kasutamise sobivus, omaduste parandamise võimalused, mulla kaitse ja levik. Ülevaade tehakse kirjanduse põhjal. Juhendaja õpetaja Ell Tuvikesega saab ühendust meilil: [email protected] ja Reet Miil [email protected] 3. PUISTU KIRJELDUS Antud kasvukohatüübis määratakse kõikides taimestiku rinnetes liigid osatähtsuse järjekorras. Kirjeldust alustatakse ülemisest rindest alanemise suunas: puurinne (I rinne lihtpuistu korral või I ja II rinne eraldi liitpuistu korral), järelkasv, alusmets (põõsarinne), puhmarinne, rohurinne, sambla- samblikurinne. Loetakse puurinde puude arv puuliigiti. Saadakse puude arvuline koosseis puuliigiti, mitte puuliikide koosseisu valem tüvemahu protsentides mis on kasutusel metsatakseerimisel. Nt: I rinne: 14 Ma, 3 Ku, 2 Ks II rinne: 23 Ku, 1 Ta Iseseisev töö metsabotaanikast, metsamuldadest, metsatüpoloogiast 12MSÕ I kursusele Luua, 7.9.2012
majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 4. Puistu vanus - määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Kasutusele on võetud arenguklassid, mida on kokku seitse: lage ala; selguseta ala; noorendik; latimets; keskealine mets; valmiv mets; kõps mets. 5
naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne • üherindeline puistu- lihtpuistu (kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna) • mitmerindeline puistu- liitpuistu (kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu) • II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne II rinde kõrgus on 4m. Puhtpuistu- metsa moodustab üks puuliik Segapuistu- metsa moodustab kaks või enam puuliiki Lihtpuistu ei ole puhtpuistu Liitpuistu ei ole segapuistu
(metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu)- sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud- 1) seemnetekkelised; 2) võsutekkelised 2. Rindelisus- puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu- 1 rinne, liitpuistu- 2 rinnet. Eraldatakse: üherindeline, kaherindeline puistu. Üksikpuude rinne - on rinne, mis koosneb madala (alla 30%) täiusega põhirindest kõrgematest ja vanematest puudest. Üksikpuudena kirjeldatakse puid, mis oma vanuse või dimensioonide poolest vastavad vähemalt latiealise puistu kriteeriumitele. 3. Koosseis- puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks. Puhtpuistu – metsa moodustab ÜKS puuliik. Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu 5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha)
takseertunnuste järgi Takseereraldus - osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. Tekkeviis o kultuurpuistud o looduslikud seemnetekkelised võsutekkelised Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest Mõlema rinde täius peab olema vähemalt 0,3 Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv Number näitab, mitu % PL on puistu koosseisust tagavara järgi
kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu? Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks (mitmerindelisteks). Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused?
koonuse ruumala. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate Lihtpuistu - 1 rinne mahutabelite alusel. Liitpuistu - 2 rinnet 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja valem: moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise
*juurdekasvupuuri abil 14.2. Puistu eraldamise tunnused. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 64
Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised (h. haab, sookask,sanglepp) 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25.....0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. Kaherindelise puistu mõlema rinde täiuseks peab jääma vähemalt 0,3, muudel juhtudel takseeritakse II rinne pearinde koostisosana. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse
annaabi.ee 
