rohkem iseseisvust anda, siis teevad nad ka parema meelega tööd. Sellega pandi ka alus iseseisvale ja majanduslikult mõtlevale taluperemehe kujunemisele 7.Talurahvaseadused (1802/1804, 1816/1817/1819, 1849/1856) miks võeti vastu ja milliseid muudatusi need seadused kaasa tõid? 1802/1804 - Eestimaal/Liivimaal kehtestati esimene talurahvaseadus. Sellega lubati talupoegadel omada vallasvara ja ANTI taludele pärandatav kasutusõigus. Liivmaal pandi ka paika teokoormiste normid. 1816/1817/1819 Eesti-/Kure-/Liivimaal kaotati pärisorjus. Eestimaal said talupojad endale ka perekonnanimed. 1849/1856 Liivi-/Eestimaal võeti vastu teine talurahvaseadus. Mindi üle teotöölt raharendile ja talupoegadele müüdi talusid päriseks. 8.Vallakogukond mõiste sisu ja vallakogukonna ülesanded Pärast esimest talurahvaseadust hakkas pärisorjuse kaotamisega mõisate ümber kujunema
Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik, mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud Vm teenistusse, hertsog Magnusele pakuti Liivimaa kuningriigi tiitlit. Loodava kuningriigi pealinnaks pidi saama Põltsamaa. 1570 Vene väed asusid piirama Tallinnat, aga linn piirati
Moskva võim tugevnes. Kaubandus- Eesti sadmad. Venelased kasutasid ära Vana-Liivmaa sõjalist nõrkust ning läänemereäärsete riikide lahkhelisid. Lisaks sõdis venelaste all ka palju tatarlasi. Kohalikud takistasid salakaubavedajaid. 3.MIS OLI TARTU MAKS? Venemaa poolt nõutud maks, selle tasumajätmist peetakse peetakse Liivi sõja peamiseks põhjuseks, see oli ainult ettekääne, et sõda alsutada. 4.MIKS OLID VENELASED SÕJA ALGUL VÄGA EDUKAD? Liivmaal oli palju vähem ressursse, kohalikud polnud sõjaks valmis, seega oli venelastel vaga suur eelis.Tegemis toli suure sõjaväega, kohalikud polnud valmis kaitsma, venelai teati kui väga julma rahvust. 5.KES OLI HERTSOG MAGNUS? MIS ROLLI TA LIIVI SÕJAS MÄNGIS? Taani kuningas, hiljem Liivmaa kuningas. 1570. aastatel alustas ta vene vägedega Tallinna esimest piiramist. 6.MILLINE SAATUS TABAS KOHALIKKU LIIVI ORDUT? Liivi orduga oli ühel pool, see löödi puruks. 7
rootsistamise. See katkes, 1632.aastal kuninga surmaga. XVII.sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestlastel ka liivimaalastele. Aadli omavalitsus landesstaat ehk maariik kestis kuni Karl XI valitsusaja alguseni 1672. Toimus reduktsioon ehk riigi maade tagasivõtmine, millele oli tugev vastuseis balti aadlite seas. Arvati, et seadusi võivad anda ainult kohalikud maapäevad, mitte rootsi riigipäev. Reduktsiooni all oli Liivmaal 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694.aastal Stockholmi kohtu alla kuninga solvamise, kuritegelike kirjutiste ja mässulise tegevuse eest. Aadli murdmiseks kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. 1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645
ulatusid Tartuni välja Stefan Batory – Poola kuningas, 1578. alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu B. Russow – Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, eesti soost ajaloojutustaja, kirjutas sõjakroonika, tähtis Liivi sõja allikas 11. Millal, kelle vahel ja millise sisuga sõlmiti, milles seisneb selle lepingu tähtsus: 1. Jam Zapolski vaherahu – 1582. Venemaa ja Poola vahel vaherahu, andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivmaal Poolale 2. Pljussa vaherahu – 1583. Rootsi ja Venemaa vahel vaherahu, Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused 12. Täitke tabel – Rootsi valduste kujunemine. Vt õpik lk.88-89 Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud
Surma lähenedes võeti vastu viimne võrdlemine. Kristluse osadust väljendas armulaua sacrament. Keskaegses katoliikluses olid eriti olulisel kohal pühakud, märtrisurma või imede kaudu oma erilist usku demonstreerinud isikud. Neile pühendati altareid, kirikuid ja kabeleid. Kohtades kus hoiti pühakute säilmeid käidi palverännakutel. Reformatsioon: 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivmaal. Reformatsiooni kaasnähtuseks oli ka pildrieüüste. Liivimaal läksid reformatsiooniga kõige rutem kaasa linnad. Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule. Lutheri nõuandeid järgides asutati Tartus ja Tallinnas tütarlastekool. Lutheri usu kirikus oli üks esmaseid nõudeid väljendad jumalasõna emakeeles. Esimesed teated eestikeelse trükitud kirikukirjandusele on pärit aastast 1525. Eestlaste muiste vabadusvõitluse allajäämise tagajärjed:
asjad Reduktsioon (1680. Karl XI). ● Reduktsioon- mõisate eravaldusest riigistamine ● Põhjus- riigi sissetulekud olid vähenenud, raha oli juurde vaja ● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad
Maa-aadel ja talurahvas: rahvaa. Kasvas. Enamus olid talupojad. Adratalupojad : maksid andameid ja tegid teokoormisi. Üksjalad adratalupojade pojad, kelle isakodus tööd ei jätku ja on asutanud oma enda talu. Maavabad kohustusi polnud, ainult sõjaväeteenistus. vabatalupojad olid end osadest värkidest lahti ostnud. . Vabadikud (kõige madalam) maata mehed, sulased ja teenijad, kes müüsid oma teenuseid ~ aastaks. Tuli teokohustus. Sunnismaisus. Lõpuks kujunes Liivmaal välja pärisorjus. Linnad ja kaubandus: kodanikuks või saada ükskõik kes oli vaba, kui elas linnas ja maksis pidevalt maksu, kohustused: vahiteenistus linna müüriil ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt vajalikest töödest. Eesõigused: kohtu mõistmine ainult linna kohtus, võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega linna piires, vabastatud tollimaksetest. Linna valitses raad, kui mõni liige suri, valis ainult raad ise uue. Tasu selle eest ei saanud, tehti vahetustega
ning talude päriseksmuumine talupoegadele. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus- vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis aitasid lahendada talupoegade omavahelisi riide, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Tekkis ühisvastutusel olev nn viljapank, sellest tagavarast said talupojad hädaajal laenu võtta. Talurahva omavalitsus väljus mõisnike kontrolli alt pärast 1866.aasta vallareformi. 1840.aastatel tekkis Eesti- ja Liivmaal viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse soovijatele tasuta maad. Kuid talupojad langesid „lõksu“ ja hakkasid massiliselt õigeusklikeks, sooviga saada maad ja vabaneda teokohustustest. Kui nad said teada,et neid on petetud üritasid nad taas usku vahetada, kuid võimud olid selle vastu. Valitsus nägi õigeusu levitamises võimalust äärealad venestada ja Balti erikord lõpetada. Üheks tähtsamaks Baltimaade vaimuelu keskuseks kujunes 1802
Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aastal. 1661-Laiuse kihelkonnas Kärdes sõlmiti lõplik rahu, venelased pidid loobuma oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. [1660-Rootsi troonile sai nelja-aastane Karl XI. Karl XI alustas reduktsiooni. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks Rootsi valitsusajal aadlikele annatatud mõisad. Pärast reduktsiooni kuulus Liivmaal riigile 5/6 maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Paranesid ka kirikus- ja haridusolud. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. [Reduktsioon tekitas mõisnike hulgas kasvavat pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Reduktsioon suudeti läbi viia. Aadli omavalitsus Liivimaal
Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: Taani, Rootsi, Poola-Leedu Venemaa · 1492 Ivangorod · 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis · 1502 Smolino lahing · 1503 vaherahu · 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda · takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale Liivi sõda 1558-1583. Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa vaherahu Põhja-Eesti Rootsile Saaremaa Taanile 1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda
Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: + Taani, Rootsi, Poola-Leedu + Venemaa 1492 Ivangorod Ivan IV Julm (Groznõi, tglt ähvardav, aukartusega). Tema arust Moskva kolmas Rooma 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 1502 Smolino lahing 1503 vaherahu 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale "Tartu maks" väitsid, et Tartu piiskopkonna alad on põlised Venemaa alad, seega peaks Tartu maksma. Räägiti ka vürst Vjatskost, kes kaitses Tartut. Tähtsamad sündmused 1557. aastal läksid eestlased Moskvasse ilma rahata abi paluma 22.jaanuar 1558. venelaste retk Tartumaale Mais langeb Narva 16.juuli langeb Tartu
tulnud väljastpoolt või hiljem või inimesi, kes ei kuulunud üldse aadli hulka (linnakodanikud, jõukamad sisserändajad jne). Landsassenid see oli eelkõige rüütelkondade, mitte riigi probleem. Rüütel- ja maiskond (ehk immatrikuleeritud ja rüütelkonnast väljas olevad mõisaomanikud). 60. aastatel muutub rüütelkondade võitlusobjektiks see, et landsassenite maavaldused kaoks. Eestimaal oli 7-8% nende käes, Liivmaal 15-16%. Eestimaal 67 mõisa kuulus landsassenitele, Liivimaal 102. Rüütelkondlik lokaalpoliitika oli suunatud sellele, et landsassenid mõisaomandist välja lülitada. Tegelikult ei suudetud oma tahet läbi suruda. Ainult kosmeetilisi järeleandmisi tehti, nt landsasseni mõisate müügi puhul oli immatrikuleeritutel eesõigus pakkumise tegemisel. Päädis sellega, et landsassenid liideti rüütelkonda (mitte linnakodanikud, kuid aadli soost inimesed sulandusid kohalikesse
annaabi.ee 
