prevertebraalsed ganglionid b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n. et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n.vagus —> plexus oesophagus anterior/posterior —> truncus vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon
Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster)
gyrus occipitotemporalis lat. et med. KÜLGMINE KUKLA-OIMUKÄÄR (KESKMINE JA KÜLGMINE) gyrus parahipocampalis - uncus gyri parahipocampalis Lobus parietalis:KIIRUSAGAR gyrus postcentralis TSENTRAALVAOTAGUNE KÄÄR lobulus parietalis superior- ÜLEMINE KIIRUSAGARIK lobulus parietalis inferior- ALUMINED KIIRUSAGARIK gyrus supramarginalis- HOBUSERAUA KUJULINE KÄÄR gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen)
mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n. oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n. alveolaris suupõhja lihased, alumised hambad ja inferior igemed lõuatsinärv – n. mentalis lõuats, alamokk eemaldaja närv – n. abducens silmalihaseid Näonärv: * kaudaalne kõrvalestanärv – n. * kõrvalest
medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2
innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole a) N. sublingualis: eraldub gl. sublingualise tagumise serva juures, innerveerib suupõhja limaskesta b) Rr. linguales innerveerivad keele eesmise 2/3 limaskesta N. lingualisega ühineb tiiblihaste vahel teravnurgi chorda tympani. N.
väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm c) kuhu kinnituvad ringlihased, nende funktsioon ringlihased – m. constrictor pharyngeus superior, medius et inferior, kinnituvad raphe pharyngeus’ ele funktsioon - ahendavad neelu, d) millised mandlid kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele fundus gastricus, corpus gastricum, antrum pyloricum b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks
tagumine 1/3 keelejuure lähedal limaskest ebatasane aluseks kõva suulae tagaservalt lähtub suulaeaponeuroos lümfoidkoe kogumikud folluculi linguales -> keelemandel -> Musculus tensor veli palatini tonsilla lingualis Musculus levator veli palatini keele ja kõrikaane vahel paiknevad kõrikaaneorukesed F: tõstavad ja pingutavad neelamisel pehmet suulage tuleb vastu valleculae epiglotticae ülemise neelukonstriktori kontraktsioonist tingitud mõigas -> suletakse
mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a. thyroidea superior 2. a. lingualis 3. a. facialis 5) a. axillaris distaalosa harud (3) 1. a. subscapularis 2. a. circumflexa humeri posterior 3. a. circumflexa humeri anterior 6) mao verevarustus (harud suurele kõverikule 2, harud väikesele kõverikule 2, kust tulevad) mao verevarustus: a. gastrica sinistra, a. hepatica communis, a. lienalis (truncus coeliacus) harud väikesele maokõverikule: a. gastrica sinistra (truncus coeliacus), a. gastrica dextra (a. hepatica communis) harud suurele kõverikule: a
harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale) N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda tympani'ga; annab juure ganglion oticum'ile) n sublingualis (suupõhja lihastele) rr linguales (keele eesmise 2/3 limaskesta innervatsioon)
). Neelu lihaskest: (vöötlihaskoest!) A.Pikilihased, 3 paari: a) suulae-neelu lihas; b) tõrve-neelu lihas; c) tikkeljätke-neelu lihas. B.Ringlihased e. konstriktorid, 3 paari: a) ülemine-; b) keskmine- ja c) alumine neelu konstriktor. Neelust algab peristaltika – rütmiliste kokkutõmmete lained õõneselundi sisu edasi viimiseks. Neelurõngas Sünonüümid: tonsillaarrõngas; Waldeyeri rõngas, Pirogovi rõngas jne. Siia loetakse 6 lümfifolliikulite kogumikku: a)Keelemandel (tonsilla lingualis) – keele tagapinnal b)Suulaemandlid (tonsilla palatina) – kurgukaarte vahel (2tk. – parem ja vasem!). c)Neelumandel (tonsilla pharyngis) – neeluõõne laes d)Tõrvemandlid (tonsilla tubaria) – neelu külgseinal, kuulmetõrve avade ümber. Lümfifolliikulid on lümfoidkoe kogumikud, mis toodavad organismi kaitserakke – lümfotsüüte. Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab
- lobulus paracentralis (tagumine osa) + precuneus neid eraldab ramus marginalis sulci cinguli (D28) LOBUS TEMPORALIS Superolateraalpind - gyrus temporalis superior, medius et inferior eraldatud sulcus temporalis superior’i (B29) ja sulcus temporalis inferior’iga (B30) Alapind - gyrus occipitotemporalis medialis et lateralis (viimane ulatub alaservani) eraldab sulcus occipitotemporalis (CD31) LOBUS OCCIPITALIS Mediaalpind - cuneus + gyrus lingualis (ulatub ka alapinnale) neid eraldab sulcus calcarinus (D32) LOBUS INSULARIS - kasvus maha jäänud koorepiirkond, mis on kaetud tugevalt arenenud naaberosade poolt - paikneb sulcus lateralis’e põhjas - muutub hästi nähtavaks peale katteosade kõrvaldamist - ümbritseb sulcus circularis (A1) - seda läbib sulcus centralis (A2), sellest eespool on gyri breves (A3), tagapool gyrus longus (A4) HAISTMISAJU Perifeerosa - bulbus olfactorius (C17)
limaskestas on rohkelt lümfoidset kude, mis osades kohtades on koondunud lümfoidse koe kogumikeks mandliteks e. tonsillideks. Normaalselt on tonsillid kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine). Haigestumisel võivad olla fokaalinfektsioonide allikaks. Lümfoidne neelurõngast nimetatakse ka Pirogov-Waldeyeri rõngaks, mis koosneb 1. kurgumandel tonsilla palatina (2) kurgukitsuse külgseinas 2. keelemandel tonsilla lingualis (1) keelejuure piirkonnas 3. tõrvemandel tonsilla tubarina (2) kuulmetõrve suudme ümber 4. neelumandel tonsilla pharyngea (1)neeluvõlvi piirkonnas Neelumandel on kõige paremini arenenud 5-7 aastastel lastel, mil võib takistada ninahingamist (adenoid), hiljem taandareneb. Neelamine on reflektoorne akt, mille vältel vajaliku konsistensi ja optimaalse mahuga u. 7-15 kuupsentimeetrit toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu s.o. neelamisakti
- koosnevad valdavalt lümfoidkoest, epiteelis on palju lümfotsüüte, ümbritsevast eraldab tugev sidekoekiht. - normaalselt kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine) - haigestumisel fokaalinfektsioonide allikaks Lümfoidne neelurõngas e Pirogov-Waldeyeri rõngaskoosneb: - paarilistest kurgumandlitest TONSILLA PALATINA (kurgukitsuse külgseinas) - keelemandel TONSILLA LINGUALIS (keele juure piirkonnas) - paarilistest tõrvemandlitest TONSILLA TUBARINA ning - neelumandlist TONSILLA PHARYNGEA e ADENOID (kuulmetõrve suudme ümber); kõige paremini arenenud 5-7a lastel, võib takistada nina-hingamist, hiljem taandareneb. Neelamine DEGLUTITIO on reflektoorne akt - vajaliku konsistentsi ja mahuga (7-15ml) toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu.
annaabi.ee 
