Üldiselt sõltub riigi astumine või mitteastumine uute ühenduste liikmeks eelkõige rahva usaldusest oma juhtidesse, sest nemad juhivad riigi astumist või mitte astumist Euroopa Liitu. Usaldus on siin oluline märksõna, et Euroopa Liidus viibida. Kahtlemata on Euroopa Liiduga liitumise protsess kolmandale sektorile väga palju andnud: eelkõige tuge ja usku, et kodanikuühiskonna kaasamine ja areng on Euroopa riigiks saamisel ja sellena püsimisel hädavajalik. Liitumisprotsess ja Euroopa tavad on andnud meile indu tugevneda ja osaleda siseriiklikes debattides. Ilma ühinemisprotsessita oleks meil kahtlemata vähem eneseusku ja meie eesmärgid oleks vähem ambitsioonikad. Me pingutaks vähem oma tegevussuutlikkuse ja meie seisukohtade arvestamise nimel- et ühine tulevik oleks ka meie nägu. Ning ilmselt poleks meil selleks ka mingeid võimalusi, mis meil täna on. Meil on ühtne turg, 13 liikmesriigis kasutusel olev ühisraha euro ning meist on
Lisaks kuna Nizza leping oli peamiselt selleks, et edasised lainemeised läheksid võimalikult valutult, siis kindlasti mõjutab see ka Eestit olles juba Euroopa Liidus. Erinevate toetusprogrammide ja järelvalve seisukohalt. Peamiselt võib, aga öelda, et Nizza leping oli Eestile positiivne sellepärast, et esialgne liitumisplaan oli endiselt jõus ning ei lükatut liitumist edasi. Edukalt lõppenud Nizza tippkohtumise tulemused olid Eestile positiivsed ning liitumisprotsess EL-i suunas võis jätkuda(Nizza leping). Positiivsed ja negatiivsed aspektid Nizza lepingu läbirääkimised olid väga pikad. Võeti vastu mitmeid otsuseid ning pandi paika edasised plaanid arvestamaks tulevaste laienemistega just idapoole ja väiksematesse riikidesse. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et korjati üles ka Amsterdamist laokile jäänud ideed ning üritati neid läbiviia. Hea on see, et ei unustatud neid lihtsalt ära ega lükatud kõrvale
liitunud riikide liitumist, kui mitmed idabloki riigid pole endiselt liitunud. Balkani riigid on potensiaalsed liikmesriigid. Serbia, Kosovo, Albaania, Makedoonia, Montenegro- POTENSIAALSED RIIGID! Idanemine läheb edasi. Mida erinevam on riik Euroopa üldisest standardist, seda pikem on protsess liikmesriigiks saamiseks. Ehk mida problemaatilisem ja halvemas majanduslikus seisus on riik, seda kauem. Problemaatilsied on olnud Portugal ja Hispaania. Eesti liitumisprotsess võttis aega 9. aastat. Algas 1995. ja lõppes 2004. · LAIENEMISPROTSESSI VAJALIKKUS Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide laienemismotiivid · EL IDALAIENEMINE KUI VÄLJAKUTSE 13 Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju. 2004. aastal liitus 10 riiki. POLE KUNAGI NII SUURT ARVU OLNUD. Varem oli kõige rohkem 3 liituvat riiki. Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid.
Rahvusraamatukogus (mis on ühtlasi OECD kontaktraamatukogu Eestis), TÜ raamatukogus, Tallinna Ülikooli raamatukogus, Tehnikaülikooli raamatukogus. Eesti-teemaliste ülevaadete kohta leiab täpsemat teavet OECD kodulehe Eestit puudutavalt alajaotuselt aadressil www.oecd.org/estonia.(välisministeerium 2013) OECDsse kuulumise läbi saab Eesti mõjutada Eesti jaoks oluliste riikide liitumisprotsesse OECDga. Hetkel on käimas Venemaa liitumisprotsess ja tänu OECDsse kuulumisele saab Eesti teha Venemaale soovitusi ja ettekirjutusi vajalike reformide läbiviimiseks. (välisministeerium 2013) 8 Minu arvamus referaadis käsitletust Referaadis käsitletud järgi arvan, et igal riigil on nii julgeolek kui majanduslik olukord ja konkurentsi võimekus suurem kui on liikmesriikidega ühinenud. Igale riigile annab tuge piiri taga
liitumisel arutleti, ei tähenda see Euroopa põhimõtete puudumist avaliku teenistuse osas. Põhimõtted kajastuvad Euroopa Kohtu otsuste, Euroopa Liidu lepingu, Euroopa haldusruumi põhimõtete, liikmesriikide haldusõiguse ja kandidaatperioodi eduraportite põhjal esitanud SIGMA (1999). (SIGMA (1999)) Enne Euroopa Liiduga liitumist oli Eesti üks väheseid kandidaatriike, kelle avaliku teenistuse põhialused vastasid enamikele Euroopa Liidu avaliku teenistuse poliitika põhimõtetele. Liitumisprotsess ei mõjutanud eriti avaliku teenistuse institutsionaalset kujunemist, sest tänapäevastele põhimõttele tuginev avaliku teenistuse süsteem oli ATS-i kaudu Eestis juba loodud. Samas kuna liitumisel ei pööratud avalikule teenistusele eriti suur tähelepanu on hilisemate uuringutes selgunud, et Eesti avalik teenistus siiski ei vasta täielikult euroopalikele põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) OECD/SIGMA programmi analüütik Francisco Cardona sõnul järeldus 2006
kontseptsiooni puudumist. Kinnisvaraarenduse ja ehitusettevõtjad näevad Pärnu linna territooriumis arenguks geograafiliselt piiratud ruumi, mis tähendab tulevikus ettevõtluse ja elamuehituse kandumist linna lähipiirkondadesse. Võimalused Maailma ja Eestis toimuvate arengutrendide alusel võib ka Pärnu ettevõtlusele enam pakkuvaid võimalusi siduda üldise globaliseerumisega ja Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Eesti liitumisprotsess Euroopa Liiduga on toonud ja toob tulevikus kaasa majandustegevuse oluliste mõjurite nagu investeeringute ja reaalse kaubavahetuse kasvu. Euroopa Liidu ühtne majandusruum lihtsustab kaubavahetust liikmesmaade vahel ja aitab kaasa olemasolevate turgude laienemisele ja uute tekkimisele. Lisaks ühise majandusruumi tekkimisele on Euroopa Liidust võimalik saada finantsabi majandusarengu eesmärgil. See on ette nähtud suuremate tehnilise
5. Eesti ja NATO 21. novembril 2002. aastal Prahas toimunud NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel esitati Eestile koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga kutse asuda liitumisläbirääkimistele NATO- ga. Eesti läbirääkimised NATO- ga toimusid 2003. aasta jaanuaris. Liitumisläbirääkimistele kutsutud riikide liitumisprotokollid allkirjastati liikmesriikide suursaadikute poolt Bsüsselis 2003. aasta 26. märtsil. Liitumisprotsess peaks olema lõppenud 2004. aasta maiks. Vahepealsel periodil kaasatakse Eestit üha rohkem NATO töösse. Eesti osalust NATO üritustel suurendatakse ja toimuvad Eesti riigi kaitsesüsteemi praktilised integratsioonid NATO- sse. Samuti jätkub senine koostöö MAP protsessi raames. Eesti esitas NATO- le reformide ajakava, mis kajastab Eesti samme NATO- ga liitumisel. Kui kõik plaanipäraselt kulgeb, saab Eesti NATO täisliikmeks 2004. aasta mais.
valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused
valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused
valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused
valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused
o Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega · Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju · Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid · Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem · Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum · Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi · Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) - TÄHTIS · Kellele: Riikidele, kes tahavad EL'iga liituda · Milleks: Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. · Millised: Kolmikgrupp
* Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum riigist): * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 reforme ja ümberkorraldusi rahvusparlamendi esindajat * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
annaabi.ee 
