(1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi kuud, hukkus tuhandeid
See sõda oli Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel. Külma sõja osapooled olid Usa ja NSV- liit. Külm sõda puhkes USA ja NSV liidu omavahelises võimutahtmisest. Vastaseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine, võitlus mõjuvõima pärast nii Euroopas kui ka terves maailmas. Vaenupooled püüdsid üksteisest parimad olla igas alas, nii relvastamises kui ka sõdides. 1949. aastatel mais kuulutati läänepiirides välja Saksamaa Liitvabariiki. Seega külma sõja tõttu oli lõhenenud esimene maailma riikidest. Üks rahvas oli jagatud kahe riiki ja kahe erineva maailmavaate järgi.( SLV-turumajanduslik ja kapitalislik riik. SDV-käsumajanduslik ja sotsialistlik riik). Pärast teist maailmasõja USA ja Prantsusmaa kaotasid osatähtsust. Mis peale USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugemale. USA ja NSV-liidu suhted hakkasid jahunema juba teise maailmasõja lõppus.1947
taasrelvastumisele ja NATO-sse astumisele. SUESSI KRIIS Suessi kriisi üheks tulemuseks oli USA mõju kasv Lähis-Idas- Eisenhoweri doktiini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis-ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku organisatsiooni riik. BERLIINI KRIIS (1953-1961) Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus: Valmis Berliini müür KUUBA KRIIS Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Külma sõja pingete kasv 1970-1980 aastate vahetusel: 1. NSVL vägede sissetung Afganistani 1979, kus pandi ametisse Moskva-meelne
USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki). Kes aga tunnustab Ida-Saksat siis katkestatakse suhted. Ainsaks erandiks oli NSVL, kuna tema mõjusfääri kuulus Ida-Saksa (Ida-Saksa oli NSVL okupeeritud territoorium). NATO (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi lääneriikide sõjaline blokk, kuhu kuulusid algul 12 riiki (Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada). Praegu kuulub NATO-sse 28 riiki. Tegutseb kollektiivse kaitse põhimõttel
kommunistlike riikide siseasjadesse, kus Nõukogude juhtkonna arvates tekkis oht ,,õigele sotsialismile". 1970. alguses pandi alus pingelõdvendusele, sest Lääne välispoliitika oli jõudmas ummikusse. Lääs jõudis arusaamale, et peab eksisteerima koos kommunistliku süsteemiga. NSVL aina tugevnes ning oli vaja normaliseerida suhteid. Prantsusmaa ja Moskva vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö, Saksa Demokraatlik vabariik tunnustas Saksa Liitvabariiki. USA-s valiti presidendiks Nixon, kes lubas NSVL-le, et viib väed Vietnamist välja ja lõi paremad suhted. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1960ndad aastad olid pingelisemad võrreldes 1970ndate aastaega, kui hakati teostama pingelõdvendust. 1970ndatel hakkas NSVL nõrgenema stagnatsiooni tõttu ja oli arusaadav, et ka tema on haavatav.
1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuseta- hukkus 3milj inimest Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. 13. aug 1961 ehitasid i- (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. sakslased( NSVL nõudel) L-Saksamaa ümber Berliini müüri. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Nõuti dem taastamist ja sooviti, et riigipeaks saaks NSVL poolt hukati Nodi. Võimud tegid küll ka (1956. a oktoober) i.Nagy(nodi) , Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub mõningasi järeleandmisi. ametisse pandi kuulekas
#Suessi kriis 1956 Egiptus riigistas Inglismaale kuulunud Suessi kanali, tekkis konflikt läänega. Egitptust asus toetama NSVL, Iisreali Inglismaa (Inglismaa õhutas Iisraeli rünnakule) ja Prantsusmaa. USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli sõda lõpetama. Tagajärg: Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, NSVL-i mõju Lähis-Idas suurenes. #Berliini kriis 1958 - 1961 - põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. #Berliini müür 1961-1989 - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. #Tagasitõrjumispoliitika 1956-1961 - ? #Kuuba kriis (1962) 1959. aastal Batista kukutanud Castro lõi lähedased suhted NSVL-iga, pinged tugevnesid USA-ga
Erineb ÜROst (rahvusvaheline riikide vahelise koostöö arendamise organisatsioon), NATO sõjalis-poliitiline. 1949 hakkas toimima I külma sõja kriisiga seoses (1948-1949) I Berliini kriis; Berliini blokaad. USA initsiatiivil uus sõjalis-poliitiline org., alla kirjutasid 12 riiki. Asutaja riigid: USA, Kanada + Euroopast 10. 1955 võeti lõpuks vastu Saksamaa sinna, 1954 olid Pariiis kokkulepped, millega likvideeriti okupatsioonireziim, sellega hakatakse võtma Saksa Liitvabariiki võrdväärse partnerina. Tuleb esimest korda isepäise poliitikaga. Hispaania sai NATO liikmeks alles 1982. Seda sellepärast, et varem oli seal paremäärmuslikliikumine 36-39 oli verine kodusõda ja peale seda tuli Franco võimule sõjalise diktatuuriga; Lääs ei unusta. Praegu on NATO liikmeid: 26, liitumisjärjekorras veel Horvaatia ja ... NATO laienemisküsimused Bukaresti nõupidamine, probleemid: tegevuskava
(1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei Rahvademokraatlik Vabariik; tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud, kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi hukkus tuhandeid
Sellega loodeti tulevikus Euroopas sõdu vältida. Saksamaa Liitvabariigi kantsler Konrad Adenauer (1876-1967) mõistis Schumani plaani tähtsust Euroopa rahule ning nõustus sellega. Kui ideega ühinesid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg, allkirjastasid kuus riiki järgmisel aastal Pariisis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (1952) asutamislepingu. Lisaks söe ja terase tootmise reguleerimisele ja kontrollile loodeti sellega lepitada kahte vana vaenlast, Saksamaa Liitvabariiki ja Prantsusmaad. Euroopa Ühenduse kujunemine: 1957 allkirjastati Roomas leping, millega Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa rajasid aatomienergia kasutamise koostööd reguleeriva Euroopa Aatomienergiaühenduse ja majandusalaseks koostööks Euroopa Majandusühenduse. 1967 ühendati need organisatsioonid Euroopa Söe- ja Teraseühendusega ning loodi Euroopa Ühendus (EÜ).
Eesmärgiks oli rahu hoidmine riikide vahel. -VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1955. Eesmärgiks oli kaitsta lääneriike idariikide eest. -VMN- Loodi 1949. Eesmärgiks oli majanduslik koostöö (see oli ettekääne, tegelik eesmärk oli kontrolli hoidmine) -Külma sõja kriisid *Lähis-Ida(Suessi kriis) 1948-79 *Berliini kriis 1953-61: Osalevad riigid- USA, NSVL, Saksamaad. Probleem- Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus- Valmis Berliini müür. *Korea sõda 1950-53: Osalevad riigid- NSVL, USA, Hiina. Probleem- Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu. *Poola sõda 1956 *Ungari Ülestõus 1956: Osalevad riigid- Ungari, NSVL. Probleem- Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt okupeerida
töötlevas tööstuses. 150 000 müügipunktis, jaekaubanduses, ladudes, pagaritöökodades, apteekides, bensiinijaamades jne on tarbijal võimalus osta röstitud ja lahustuvat kohvi. 250 000 müügipunkti kodust-väljas-turul pakuvad tarbijale võimaluse juua hea tassitäis kohvi peaaegu kõikjal. Iga päev tarbib töökohtadel intensiivselt kohvi 3 miljonit firmat. Rohelise kohvi import 2003. aastal oli rohelise kohvi brutoimport Saksa Liitvabariiki 14,54 miljonit kotti (872 520 tonni), 2002. aastal 14,30 miljoni kotti (858 240 tonni). Brutoimport sisaldab kohvi, mis sisse toodud vabaks ringluseks, töötlemiseks tolli kontrolli all ja ladustamiseks. Saksamaa : tavalise rohelise kohvi import 60 kg kottides Paritolumaa 2002 2003 Brazil 4.736.232 4.446.378 Vietnam 1.781.233 1.917
ja riigi allakäigu . II levinud tees oli väide, et Weimari Vabariik langes suure depressiooni ohvriks. Väidetakse , et sakslased maj depressiooni saabudes polknud tõeliseks demokraatiaks veel valmis ja Weimari suhteliselt liberaalne ja parlamenti rõhutav süs ei sobinud maj raske olukorraga kokku. Kuvand dem mitteharjunud sakslasest, kes raskustega kokkupuutudes haarab vanade läbiproovitud valitsemisüs järele. Saksamaa LV Erinevatest mõjutustest , millega liitvabariiki hakatakse üles ehit. 1945-49 saks ariiklus puudub , saksamaa jagatud okupatsioonitsooonidesse, riigi mõjutused erinevatelt okupeerivatelt riikidelt. USA , UK ja PR erinevad ideed ja visioonid , kuidas Saksamaa ülesehitus peaks välja nägema. Olukord, kus Saksamaa keskvalitsust pole olemas on olemas siiski Saksamaa piirkondlikud võimukeskused ja liidumaad niiet see suund liidumaade autonoomia tagasitoomine saksamaa pol süs saab selgelt pol süs väljakujunemise aluseks
1979 - Vietnami väed lõpetsid genotsiidi Kambodzas. ÜRO tunnustas Pol Pothi valitsust. 02.07.1976 - Põhja- ja Lõuna-Vietnam ühendati Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Shaigon nimetati ümber Ho Chi Minhi linnaks. Sõja tulemusena hukkus 47'000 USA sõdurit ja 1miljon vietnamlast. 6.2 BERLIINI KRIIS 1954 Praiisi rahukonverents. Sõlmiti Pariisilepped: Lääneriigid lõpetsid Lääne-Saksamaa okupatsiooni. Lääneriigid tunnustasid Saksamaa Liitvabariiki iseseisva riigina. Saksa Liitvabariik võeti NATO-sse. 1955 - Saksa Liitvabariigis (SLV), ilmus Halsteini doktriin - SLV lubas katkestada diplomaatilisedsuhted kõigi riikidega, kes tunnustavad Saksamaa Demokraatliku Vabariiki (SDV) de jure. Üks erand - Nõukogude Liit. SLV pidas ennast Saksamaa ainuesindajaks ja ei tunnustanud SDV-d. Sotsiriigid tunnustasid ametlikult SDV-d. 1955 lõpetas Nõukogude Liit SDV okupeerimise. Sellest ajast alates hakkasid teravnema suhted
annaabi.ee 
