Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav osa. Valkude ehitus, om, fibrillar- ja globulaarvalgud, nt. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Ei lahustu vees (va munavalk), temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel.
· Takistavad proliferatsiooni, soodustavad onkogeeni, kaasneb pidev rakkude diferentseerumist, stimuleerivad apoptoosi (nt proliferatsioon. p53 ja pRB) 15. Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid 6. Miks tekivad kasvajarakkudes rakkude proliferatsiooni Leukemia )Translokatsoioon ja liitgeeni ning liitvalgu kontrolli häired. ( uudisvalgu) teke. Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr- · Proliferatsiooni reguleerivate valkude aktiivsus abl aktiivsuse inhibiitor kaob või on pärsitud. · On põhjustatud translokatsioonist 9-22 7. Onkogeenid kui dominantsed geenid kromosoomides, tekib uus liitgeen bcr-abl, mis
gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2. on näha lipoproteiini mudelit. Joonis 3.2. 10 4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. 4.1
läbi membraani. · Kas transfekteeritud DNA integreerub genoomi v on rakus episomaalselt? Võõras DNA ei lähe genoomi koosseisu, sest on tsirkulaarne. Enne tuleks lineariseerida. Lisaks GFP-le peavad olema antibiootikumide resistentsusgeenid- nii saab rakke ära tunda. · Kas saab transfekteerida ka lineaarset DNA molekuli? Saab, aga see on juhuslik ja väikese efektiivsusega. · Lisaks GFP-le teised liitvalgu tag'id His-tag- 6-8 his jääki Flag-tag GST-tag Kordamisküsimused 2.prax: · Mida nimetatakse diferentseerumiseks? Mis on raku arengupuu ja kus selles asuvad terminaalselt diferentseerunud rakud? Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Ühe organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseeritusele, omavad ühesugust genoomi (eranditeks on erütrotsüüdid, B-lümfotsüüdid). Rakkude diferentseerumise käigus
PARP (polüADP-riboos polümeraas) parandab üheahelalist DNA-d (1. tee). Tuumorsupressorid Brca1 ja Brca2 parandavad kaheahelalist DNA-d (geneetilise rekombinatsiooni teel) (2. tee). PARP inhibiitorid tapavad vähirakke, mille Brca1 või Brca2 geenid on defektsed. PARP inhibiitor blokeerib DNA parandamise põhitee (1.tee). Normaalsed rakud parandavad DNA katke matriitsahelas varutee (2) kaudu, mis vähirakkude puhul ei tööta. Abl protoonkogeeni muutumine onkogeeniks (Bcr-Abl liitvalgu teke) kroonilise müeloidse leukeemia korral. Bcr geen (22 kromosoom), Abl geen (9 kromosoom), kui on toimunud katkemine, siis viiakse lbi translokatsioon, 22 osa transporitakse 9 kromosoomi ossa, tekib Bcr-Abl geeni. Ekspresioonil tekib Bcr-Abl valk, mis on üliaktiivne ning aktiveerib liitvalgu, mis põhjustab hematopoeetiliste eellasrakkude kontrollimatut jagunemist. Gleevec valk seostub Abl valgu türosiinkinaase domeeniga,signaali ei teki ning
See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. Ensümaatiline/katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas.
keskkonnast hõredamasse. Saavad: hüdrofoobsed ja mittepolaarsed molekulid (O2, CO2, N2, benseen), väiksed laenguta polaarsed molekulid (vesi, uurea, glütserool) Aktiivne transport: Membraanipumbad - Transmembraansed valgud, mis viivad erinevaid ioone vastu nende kontsentratsioonigradiente; ATP-aasid- kasutavad transpordiks ATP energiat; Ei moodusta poore vaid ioonide liikumine läbi konfomatsiooniliste muutuste. 5. Joonistada nukleosoomi ehitust Nukleosoom on DNA-valk(liitvalgu histooni, mis koosneb 8 valgust - H2A, H2B,H3 ja H4, kahest koopiast) kompleks, kromatiini primaarstruktuuri elemendid. Nukleosoom on, histoonidest oktameer, mille ümber on keeratud umbes 146bp pikkune DNA jupp nukleosoomne tuum(147bp)+linker DNA(15-55 bp). IV VARIANT 1. Translatsiooni initsiatsioon. Eukarüootide ja prokarüootide initsiatsiooni erinevused. Bakteriaalne initsiatsioon: · IF1 ja IF 3 koos ribosoomi väikese subühikuga ja fMet-tRNAi seondub mRNAle-RBSile
Translokatsioon (8 - 14/8 - 22) viib c - myc onkogeeni immunoglobuliinide raske ahela geenide lähedale ja selle ekspressioon tõuseb. Normaalses rakus toodetakse c - myc veidi rakutsükli algatamiseks aga IgH läheduses ekspesseerub see vastavalt IgH tootmisele. Üheks põhjuseks on Epstein - Barr virus . Viiruse tõttu hakatakse LMP1 tootma ja edasi läheb c - myc üleproduktsioon. 15. Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid Leukemia), Translokatsioon ja liitgeeni ning liitvalgu (uudisvalgu) teke. Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr - abl aktiivsuse inhibitor . Onkogeenide seos kasvajate tekkega. Näited onkogeenidest kasvajates. Translokatsioon 9nda ja 22se kromosoomi vahel. Tekib liitgeen BCR - ABL, ning rakk hakkab tootma samanimelist liitvalku. Hübriidse valgu produktsiooni ei saa kontrollida. Gleevec on edukas ravim, mis on sünteetiline inhibitor . Onkogeenid kutsuvad esile kasvajaid. Käärsoolevähki tekitab onkogeen src. Kopsuvähki erbB. 16
primaarjärjestus on teada. 4. Translatsiooni liitjärjestused. Bakterirakus mõõdetud mRNA hulk ja sellelt sünteesitud valgu hulk ei ole üks-üheses vastavuses. Translatsiooni efektiivsuse uurimiseks konstrueeritakse translatsiooni liitjärjestusi. Sel juhul liidetakse reportergeenile (millel puudub promootor ja mRNA 5´otsas ribosoomiga seondumise ala) samas lugemisraamis uuritava geeni valgu N- terminaalset osa kodeeriv DNA järjestus ja mõõdetakse liitvalgu ekspressiooni. Arvestama peab võimalusega, et sellise liitjärjestuse puhul võib olla muutunud mRNA stabiilsus ning see võib samuti mõjutada liitvalgu ekspressioonitaset. 5. 2-D geelid ja mass-spektromeetria. Erinevate valkude hulga hindamiseks bakterirakus kasutatakse totaalvalgu lahutamist 2-D polüakrüülamiid-geelelektroforeesil. Igale valgule vastab geelis kindel koht, kus valk on visualiseeritav täpina. Mida rohkem on valku, seda intensiivsem on
transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA. = nukleosoomne tuum(147 8 bp)+linker DNA(15-55 bp). Nukleosoom on DNA-valk(liitvalgu histooni, mis koosneb 8 valgust - H2A, H2B, H3 ja H4, kahest koopiast) kompleks, kromatiini primaarstruktuuri elemendid. Aktiivne DNA on DNaasidele kättesaadav, inaktiivne mitte. Aktiivse ja inaktiivse DNaasitud segud Southern blottitakse, ning inaktiivses on näha globiini kohal "auk". 29. Loetle DNA erineva struktureerituse astmed, mis lõpevad kromosoomi tekkega. DNA-ahel: Nukleosiid trifosfaatides on fosfaadid seotud C5'-ga. Suhkru aatomite järgi nimetatakse 5' ja 3' otsteks
4. Translatsiooni liitjärjestused. Bakterirakus mõõdetud mRNA hulk ja sellelt sünteesitud valgu hulk ei ole üks-üheses vastavuses. Translatsiooni efektiivsuse uurimiseks konstrueeritakse translatsiooni liitjärjestusi. Sel juhul liidetakse reportergeenile (millel puudub promootor ja mRNA 5´otsas ribosoomiga seondumise ala) samas lugemisraamis uuritava geeni valgu N-terminaalset osa kodeeriv DNA järjestus ja mõõdetakse liitvalgu ekspressiooni. Arvestama peab võimalusega, et sellise liitjärjestuse puhul võib olla muutunud mRNA stabiilsus ning see võib samuti mõjutada liitvalgu ekspressioonitaset. 5. 2-D geelid ja mass-spektromeetria. Erinevate valkude hulga hindamiseks bakterirakus kasutatakse totaalvalgu lahutamist 2-D polüakrüülamiid-geelelektroforeesil. Igale valgule vastab geelis kindel koht, kus valk on visualiseeritav täpina. Mida rohkem on valku, seda intensiivsem on vastav täpp. Kui
annaabi.ee 
