suurem, kui Eesti. Hispaanial on neli naabrit: Prantsusmaa, Maroko, Portugal ja Andorra. Hispaania rahaühikuks on euro. Hispaania pealinn on Madrid. Linna pindala on 605,77 km². Linnas tegutseb kuulus jalgpalli koondis Madridi real. Seal asub ka maailma suurim staadion. Hispaania on kuningriik ehk seda valitseb kuningas. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti. Riik on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. 89% hispaanlastest räägib hispaania keelt. Iga aasta toimub tomati päev, kus loobitakse nendega üksteist. Peale tomati päeva on kõik tänavad paksult tomateid täis. Detsembris toimub neil naljapäev, kus on isegi meedia
tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus . Suurima käibe ga on toiduainete, transpordivahendite ja metallitööstused. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas-aastas külastab seda riiki 50- 60 miljonit turismi.Hispaania (nii põhiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad Baleaari saared) on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on koguni 42 UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti.
..............................13 KOKKUVÕTE......................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Kuuba on riik Ladina-Ameerikas mis on tõeline Kariibimere pärl, võludes külastajaid koloniaalajastu linnade arhitektuuri ja õhkkonnaga, põneva afro- kuuba kultuuri, revolutsiooniliste mälestusmärkide, imeilusate liivarandade, kuuba rummi ja sigarite, võimsate kuningpalmidega ning tõeliste paradiisirandadega, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega. Kuuba lähistroopiline kliima on aastaringi soe ja päike väga kuum. Lisaks peetakse Kariibi päevitust üheks maailma ilusaimaks. Suurele rahvaarvule ja poliitilistele vastuoludele on Kuuba inimesed säilitanud siiski positiivsuse. 3 1. MIKS KUUBA ?
orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn. 2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand- luidekaera kooslus
ja 15% katoliiklased. Asustatud on 20 saart. Bermudal on kaks linna, need on halduskeskus Hamilton ja Saint George´s. Majandus Tervisliku merelise kliima ja heade liivarandade tõttu kujunes Bermuda juba 20.sajandi algul turismipiirkonnaks. Tänapäeval on majanduse põhiharud rahandus ja puhkemajandus. Tööstus annab 10%, põllumajandus 1% ja teenindus 89% SKT-st (2006). SKT väärtuselt ühe elaniku kohta on Bermuda maailmas esikohal. Enamik turiste on pärit USA-st, Kanadast ja Suurbritanniast. Turismimajanduses on otseselt või kaudselt tegevad umbes 70% hõivatuist. Leebe maksupoliitika tõttu on Bermudal registreeritud tuhandeid välisfirmasid,
tutvustavad ehitised ja loodus võimaldavad ühe päeva jooksul reisida läbi pool maailma. Tegemist ei ole kaugeltki vaid lastele mõeldud meelelahutusega. Kogu Hispaania Vahemere-äärse ranniku puhkajaid ligi meelitav magnet on kaunid liivarannad. Kui Salou lähikonda jäävat rannikuala kutsutakse Kullarannikuks ehk Costa Dauradaks, siis Hispaania põhjaossa jääb kaljune väikeste lahesoppidega Costa Brava. Saloust lõuna pool asuvat rannikut nimetatakse valgete liivarandade tõttu Valgeks rannikuks ehk Costa Blancaks ning päris lõunas asub Hispaania päikeserannik Costa del Sol.. Kui Costa del Soli saabuvad esimesed turistid juba varakevadel märtsis-aprillis rannamõnusid nautima, siis Costa Dauradal ja Costa Braval algab turismihooaeg alles mai teises pooles. Suve haripunktis juulis on ilm kogu Hispaanias kõrvetavalt kuum üle 35 kraadi. Merevee temperatuur ületab juba mais 25 kraadi künnise. Turismihooaeg kestab Hispaania mandriosas oktoobrini.
mäed. See tee on tänapäeval kujunenud üheks turismiatraktsiooniks, kus paljud tänapäeva inimesed samamoodi oma palverännakuid teevad. 8 Mallorca saarel on pakkuda kõike, mida suurepäraselt puhkuselt soovida võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögikohti, vahvad teema- ja veepargid, mitmekülgsed sportimisvõimalused, palju vaatamisväärsusi ning loomulikult rohkelt päikest. Ibiza - Valgete liivarandade ja türkiissinise merega Ibiza on tõeline pärl, millele lisab pahelist sarmi tempokas (öö)elu. Siin on suurepärased võimalused aktiivse puhkuse veetmiseks ning saar sobib ka perepuhkuseks. Seal on piisavalt lastesõbralikke hotelle ning vahemaad on väikesed, mis teeb vaatamisväärsustega tutvumise äärmiselt mugavaks. Tenerife - Kanaari saarte suurim ja kõrgeim saar Tenerife meelitab vapustava loodusega, aastaringse sooja kliimaga, rohkete erinevate söögikohtade ning atraktiivsete
Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on isegi kohatu öelda ajalooline linnasüda, sest kõik linnad on siin monumentaalselt ja kunstiliselt kaunilt kujunenud, olgu need siis Perugia, Gubbio, Spello, Spoleto, Orvieto, Citta di Castello, Assisi. Viimane ongi üks olulisematest palverännakute sihtkohtadest. 11 Marche / Ancona Aadria mere rannik vaheldub laugete liivarandade ja kaljudega; põllumaad väikeste küngastega, tipitud külakeste ja linnadega. Kui peaksite suvel Maceratasse sattuma, tuleks kindlasti minna Sferisterio teatrisse muusikalavastust vaatama. Igas Marche keskuses on mõni oluline kunstiteos. 12 Lazio / Rooma Kõik teed viivad kristliku maailma pealinna, antiikmaailma arhitektuuriliste ja kunstiliste saavutuste varamusse. Uurimist väärt on ka rannad, suured piiniasalud, mäed (Terminillo suusakuurort näiteks),
Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena (vanad mattunud orud). Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad. Üksikuid väheulatuslikke liivarandu esineb ka mõne tehiskonstruktsiooni lainevarjulisel alal,
konkurentsivõimet. Loodusturismi elavdamiseks on muuhulgas rajatud mitmeid tähistatud matka- ja õpperadasid, loodus- ja metsamaju, vaateplatvorme ja puhke- ning telkimisalasid, mis on varustatud külastajatele vajaliku taristu- ja infomaterjalidega. Suurt osa neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad. Ajaloolistes rannakülades on hakatud elavdama kogukonnaliikumist, taastama arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal tegutsev külaselts korraldab aktiivselt seltsimajas üritusi - näidatakse kino, toimuvad teemapäevad, konverentsid jms. Leesi külaseltsi traditsiooniks on pühapäevane lastehommik,
6.5. Lammisoorohumaad- turvastunud muldadega, pidevalt liigniisked, väheväärtuslikud. 6.6. Jõe- ja järveroostikud- veekogude filtrid, vahetult veepiiri ääres. 7. Rannarohumaad- kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik taimkatte vööndilisus. Eestis üks paremini uuritud rühm. 7.1. Rannaniitude kkt. 7.2. Allikaliste mererannikute kkt. 7.3. Adruga väetatud randade kkt. 7.4. Liivarandade kkt. 7.5. Veeriseliste ja kaljuste randade kkt. Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe: Kaljude ja paljandite kooslused. Vähese leviku tõttu esinevad nad sageli vaid koosluste fragmentidena. Koosluste iseloom oleneb peamiselt pinnase iseloomust, samuti ekspositsioonist valguse suhtes. Esmane taimkate koosneb sammaldest ja samblikest. Esmased soontaimed on sõnajalad (kivi-imar, habras põisjalg, raunjalad), õistaimedest kollane kukehari, ümaralehune kelluke
Adruvallidel kasvab näiteks rand- kikkaputk, kõrge raikaerik, palderjan, harilik orashein, harilik maavits, mitmed oblikaliigid jpt. Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne. Liivarandade saliinses vöötmes leidub ogamaltsa, liiv-merisinepit, merihumurit, kõrgemal kujuneb välja luitetaimkate. Omapärane avataimkate kujuneb välja soolakulistel muldadel tasaste lahtede rannikuil eelkõige Lääne- Eesti mandriosas, Saaremaa ning Hiiumaa lõuna- ja kagupoolseil rannikuil ja madalatel laidudel. Madalates lohkudes, kus merevesi võib suvel ka täiesti ära aurata, on soolade kontsentratsioon muldades
Aafrika põhjaosa pool on kõrb,ning viljatu (põud) pinnasega, samas kui kesk ja Lõunaosas Savannah (ühtlasemadala pinnaga rohumaad), ning Jungli (vihmametsa regioonid). Asdub meeletult lai ja erinev loomariik. Bussireis Aafrikas tähendab inimesi ning pakke täistuubitud sõidukeid, kauneid loodusvaateid, aga ka relvastatud valvureid. Johannesburgist asub Sun City, LõunaAafrika populaarseim meelelahutuskeskus ja kohalik Las Vegas. Puhkekeskus oma kunstlike järvede, liivarandade ja dzhunglitega on otsekui oaas keset tühermaad.annesburg: kuldne linn LõunaAafrika reisi lahutamatuks osaks on safari. Parimad paigad safariks on Kruger, Pilanesberg, Itala ja HluhluweUmfolozi. Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui IdaAafrikas. Aafrika uhkus ja maailma tuntuim on Krugeri rahvuspark. Siin võib rändur hea õnne korral näha tervet Aafrika loomastiku koorekihti "The Big Five": lõvi, ninasarvikut, elevanti, pühvlit ja leopardi.
moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega. Olulise osa Eesti rannikust ilmestavad muidugi pangad, millest tuntuimaks on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani. Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. Liivarandade taimekooslused - koosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed (nitrofiilsed) taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand-luidekaera kooslus.
annaabi.ee 
