Sellise strateegia kasutamisel hakkab määrama investeeritud raha alternatiivväärtus, sest pikema tähtajaga laenude ning väärtpaberite tulusus on reeglina märgatavalt kõrgem kui lühiajaliste tulusus. a. Kui pank investeerib küll pikaajalistesse laenudesse, kuid finantseerib ennast lühiajaliste instrumentidega, siis kaasneb sellega intressirisk ning lisaks võib tekkida likviidsusprobleeme, kui ta ei suuda lühiajaliste vahendite omanikele neid tähtaja saabumisel tagastada, kuna ressurss on väljaantud pikaajaliste laenudega. a. Pank emiteerib lisakapitali, sellega kindlustab ta oma likviidsus positsiooni, kuna kapital on pikaajaline finantseerimisallikas. Samas tuleb arvestada, et kapital on suheliselt kallis finantseerimisallikas, mistõttu selline likviidsusharu seab panga kasumlikkusele teatud piirangud. b
tavaliselt pikem kui laenuandja on valmis andma. · Laenuõtmisega seotud kulud peavad olema madalad ning laenuvõtja vajab seetõttu informatsiooni turuintressimäärade kohta. Laenuvõtja vajadustega tutvudes võin järeldada, et nii laenuandmisel kui ka laenuvõtmisega kaasnevad teatavad riskid. · Raha võib vajalikul ajal mitte käepärast olla. · Risk, et laenuandja soovib laenu lõpetada laenuvõtjale ebasobival ajal, tekitades viimasele sellega likviidsusprobleeme või sundides teda uut, kõrgema määraga laenu võtma (2 lk 10). Joonis 1. Finantstutu ja vahendaja koht rahandussüsteemis (1 lk 10). 2 Finantsvahenduse ajalugu Kuna oleme juba tutvunud mõistega finantsvahendus ja saime ka teada finantsvahendusasutustest ja finantsvahendajatest, tahan natukene jutustada finantsvahenduse ajaloost. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m
50. Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis · Funantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. · Finantsjuhtimise meetodeid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. · Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist. · Finantsanalüütik koostav rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme. · Finantsjuhtimine panustab strateegilisse planeerimisse riskijuhtimise kaudu. 51. Proforma finantsaruanded Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. ,,Ülalt alla" või ,,alt üles" müügiprognoos. Ülalt alla meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks. Alt üles meetod prognoosib müüki klientide baasil. 52. Jätkukasvu mudel Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust. Mudeli eeldused: 1) Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid
50) Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis Finantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. Finantsjuhtimise meetodid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist (rakendamist). Finantsanalüütik koostab rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme. Finantsjuhtimine panustab strateegilisse planeerimisse riskijuhtimise kaudu. 51) Proforma finantsaruanded Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. ,,ülalt alla" või ,,alt-üles" müügiprognoos: ,,ülalt alla" meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks. ,,alt-üles" meetod prognoosib müüki klientide baasil. Müügitulu protsentuaalse prognoosimise meetod- Modelleerib bilansi ja kasumiaruande kirjed vastavalt nende proportsioonile müügitulust.
määramises. Igal juhul on diskonteeritud tasuvusaja meetod objektiivsem tavalisest tasuvusaja meetodist. Lõpetuseks tuleb märkida, et vaatamata puudustele saab tasuvusaja meetodite abil selekteerida projekte, mis ei hakka tulu tooma lähiaastate jooksul. Need meetodid arvestavad lähiperioodide tuludega, mille laekumine on tõenäosem kui kaugema perioodi tulude laekumine ja mis aitavad leevendada firma likviidsusprobleeme. PRAEGUNE PUHASVÄÄRTUS (net present value - NPV) võrdub projekti eluea iga-aastaste puhasrahavoogude summaga, millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt: n ACFt NPV = - IO t =1 (1 + k ) t kus ACFt on tulevane rahavoo summa perioodil t (võib olla positiivne või negatiivne), I0- esialgsed kulud,
veel ei ole arvel valmistoodanguna Varude juhtimise eesmärgid- • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad.
kreeditoride nõuete katmisel.likviidsuse paremaks juhtimiseks võib kasutada lühiajalist laenu krediidiasutustelt. Efektiivsuse suhtarvude analüüs näitab, et ettevõtte järelmaksupoliitika on muutunud leebemaks, kuna raha laekumise periood on suurenenud. Efektiivsusnäitajate parendamiseks peab ettevõtte rakendama täiendavat kontrolli klientide maksejõulisuse määramisel ja vajadusel krediidimüügi tingimusi rangemaks muutma, et vältida likviidsusprobleeme. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude analüüs näitab, et uuritav ettevõtte kasutas vaatlusalustel aastatel konkurentidest suuremas ulatuses finantsvõimendust, kuid samas on AS Even võimeline jooksvalt katma oma intressikulusid. 40 2.3. ASi Even pankrotiohu analüüs Pankrot on lootusetu maksejõuetus, mis põhjustab ettevõtte tegevuse lõpetamise ja tema kreeditoride nõudmiste rahuldamise kohtumenetluse korras.
varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss minimeerida säilituskulusid sinna maani, mis tagab maksimaalse võimaliku kliendi rahulolu. Ühelt poolt on varude juhtimise eesmärgiks tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka laos peab olema rohkem kaupa Teiselt poolt on varude juhtimise eesmärgiks hoida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme laos peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad varude liigid tekke ja funktsiooni järgi · Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni · Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise
Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude juhtimise eesmärgid: • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad Varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Täpse ülevaate aluseks on varude lisandumise, liikumise ja kasutamise ehk varudega seotud toimingute
säilituskulu) ja klienditeeninduse taseme (väiksed varud tähendavad üldjuhul kehvemat klienditeenindust) vahel. 86. Varude juhtimise eesmärgid: Ühelt poolt on varude juhtimise eesmärgiks tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa. Teiselt poolt on varude juhtimise eesmärgiks hoida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad. NB! See ei ole peaaegu kunagi valik „kas üks või teine“. Pigem on see „kuivõrd väikseks saame me mõlemad probleeme (tarneaugud ja ülejääk) viia paralleelselt“. 87. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem? Tellimispunkti süsteem eeldab varude tellimispunkti kindlaksmääramist. Kui tootevaru
annaabi.ee 
