maaelanike ränne linnadesse. 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE linnapiirkondade laienemine 1. EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused.
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused.
Millised probleemid on tüüpilised arengumaade , millised arenenud riikide linnadele? Kirjandust · Jauhiainen, J. (2005). Linnageograafia : linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia · Raagmaa, G. Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11883 · Kaitainen, K. Linnastumine http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10653 · Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs http://www.siseministeerium.ee/public/0000eesti_linnare g.pdf
tootmiskeskused (,,globaliseerumise kompositsiooni" mõtestades), võtmetegutsejateks on tootmisteenuste ettevõtted Maailmalinnad - peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses; võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades), võtmetegutsejateks on rahvusvahelised korporatsioonid Globaalne linnaregioon - uus territoriaalne üksus post-fordistlikus maailmamajanduses, mille keskuse moodustab linn või linnad, riikide asemel on globaalsete linnaregioonide saarestikud Maailmalinnade sümboliline kapital - ikooniliste majade projekteerimise kaudu saadakse meedialt erilist tähelepanu, kasutatakse kuulsuse staatusega staararhitektide teenuseid, hoonest saab linna üks tunnusmärke Ökoloogiline moderniseerumine jätkusuutlikkuse ning win-win tulemuste jaoks tuleb probleeme lahendada poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu [teooria
Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine Kasvu- ja arengupoolused ning –keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse; Arengukoridorid (“pikad tänavad”) = elamuehituse ja majandustegevuse korraldamine suuremate transpordimagistraalide ääres Linnaregioonide laiendamine - Haakimisstrateegia = keskus-tagamaa sidumine;
segatüüpi maakasutus piiravad kütusekasutust eraautodel (Newman & Kenworthy, 1989; Ewing, 1997 via Dieleman et al., 1999). Samas leidub ka neid, kelle arvates selline lähenemine on vigane või tähtsusetu (Gordon & Richardson, 1997; Breheny, 1996 via Dieleman et al.1999). Leitakse, et autokasutuse määrab ennekõike sissetulek. (Dieleman et al.) Olenemata lähenemisviisist pole kompaktne linnaarendamine lihtne ühe komistuskivi tõttu, milleks on linnaregioonide administratiivne killustatus. Hall (1996) on juhtinud tähelepanu sellele, et kompaktse linna arenguks peab olema kohalikul tasandil efektiivne strateegilise planeerimise autoriteet. Sellest tulenevalt peavad ka uute elamurajoonide ehitused olema rangelt reguleeritud, osaliselt ka maakasutuspoliitika poolt. Samuti on oluline, et valitsus oleks otsustaja peamiste infrastruktuuri objektide, nagu kiirteede, raudteede ja lennuväljade, rajamisel. (Dieleman et al
Rahvuslike asutussüsteemide ruumistrateegiad: 1) Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine 2) Kasvu- ja arengupoolused ning keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine 3) Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse; 4) Arengukoridorid ("pikad tänavad") = elamuehituse ja majandustegevuse korraldamine suuremate transpordimagistraalide ääres 5) Linnaregioonide laiendamine - Haakimisstrateegia = keskus-tagamaa sidumine; 29 30
annaabi.ee 
