Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Kuulsaim : „Savoy vaas”. Tema loodud mööblist on tuntuim kolmejalgne taburet. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. 1923. aastal avas Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo. 1924. aastal abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Ta oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid, samuti ka kultuuri- ja halduskomplekse. Tema loominugut on mõjutanud Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avandardism. Temale omaloomulik stiil sai alguse 1927.aastal, kui ta projekteeris Biivuri linnaraamatukogu, millel olid valged seinad. Ta ütles lahti funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust ning projekteeris
Margus Koot Kodused tööd - eka.kootplaan.ee Koolitajate vlik lai, oluline nede kompetents. LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda
seinu, seega mini- malistlik “luu ja nahk” hoone • 2004 a müüdi maja https://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Mies_van_der_Rohe 7,5 miljoni dollari eest Ludwig Mies van der Rohe projekteeritud Fransworthi maja Chicagos (1946 • Tänapäeval tegutseb 1951) avaliku muuseumina Le Corbusier ehk Charles-Édouard Jeanneret-Gris (1887-1965) • šveitsi-prantsuse arhitekt, disainer, maalija, linnaplaneerija, kirjanik • üks kuulsamaid 20. sajandi arhitekte • “Maja on elamise masin” (Le Corbusier) • huvitus linnaplaneerimisesthttp://www.egon-eiermann-moebel.de/index.php/le-co ja uuris, kuidas rbusier-15.html oleks võimalik rajada linna, et seal oleks mugav, lihtne ja stressivaba liikuda • tema hooneid on ehitatud kogu Euroopas, ka USA-s ja Indias. • projekteeris katusaedu, sammastele https://en.wikipedia
Eelmisel, 16.sajandil olid ka Inglismaad raputanud ideaallinna ideed, neid jätkus 17.sajandissegi, ent nagu mujalgi, ei jõutud ka siin ideedest kaugemale. Linn aga oli ahtaks jäänud juba ammu. 17.sajandil hakatigi tegelema pealtnäha lahendamatu ülesandega muuta keskaegne linn kaasaegseks. Sel alal sai teerajajaks inglise 17.sajandi I poole väljapaistvaim arhitekt, rahvusliku ehituskunsti rajaja Inigo Jones. 1618. Aastal asus ta tööle Londoni ehituskomisjoni linnaplaneerija ja arhitekti ametikohale. Jones oli põhjalikult tutvunud Andrea Palladio arhitektuurse pärandigamis inglastele näis hästi sobivat. Jones läheb aga Palladiost kaugemale, sest kui Palladio vaatles ainult ühte hoonet, selle otstarbekust ja mugavust, siis Jones lähtus linnast kui terviklikust organismist. Esimesena pani Jones uues linnaplaanis paika Covent Gardeni, mille rajamisest sai alguse Londoni geomeetrilise põhiplaaniga väljakute ja
Fasistlik rassi- ja kultuuriteooria. Richard W.Darre- Heimantstiil. Monumentaalsus ja mastaap. Albert Speer- Hitleri ihuarhitekt.Täielik gigantomaania. Volkshalle, Internatsionaalne stiil 20. sajandil: (CIAM mida see lühend tähendas?), Team X, uusbrutalism Brutalism- betooni esteetika. Juhtmed ja ventilatsioon on nähtaval. Katmata ,,Raw" betoon. ,,materials as found". Tema X- maja olgu nagu linn. Robin Hood Gardens. Arhitekt on ka linnaplaneerija. Geomeetria betoonis. Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E. Goldfinger. kõik peab olema nähtaval. CIAM- international congress of modern architecture. Modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. Alvar Aalto ja põhjamaine orgaaniline arhitektuur Arhitektuuri eeskuju loodus, mitte masin. Funtksionalims ja orgaaniline arhitektuur. Katmata punane tellis. Kriitiline regionalism. Arhitekt astub ühte loodusega ja
Vahemeremaade kultuuriga. Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline.
Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik. Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks.
Rütmiliselt eenduv sambapaar- visuaalne rütm, teeb liikuvaks, valguse rütm. Fassaadi kaunistab niss. Skulptuure, petikaknad, akna kohal viil, aga viilul murti viilu tipp ära. Tavaliselt teise korruse nisside kohal. BORROMINI- sümmeetria hakkab kaduma, toob ehitusse ovaalse põhiplaani (mitu ovaali võivad põimuda), ümarad ja kaarjad vormid. Eenduvad ja taanduvad rütmid, valguse ja varju mängu näitamine. BERNINI- ehitusmeister ja skulptor, linnaplaneerija, projekteeris kolonnaadi. Alustas perspektiivvaadete seeriate kujundamist, mis andsid avatud ruume liikumiseks. Kolmekiireline tänavaehitussüsteem. Püha Peetri väljak. Tema tegevus pani aluse Euroopa linnaplaneeringule. Muutis skulptuuri põhimõtteid, sisse toodi liikumine. Kallid materjalid, viis ellu pateetilise stiili. 6. Prantsuse barokne klassitsism- Claude Perrault ja Louvre idafassaadi kujundus; Vaux-le-Vicomte
· Katsetati uute materjalide ja uute vormidega, sõnastati uusi teoreetilisi tõekspidamisi. · 1914.a. toimus Werkbundi näitus Kölnis, kus esinesid oma töödega arhitektid V. Gropius, A.Meyer, B.Taut, L.Mies van der Rohe, jt., kelle tööd kuulusid juba uude, modernismi ajastusse. · Werkbundi näitused toimusid veel ka 1924, 1927, 1929.a. · Werkbundi initsiatiivil asutati 1919.a disaini- ja arhitektuurikool Bauhaus. Bruno Taut oli arhitekt, linnaplaneerija, maalija. Uue vormi otsingul vaimustus klaasist ja metallist. 1910 avas oma arhitektuuribüroo, vaimustus inglaste mõjul aedlinna ideest. 1914 kavandas Werkbundi näitusele klaaspaviljoni, millega tekitas suure sensatsiooni. Paviljoni katedraali kuplit meenutav klaaskatus oli lahendatud polügonaalses süsteemis ja erinevates värvides. Tauti looming oli ekspressionistliku arhitektuuri näide.1914-18 avaldas mitmeid poleemikat tekitanud kirjutisi, paistis silma utoopiliste ideekavanditega
Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik. Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid
1 Valge Maja Pilt 4: Valge Maja Valge Maja (inglise keeles: The White House) on Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis asuv hoone, milles asub Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter ja töökoht. Väljendit "Valge Maja" kasutatakse ka piltlikult tähistamaks Ameerika Ühendriikide presidendi institutsiooni. (http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja, 18.04.2009) Valge Maja aadress on 1600 Pennsylvania Avenue, NW, Washington D.C.President George Washington ja linnaplaneerija Pierre L'Enfant valisid välja Valge Maja asukoha. Välja kuulutatud projektikonkursi võitis arhitekt James Hoban. Hoone nurgakivi pandi paika 1792. aastal ja esimese presidendina kolis sinna sisse John Adams 1800. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja, 18.04.2009) 1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad. Peale sõda maja taastati ja värviti valgeks, et varjata suitsukahjustusi. 1818. aastast hakati avalikkuses kasutama nimetust Valge Maja
luulekogu ning essee ,,Ilus maja".Viimases kaitses autor William C. Gannett Inglismaalt pärineva kunsti-ja käsitöö liikumise (Arts and Crafts Movement) keskset ideed. Kui selle järgi oli oluline käsitööndustlik kvaliteet, siis Wright tervitas moodsat tehnikat kui kunstniku tööriista. 1898. aastal valmis Furbeck House, mis on peaaegu ruudukujuline ja ehitist rõhutab vertikaalselt kitsas kolmas 2 Daniel Burnham (1846-1912) Ameerika arhitekt ja linnaplaneerija 10 korrus. 1900. aastal valmis Bradley House, mis oli preeriamaja prototüüp. 2.4. Kaunite kunstide filosoofia Wrighti on kutsutud 19. sajandi arhitektiks. See võib kõlada ebaõiglaselt peamiselt 20. sajandil elanud arhitekti puhul, kuid samas oli see tõsi, kuna Wrighti arhitektuurikäsitlus oli 20. sajandi alguseks välja kujunenud ning põhimõtteliselt enam ei muutunud
Moderne (CIAM) liige. Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolmejalgne taburet "L". Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism[2]. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteerisViiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad
Festinger, S.Schacter, K.Back meelitati noori tööle, ülikooli linnakusse. Ei kujunenud alati sõpurus suhted välja kes elasid kõrvuti vaid need kes elasid mõned majad eemal. funktsionaalse distantsi mõju suurem kui lühema distantsi mõju. Schacter jt . uuriti programmis valgustatuse mõju tööproduktiivsusele. Kas tööproduktiivsus on madal selletõttu, et valgust on vähe. Töö produktiivsus tõusis valguse juurde keeramisega. K. Lynch oli Bostonis linnaplaneerija, tema käest käisid läbi kogu linnaplaneerimise ettepanekud. Ta hakkas huvi tundma ja uurima seda, milline on inimese ettekujutus sellest linnast kus nad elavad. Ta andis neile kätte suured paberi lehed ja palus neil joonistada seda linna kuidas nad seda näevad , et võõras inimene saaks selle järgi orienteeruda. Milliseid elemente nad kaustavad keskkonna joonistamisel. Eristas 5 tüüpi elemente.: 1. rada ntks tänavad või teerajad 2. sõlmpunkt see kus rajad ristuvad 3. alad 4
iseloomu (neljas mõõde on ruumi muutumine ajas) ja terviklikku elukeskkonna käsitlemist (hõlmates nii looduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke kui ka kultuurilisi aspekte). AEDLINNAD Ka aedlinnade idee on reaktsioon möödunud sajandi lõpu suurlinnade probleemile. Selle sõnastas esmakordselt inglane Ebenezer Howard oma pisikeses aga väga sisutihedas raamatus ”Tuleviku aedlinnad” (Garden Cities of To-morrow, 1902) Howard polnud mingi linnaplaneerija, vaid lihtsalt ”iseväljamõtleja”, kuid tema ideedel on kõlapinda tänaseni, võibolla isegi rohkem kui kunagi varem. Howard sai inspiratsiooni paljudelt tolleaegselt utopistidelt ja arvatavasti ka Olmstedi planeeritud eeslinnast Chicagos (Riverside). Ka Arts & Craft’s liikumine oma üleskutsega maale kolida oli kindlasti üks ideeallikas. Howard probleemiasetus on järgmine: linnad ja nende probleemid kasvavad, maaelu aga sureb välja põllumajanduse kriisi ja väljarände tõttu
annaabi.ee 
